36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ei märgatud sõjatehnika arengud, julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Valitsused olid varem välja töötatud sõjaplaanide ohvreiks. Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksamaa õhutusel kuulutas Austra-Ungari Serbiale sõja. Venemaa Serbia selja taga ja kuulutas vläja mobilisatsiooni, Saksamaa selle peale nõudis selle tühistamist, kuid selle mitte juhtumise tõttu kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914. sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Tungiti kallale Belgiale. Loodeti lühikest sõda. Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan. Alfred von Schlieffeni järgi. Prantsusmaa kiire
*rahu oli ära tüüdanud (sõda romantiseeriti) Sõjaplaanid: *Saksa- Schheffen- tungida kallale Pr läbi Belgia ja Hollandi, teostada välksõda, vältida sõda kahel rindel *Pr- pidada kaitsesõda Pr-Saksa piiril- Maginot, hoogne pealetung *Vene- sõja kuulutamine Saksale ja Ida- Preisimaa vallutamine, armee suur, kuid vilets varustus *Ing- sõdida võõraste kätega, hoiduda otsesest sõdimisest, koostöö Pr. *A-U- suunatud Vene ja Serbia vastu Ajend: 28.juuni A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venele ja Pr ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud, kuulutas Saksa 1.08.1914 algul Venele, seejärel Pr sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Ing.
· Sõja ohtu alahinnati suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus · Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
põhimõtete toetamine Ypres’ i sündmused - 1915 kasutasid GER gaasi 15k sõdurit suri mürki 7 ISIKUD "Wilhelm II - 27. jaanuar 1859 – 4. juuni 1941 oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. 1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma" Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend. W. Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921, tegi 1918 ettepaneku sõlmida õiglane rahu, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) G. Clemenceau – Prantsusmaa peaminister1906- 1909, ja uuesti 1917-1920, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) D.L. George- Suurbritannia peaminister1916 - 1922, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping)
Võtmeküsimuseks oli muutunud see, kui kiirelt suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. 3 2. Esimese Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Satajevos 28. juunil 1914. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria- Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletromi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne- Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Venemaa asus toetama Austria. Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa
7 tõid sakslased 1914. aasta sügisel osa vägesid läänerindelt idarindele ning alustasid koos Austra-Ungari vägedega pealetungi Varssavile, kui Vene vasturünnak lõi nad tagasi. Novembris, Saksa võit, Lodzi all olid venelased sunnitud kaitsepositsioonide- le asuma nind detsembris lööb Austria Venemaad Limanova all. Balkani ja Itaalia rindel: Juunis ertshertsog Franz Ferdinandile korraldatud atentaat Sarajevos põhjustab Esimese maailmasõja. Augustis Austria ründab Serbiat, kuid lüüakse tagasi, septembris Austria kohtab Põhja-Serbias jälle tugevat vastupanu ning detsembris kolmas ebaõnnestunud rünnak Serbia vastu. Maailmas: Oktoobris Türgi sulgeb Dardanellid. Jaapan võtab üle Saksamaa kolooniad Vaiksel ookeanil. Novembris Türgi kuulutab välja dzihaadi(püha sõja) ning
Edward VIII fell in love with an American divorcee, but he couldn´t marry her, because it was forbidden in Britain to marry a divorced person. Edward chose love over duty and gave the throne to his brother Albert. Edward and his loved one lived in exile for years, but now they are buried together in a royal family tomb near Windsor. World War I 1914 - 1918 Spark / sp:k / süütama Archduke / :tdju:k / ertshertsog Trench / trent / kaevik Proclamation / prkl'men / väljakuulutamine Bombardment / bm'b:dmnt / pommitus Inaugurate / 'n:gjret / pühitsema, pidulikult tähistama Annex / 'æneks / liitma, liidetuks jääma World War I broke out because of an assassination of Archduke Franz Ferdinand. The war was thought to end quickly, but it lasted for four years during which over ten million people were killed. During that time Irish Volunteers captured Dublin´s strategic points and declared the
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
1631 Prantsusmaalt, uueks regendiks sai kardinal Richelieu. Richelieu keeldus maalitsükli lõpetamise eest tasumast. Maria de' Medici elas edaspidi Kölnis ja suri samas majas, kus Rubens oli lapsena elanud, 1642 ehk pärast Rubensit. Üks Rubensi viimaseid religioosseid teoseid on 1632 valminud Ildefonso altar. Kesksel stseenil on kujutatud Neitsi Maarjat kinkimas pühale Ildefonsole missarüüd. Altari tiibadel on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta abikaasa Isabella koos patroonidega. Teine altaripilt on Rubensi hauakabelis Saint-Jaques'i kirikus Antwerpenis. See kujutab pühakutest ümbritsetud Madonnat. Nende maalide kompositsioon ületab ilmeka pateetika, värvisära ja harmoonia poolest kõik seniloodu. Rubens maalis oma noort naist palju, näiteks "Hélène Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos endaga, siis laste seltsis.
