vastu. 90% valimistest osavõtmine - agitaatorid kontrollisid, kes valimas käib. 16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli seadusliku organiga. Ütles, et ENSVs vastuvõetud seadused on ülemuslikud NSV seaduste ees. Arnold Rüütel (Ülemnõukogu esimees) kutsuti Moskvasse aru andma, sest NSV konstitutsioon ütleb, et NSV seadused on kõige tugevamad. Kujuneb esimene partei ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (Lagle Parek, Tunne Kelam). NL keskvõim tahab luua uue liidulepingu. 1989 kuulutati Eesti keel riigikeeleks, mis juhtus esimest korda. Ülemnõukogu kuulutas seda. Pika Hermanni torni tõmmati esimest korda ka sinimustvalge lipp 24. veebruraril - aga rahvuslipuna, mitte riigilipuna. 1989nda aasta märksõna Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam, Lagle Parek)
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toim...
26.-27. ENSV kui näidisliidu vabariik I Eesti NSV poliitilised olud 1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju a. järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise 2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju a. otsese relvavõitluse hääbumine b. kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat ...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ...
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati või...
se(b j ) HRS: Average hours worked during the year Sõltumatud tunnused Otsuse vastuvõtmine: WAGE: Average hourly wage ($) ERSP: Average yearly earnings of spouse ($) Kui t-statistiku väärtus ületab kriitilise (olulisuse tõenäosus p on ERNO: Average yearly earnings of other family members ($) väiksem kui olulisuse nivoo ), on vastav parameeter oluliselt nullist NEIN: Average yearly non-earned income
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
Eesti Ajaloomuuseumis avati näitus „Kolmevärviline Eesti" (esimene suur Eesti jaanuar iseseisvusaega käsitlev näitus). 17. veebruar ENSV ÜN-i Presiidiumi istung, 24. veebruar kuulutati Eesti iseseisvuspäevaks. 23. veebruar Eesti Draamateater sai tagasi oma vana nime. Eesti Vabariigi 71. aastapäev. RR-i ja valitsuse algatusel heisati Pika Hermanni torni 24. veebruar sinimustvalge rahvuslipp; EMS, Eesti Kristlik Liit ja ERSP algatasid Kodanike Komiteede liikumise, "internatsionalistid” moodustasid streigikomitee. Ilmus valitsuse määrus massirepressioonide läbi kannatanute vara tagastamise ja 26. veebruar kahju hüvitamise kohta. 4.–5. märts Interliikumise l kongress. 9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid. 14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused. 18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev.
Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon eesti muinsuskaitse selts EMS, järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP 1988 a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate
Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon eesti muinsuskaitse selts EMS, järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP 1988 a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate
1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus. 1987. aasta lõpul loodi esimine demokraatlikele põhimõtetele tuginev organisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Aastal 1988 loodi esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Nii EMS kui ka ERSP pöörasid suurt tähelepanu eestlaste tähtpäevade teadvustamisele ja korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes neist tähtpäevadest ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada. 1988. aasta aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle.
Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti...
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panev...
president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, käige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rüütel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera, L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest. Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mõõdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 Karl Vaino EKP 1. sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse. Vaino Väljas EKP 1. sekretär, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lõpuks pooldas Eesti iseseisvumist E
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. ...
