piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30
eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Tema ateljee
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak
1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3
Jutusta I maailmasõja algamise põhjustest. Olid teravnenud suhted suurvõimude vahel. Esiteks alahinnati ohtu, teiseks sõda romantiseeriti, kolmandaks puudusid rahuvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid ja neljandaks oli kõrgemal kohal sõjaline mõtlemine diplomaatia ees Miks romantiseeris enamik eurooplasi sõda? Arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Mis oli I maailmasõja ajendiks, miks ja millal see sündmus toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine oli ajendiks. 28.06.1914 sarajevos Räägi saksamaa ja Austria-Ungari sõjaplaanidest. Saksamaa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas oma väed prantsusmaa vastu, läänerinde paremale tiivale, kus pidid väed prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares pariisist põhja poolt ja läänest ning prantsusmaa koos linnaga kotti tõmbama. See pidi toimuma 39
Keiser Joseph II Joseph II (Joseph Benedikt Anton Michael Adam) sündis 13. märtsil 1741. aastal. Joseph II oli esimene Habsburgi- Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog. Ta oli oma vanemate Franz I Stephani ja Maria Theresia vanim poeg. Ta on saanud tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Parmast, kuid
novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse, mitte saksa keel, jättis auke tema haridusse ja nii oskas kaheteistaastane Marie Antoinette vaevu lugeda või kirjutada oma emakeeles. 1767. aastal puhkesid Austria õukonnas rõuged. Kuna Marie Antoinette oli need juba läbi põdenud, oli ta immunne
2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses
1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis
1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis
Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914
ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud selle vastavalt oma julgeoleku poliitikat) Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28 juunil 1914 aastal. Selle soovitas Serbia koolitusega terrorist. Sõjaplaanid: · Saksamaa- Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Tulid kaarega ümber Pariisi. · Prantsusmaa- Plaan 17. Vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Lõuna pool asuvate. Lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamised ning seejärel sissetund Saksamaale.
tugevdamist, seati kõigest ettepoole. Mõneks ajaks kutsus valitseja oma õukonda ka Voltaire'i, kuid varsti nende suhted jahenesid ja Voltaire pidi kiiresti lahkuma. Valgustatud valitsejana oskas ta uuest õpetusest kasu saada. Toimiv õiguskorraldus, kohusetundlik ja äraostmatu ametnikkond ja usuline tolerants olid suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema
läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov
Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing
2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Ta asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U ja mujal Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atendaat A-U troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. 1.aug 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutrakiteedi rikkumine sundis sõrra astuma Inglismaad.
I MAAILMASÕDA 1914-1918 Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel · Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust · Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki
Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Franz Ferdinandi atendaat Esimese maailmasõja algul olid konfliktid vastasriikide vahel teravad. Balkanimaadest räägiti kui püssirohukeldrist, sest seal arvati, et võib tekkida sõda igal hetkel nende halbade suhete tõttu. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaadi läbiviijaks oli Serbia salaorganisatsioon Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega, täpsemaks tapjaks oli Gavrilo Princip. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.
Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23
Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace- Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria- Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Troonipärija ja ta abikaasa said surma Serbia üliõpilase Gavrilo Principi revolvrikuulidest, kellele oli vastav korraldus antud Serbia terroriorganisatsioonilt "Mlada Bosna". See ja veel teine organisatsioon ,,Must käsi"(Serbia ohvitseride asutatud) olid eesmärgiks seadnud Austria-Ungari slaavlaste vabastamise, kasutades selleks terrori taktikat. Juba oli organiseeritud 6 atentaati Austria-Ungari ametnikele. Serbia taotles suure slaavi riigi
I 1. sündmuste kronoloogia maailmasõja puhkemiseni: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Venemaa asus toetama Austria-ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena, esitades Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ultimaatumi, nõudes mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale
* Maa puudus * Venestamine TAGAJÄRJED: * Emakeel lubati erakoolidesse * Esimesena avas uksed praegune Miina Härma gümaasium * Noor-Eesti esiletõus * Tartus avati 1909.a Eesti Rahva Muuseum * Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond * Estonia teater saab uue hoone * Vanemuine sai uue maja Tartus * Külas süvenes sotsiaalne kihistumine 3. Esimese maailmasõja põhjused. * AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. ...
märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja. SAKSAMAA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan (koostaja järgi nimetus)
ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
· Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse · Sõda romantiseeriti-levis kujutelm et sõda oli romantiline, üle ja hiilgav; lihtrahvas leidus neid kes lausa sõda soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutuks kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist; Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa kuulutas Serbiale sõja vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni; Saksamaa esitas ultimaatumi, Venemaale ja selle liitlasele, mis nõudis mobilisatsioonkäsu tühistamist; Kui seda ei tehtud kuulutas Saksamaa Venemaale , prantsusmaale sõja; Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000
õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia liige. Karl von Kügelgen ja tema kaksikvend Gerhard von Kügelgen alustasid õpinguid Dresdenis ja jätkasid Bonni Filosoofiaülikoolis, ühes klassis koos Ludwig van Beethoveniga. Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas, Christian Georg Schütz vanema juures. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma, ertshertsog Maximilian Franzilt. 1796. aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von
3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim
Kordamisküsimuste vastused 1. Sõja põhjused 1. teravnenud vastuolud suurriikide vahel 2. alahinnati ohtu 3. sõda romantiseeriti 4. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 5. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pär...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel...
rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist Saksamaa Schliffeni plaan seisnes Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel oma vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaad ründama ja Pariisi seejärel kotti haarama. Prantsusmaa sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Väed koondati Prantsuse-Saksa piirile, sest rünnakut ei oodatud Belgiast
riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail19401944. · Vladimir Lenin - Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · David Lloyd George Briti peaminister sõjaaegses
Lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk teiste sõnadega öeldes, et nad ootasid huviga ja lausa soovisid ning põnevusega sõda ootasid. Hoolimata kõigest ei olnud Esimene maailmasõda arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka
Nii näiteks ei olnud sõjas laostatud Saksamaa võimeline maksma reparatsioone. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see asjaolu, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Tõepoolest, kuidas sai süüdistada vaid sakslasi? Maailmasõja puhkemise ajendiks oli ju Serbia rahvuslaste antentaat Austria-Ungari troonipärijale! (28. juunil 1914. aastal tappis Sarajevos serbia rahvusest tudeng Gavrilo Princip ertshertsog Ferdinandi.) Järelikult oli õigus neil, kes väitsid, et Entente' riigid tegid Saksamaast ja saksa rahvast patuoina, kellele pandi vastutus kümnete miljonite inimelude eest. Selline ebaõiglus põhjustas Saksamaal rahulolematust Weimari Vabariigi ja selle demokraatliku elukorraldusega. Aastatel 1919-1922 leidsid Saksamaal aset mitmed mässud ja riigipöördekatsed. Peamiselt osalesid neis armeest demobiliseerunud sõdurid, kes rasketes majandusoludes ei leidnud
6. I MAAILMASÕDA (28.07.1914-11.11.1918) Eeldused: Sõjatehnika areng, raudteede rajamine Alahinnati ohtu ja sõda romantiseeriti (sõda on ülev ja hiilgav) Võidurelvastumine Ohu alahindamine Kaks vastandlikku sõjalist liitu (Antant ja Kolmikliit) Suurriigid tehniliselt ja poliitiliselt sõjaks valmis. Puudusid rahvusvahelised institutsioonid Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Põhjused: Suurriigid huvitatud positsioonide tugevdamisest Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu Rahvusvahelisi kriise, reguleeritud institutsioone polnud Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel Tagajärjed: Varalised kahjud
1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma
Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama ,,Euroopa püssirohukeldriks". Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht. Eelmise sajandi Saksa riigikantsleri ennustus, et järgmine sõda puhkeb ,,mõnest neetud lollusest Balkanil" hakkas täituma. 2. ESIMESE MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE ATENTAAT SARAJEVOS. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli F.Ferdinand äärmiselt vaenulikult meelestatud Serbia suhtes. Ta kavatses impeeriumi reorganiseerida Austria ja Ungari kõrval kolmikmonarhiaks, kus selle kolmandaks osaks pidi saama Horvaatia (Kroaatia). Sellega oleks võetud pind Suur-Serbia loomise plaanidelt. Sarajevos toimuvates manöövrites nähti ka sõjalist demonstratsiooni ja nii mõisteti Franz
Esimene Maailmasõda Referaat Pärnu, 2011 2 Sisukord Sõja põhjused.......................................................................4 Maailmasõja ajend............................................................... 5 Sõjaplaanid........................................................................... 6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel....
küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.1 Ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõja puhkemiseni. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele
koostatud sõjaplaane.Kuid sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks. Võtmeküsimuseks oli kujunenud see, kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Aastal. Sarajevos asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kui atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Sõjaplaanid ja eesmärgid
[96] Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid.[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. Rahul polnud ka Beethoven, kes kritiseeris Franz Xaver Huberi libretot, aga ka teost esitanud koori ja orkestrit. [98] Beethoven on kirjutanud kaks missat: Missa c-moll ja "Missa solemnis", mis on loodud vastavalt vürst Esterhàzy ja helilooja õpilase ertshertsog Rudolfi peapiiskopiks pühitsemise auks. Tõsi, neist viimane valmis alles viis aastat peale pühitsemist. "Missa solemnist", mida Beethoven kirjutas samaaegselt 9. sümfooniaga, pidas helilooja ise oma suurimaks teoseks. [99] OOPER: 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux
hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