juhuslik, kunstniku edasist elukäiku määrav kohtumine Mantova hertsogi Vincenzo Gonzaga I-ga. Juba sama aasta juulikuus nimetas hertsog seltsiva ja lõbusa, haritud ja andeka Rubensi oma õuemaalijaks, ülesandega maalida hertsogi, tema perekonna ja õukondlaste portreid ning kopeerida vanade meistrite maale. Omada flaamlasest õuemaalijat oli hertsogile väga meeli- tav, sest portreemaali traditsioonid olid Madalmaadel silmapaistvad ja üle Euroopa tuntud. Lõuna-Madalmaade asehaldur ertshertsog Albert tegi mitmel korral Ruben¬sile ettepaneku asuda Brüsselisse tema õuemaalijaks. Ertshertsog Albertilt oli saabunud ka Rubensi esimene suurem tel¬limus. 1601. aastal tellis ta Rubensilt kolm altaripilti Santa Croce in Gerusalemme kiriku Püha Helena kabelile (praegu Grasse'i hospidalis Lõuna-Prantsusmaal), ilmse tahtega soosida ja tutvustada flaami maalijat. Mantova hertsog, nähes madal-maalases võistlejat ja
kommunistliku partei liige 11) Hjalmar Mäe Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Vabadussõjalasteliidu propagandajuht, Saksa riigi nõuandja Eesti küsimustes 12) Jüri Uluots peaminister 1939-1940, Riigivolikogu esimees, Eesti Asutava Kogu liige 13) Otto Tief Vabariigi valitsuse moodustaja, Kalevlaste Maleva juht Landeswehri sõjas 1) Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Absolutistlik valitseja 2) Franz Ferdinand Austria ertshertsog ja troonipärija, ta tapeti serblaste poolt, täpsemalt 17aastane Gavrillo Princip poolt 3) Grigori Rasputin Vene keisri Nikolai II usaldusalune, sekkus poliitikasse, teda on süüdistatud ketserluses 4) Nikolai II Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst, vangistati Veebruarirevolutsiooni ajal, viimane Eestimaa ja Liivimaa hertsog 5) Aleksandr Kerenski Venemaa riigitegelane ja poliitik, töötas välja seadusandlikke reforme, 1917
Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisvõõrne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam- vähem kogu maailm. Sõja peamine põhjus peitus vast siiski suurbritannia ja saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ja prantsusmaa tüli elsass-lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja austria-ungari konkurentsi mõjupiirkondade pärast balkani poolssaarel Kolooniate ümberjagamist. I maailma sõja ajendiks said Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias Sarajevos. Sõja osapooled Antant Keskriigid Suurbritannia saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi itaalia Bulgaaria jaapan portugal kreeka rumeenia USA (1917) ...
- Beseli manifest: töölised loevad kuriteoks üksteist tulistada. Antant ja Keskriigid on võrdeslt süüdi sõja ette valmistamises. Hirm revolutsiooni ees pidi olema garantiiks sõja puhkemise eest Esimese maailmasõja vallapäästmine - Austria-Ungari suhet Serbiaga teravdas Bosnia kriis - Austria-Ungari kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina impeeriumi koostisosadeks, mis ajas venelased ja serblased marru - Franz Ferdinand oli ertshertsog, kes oli Serbia suhtes vaenulikult meelestatud - 28. juuni tehti Franzile esimene atentaadi katse, mis ebaõnnestus. Teine katses õnnestus, kui ta oli teel haiglasse, et minna vaatama tiibandjutanti, kes sai esimeses katses haavata - Atentaati seostati kohe Serbiaga ning Austria nõudis sõda Serbia vastu, millega ka Saksmaa nõus oli. Saksamaa toetas Austria-Ungarit ja selleks oli ta luba ka vaja, et sõda alustada - Venemaa toetas Serbiat
Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. II Sõja ajend (lk24): 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip Tapatöö põhjus: Franz-Ferdinand oleks takistanud Suur-Serbia loomist. III Sõja algus ja riikide sekkumine (lk 35-36):
Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici, Austria ertshertsog Leopold Wilhelm ja Liechtensteini v�rst Karl Eusebius. Kunstnik dateeris oma t�id harva, kuid otsustades selle teose k�rge taseme ja kindlale perioodile omase maalitehnika j�rgi, on antud stseen �gedast v�itlusest kahe leopardi ja hirve vahel maalitud Rutharti poolt aastatel 1665 � 1667. T�� natuuritruudus ja stseeni ehedus m�juvad veenvalt kui loomade tegelik v�itlus, ent ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest
Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
...................................................20 Lisa 3.....................................................................................................................................21 Lisa 4.....................................................................................................................................22 2 Sissejuhatus Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. aastal. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõja puhkemiseni. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele
Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja Saksa Keisririik. Saksamaa pidi nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa ja ta pidi loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sellist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Et Saksamaa tingimusi täidaks, hõivasid
aastal organisatsioone, mis oleks suurnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend · Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuses kuulutas Venemaa väklja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
o Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused otsekui ei märganud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma julgeolupoliitikat, tihti ei saanud valitsused oma kindralstaapides koostatud sõjaplaanidest aru (sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks) Sõja ajend: A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 2914 VM asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat SM õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas VM välja mobilisatsiooni SM võttis seda sõjakuulutusena ning esitas VMle ja selle litlasele PMle ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, mida ei juhtunud 1. august 1914 SM kuulutas sõja kõigepealt VMle, seejärel PMle, tungis kallale ka Belgiale
Liitlased jätsid Saksamaa maha Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksamaa välksõja plaan Prantsusmaa passiivne kaitse Venemaa kindel taktika puudus Inglismaa tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega Versaille` rahu Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad
· Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias. Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis.
Hispaania Habsburgide valdused Felipe V kes oli Louis XIV noorim pojapoeg. Louis küll nõustus Felipe troonile saamisega, kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Prantsusmaa kontrolli alla oli langemas pea kogu Lääne- Euroopa. Moodustati suut allianss, kuhu kuulusid Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid ning Portugal ning kuulutati Prantsusmaale sõda. 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Hispaania kuningaks Carlos III ( oli allianssi poolt seatud troonipretendendiks). 1710. aastal tulid võimule toorid, kes taotlesid Inglismaa väljaastumist sõjast. Aasta hiljem suri keiser Joseph I ning Carlos III sai võimaluse kandideerida ka keisritroonile. Hispaania ja Austria Habsburgide kroonide ühendamine oli Inglismaale vastuvõetamatu. Inglismaa eestvedamisel 1713 kirjutati
Samuti sooviti näha Karli Hispaania troonil. Briti huvi oli lisaks tagada, et Briti troonile jääks protestant. Sõjategevus kulges vahelduva eduga. Alates 1704 aastast hakkas vaekauss kalduma Suure Allianssi poolele – Prantsusmaa ja Hispaania said Madalmaades ning Itaalias lüüa. Merel olid mereriigid samuti mõistagi tugevamad. Kuid saavutatud edu tulemusel sooviti Philippe V kõrvaldada ka Hispaania troonilt. Kuningaks kuulutati Austria ertshertsog Karl (Carlos III) (tema vend Joseph I oli Saksa keiser). Sõjategevuse põhirõhk kaldus Ibeeria poolsaarele. Tegelikkuses jäi Austria sõjast Ibeerias kõrvale, tegemist oli esmajärjekorras brittide ettevõtmisega. Seejuures toetasid hispaanlased enamikus Philippet. Seega jagunes sõda kaheks osaks – üks hegemoonia pärast Euroopas, teine Philippe vastu Hispaanias. Aastaks 1709 oli Louis XIV nõus (peaaegu) kõigist pretensioonidest loobuma, ent
jaoks vastaseks Leopold I kolmandast abielust lapse Karli. toetajad: ehk Karl V- Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid(teiste seas Preisimaa), Portugal ning Kataloonia Felipe V- Baieri hertsogkond, Kastiilia(Hispaania) Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna- Saksamaa ja Hispaania. Enamik Itaalia riike eelistas jääda neutraalseks. Edu saatis sõjas koalitsiooni: 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Barcelonas Carlos III nime all Hispaania kuningaks. Inglismaa huvid Hispaania pärilussõjas ja nende realiseerumine. Inglismaa sai endale Gibraltari. Põhjasõda, selle tagajärjed. Viieteistaastasena kuningaks tõusnud Karl XII [1697–1718) seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskne figuur oli August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697–1733) valitud Saksi kuurvürst Friedrich August I [1694–1733), kellega liitusid
tel), Lääne- India saared. - Konkistadooride kullahimu (Cortes,Pizarro) II Filipiinid (1565) III Itaalias Sitsiilia, Napoli (1504), Milano (1535), (Sardiinia) IV Portugal (Personaalunioon 1580-1640) V Hispaania madalmaad (habsburgidele 1477, Hispaania Habsburgide harule 1556) Fernando ja Isabeli tütrepoeg - Habsburg-monarh Karl V (1500-58): 1. Madalmaade Hertsog (1506-56) 2. Hispaania kuningas (1516-56) Carlos I 3. Austria valitseja (1519-21,loobus oma venna kasuks) ertshertsog 4. Saksa Keisririigi (valitud) keiser (1519-56) - Oli Vastureformatsiooni oluline kuju. Peale Augsburgi usurahu (1555): · Pettunud Karl V loobus Hispaania troonist oma poja Felipe II kasuks ja Saksa Keisritroonist oma venna Ferdinand I kasuks.(Habsburgide Dünastia Saksa ja Hispaania harud) Karl V poeg: Felipe II (1556-98) kat.usu kaitsja: - Madalmaade Hollandi alade vabadussõda (algus 1568,1581) - Meresõjas kaotus Inglastele: ,,Võitmatu armaada" häving 1588.
kuulutamisega, kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Kui juba Pfalzi kuurvürstkonna pärast oli kogu Euroopa end jalule ajanud, siis nüüd oli Prantsusmaa kontrolli alla langemas pea kogu Lääne-Euroopa. 1701 moodustati Haagis Oranje Willemi/William III juhtimisel suur allianss, kuhu kuulusid Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid (sh. Preisimaa) ning Portugal. Allianss seadis omapoolseks troonipretendendiks ertshertsog Karli keiser Leopold I noorema poja (Leopold I oli olnud abielus Carlos II õega, kuid Karl sündis juba keisri järgmisest abielust) ning kuulutas Prantsusmaale sõja. Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna-Saksamaa ja Hispaania. Enamus Itaalia riikidest eelistas jääda neutraalseks. Paavst Clemens XI toetas traditsiooniliselt Bourbone. Poliitiliselt lõhenenud oli ka Hispaania: kui Kastiilia oli Bourbonide
2.4 AJEND Austria-Ungari annekteeris Bosnia-Herzegoviina. Serbias planeeriti Suur-Serbia loomist. Selle käigus loodi natsionalistlikud organisatsioonid: Mlada Bosna, Mustkäsi jne. Need võitlesid Suur-Serbia loomise eest. Mustkäsi oli relvastatud ühendus, mis planeeris atendaate Austria-Ungari ametnike vastu. Austria-Ungari keiser Franz Joseph (1830-1918), oli keiser 1848-1918. Oma liigse ea tõttu, oli ta aktiivsest valitsemisest loobunud. Tegelikuks valitsejaks oli troonipärija Ertshertsog Franz Ferdinand. 1914 kevad - teatati, et Franz Ferdinand tahab Bosniasse, Saraajevosse minna vaatam sõjaväe manöövreid. 11 Mlada Bosna mõistis Franz Ferdinandi surma, sest Franz Ferdinand oli Suur-Serbia loomise äge vastane. 28.06.1914 - Franz Ferdinand saabus Saraajevosse. Bosnia võimudel oli teada, et tema vastu planeeritakse atendaati. Palgamõrvareid oli mitu. Esimene katse Franz Ferdinandi tappa
mingisugust armastust meile, sakslastele, ei sisenda ja üldsegi sisendada ei saa. Tutvumine Habsburgide suguvõsa valitsemise ajalooga täienes veel meie igapäevaelust saadud kogemusega. Põhjas ja lõunas õgis võõrarahvuseline mürk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis üha enam mittesaksa linnaks. Dünastia mängis tsehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala käsi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane, oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja maksuohvrid, milliseid neilt nõuti ja siiski igaüks, kes ei olnud mitte täiesti pime, pidi nägema, et kõik see oli ilmaasjata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