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
K.Vaino asemele sai Vaino Väljas. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Nädala pärast 23. juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Ühiskonna politiseerumine 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele. Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid võeti vastu 1988. aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. Tugevneva rahvaliikumise survel oli ka EKP sunnitud hakkama oma tegemisi kohandama ühiskonnas toimuvate muutustega. EKP "järeleandmised"ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus viisid omakorda
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valmistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, nimetus "Eesti NSV" asendati samal aastal "Eesti Vabariigiga", ehkki NL-st väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist
kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti ombudsman on nt õiguskantsler. Õiguskantsler - on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Õiguskantsleri ametiaeg on 7 aastat. Teda saab tagandada vaid kohtu otsusega. 2) Uus ärkamisaeg (fosforiidikampaania, Hirvepargi poliitiline meeleavaldus, ERSP, Rahvarinne, Interliikumine, suveräänsusdeklaratsioon). 1987.aastal kavatses Moskva rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. Uus ärkamisaeg sai alguse fosforiidikampaania vastaste väljaastumisega. 23.augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. 1988
Gorbatsovi suur parlament koosnes erinevatest gruppidest. Kui alguses loeti parlamedis ainult parteilasi ja parteiduid. Siis pidi olema töölisi, talupoegi ja ülejäänud pidid olema inteligendid. Gorbatsovi ajal siis jagati parlament kaheks u 60 % kohtadest kandideeriti nii nagu vanasti, aga siis toodi juurde kodade süsteem (Noorsoo organisatsioon, abistavad armeed almanüü, noorteühendus) 1989 detsember, kohalikud valimised Augustis 1988 Parteid Eestis - ERSP, KD, KS, SDP Eestis 1990 veebruaris-märtsis tekkis kaksik võim. Üks oli ametlikult valitud organisatsioon Eesti kongress ehk Eesti komitee. Rahvarinne - hüppasid reele ja võtsid osa Eesti kongressi valimisest, ja sai kõige suurema esinduse. Savisaar tuli kohale sinna istungile ja rohkem ei tulnud, sisuliselt loobus tegevusest. Kuigi see veel ei olnud klaar, et Savisaar ajab kahepalgelist poliitikat, siis Eesti Ülemnõukogu
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
23. augustil Tallinna Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus, kus räägiti avalikult Hitleri-Stalini 1939. aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltikumi rahvastele. *1987 loodi esimese altpoolt tuleva initsiatiivi ning demokraatlikele põhimõtetele tugineva massiorganisatsioonina Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), järgmise aasta augustis asutati esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). *EMS ja ERSP organiseerisid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva laiaulatusliku tähistamise. 2. veebruaril Tartus toimunud meeleavalduse vastu saadeti plastikkilpide ja koertega varustatud miilitsaüksused, aga suurt võitlust ei toimunud. *1988 aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna (eesotsas Karl Vainoga) ja ENSV Ministrite Nõukogude tegevusele.
ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute riikide ühendus -EL- Loodi 1952. Euroopa Liit. Eesmärgiks rahvusvaheline majanduslik koostöö. EURO- PILET 15 Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 40 kiri, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS, RR, ERSP, iseseisvusdeklaratsioon, Balti kett, Eesti Kongress ja Komitee, üleminekuperiood, IME, augustiputs, Vene vägede lahkumine Eestist Õpik: Eesti ajalugu II ptk 45-48 lk 140-163, Atlas lk 24-25; XX sajandi ajalugu II ptk 8, lk 107-115 ja 140-147 -40kiri adresseeriti keskajalehtedele, sellele kirjutas alla 40 tuntud vaimuinimest, sellega loodeti juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele ja olemasolevat reziimi inimikustada.
Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud. 20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse. 3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus. 20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid "Isamaa", ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar. 1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised. 1992 juunis rahareform. 1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed. index.htmlindex.html Copyright © 2000 Brooklyn Duke
ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Lisaks sooviti võtta vastu õigusaktid, mis tagaks ENSV suveräänsuse. Üheteistkümnest juhatuse liikmest neli ei kirjutanud sellele alla: Lennart Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada). Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse ,,Eestimaa laul". Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane
Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11 sept 1988 1988 aasta suurim rahvakogunemine Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks 16 nov 1988 võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon ENSV valitsusjuhi vahetus Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome 1988 a lõpp Välja kujunenud 3 jõudu: a) Impeeriumimeelsed- Interliikumine, TKÜN b) Liidulepingu pooldajad- rahvarinne, EKP rahvuslik osa c) Iseseisvuse pooldajad: ERSP, EMS 1989 veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õiguliku järjepidavuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu- Eesti Kongressi Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud Kodanike registreerimiseks loodi kihelkondades ja linnades kodanike komiteed 23. august 1989- Balti kett
● 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov; ○ perestroika, glasnost. ● 1987. aasta kevad– fosforiidikampaania; ● August– MRP-AEG; ○ L. Parek. ● 23. august– Hirvepargi miiting; ● 26. november– IME (Isemajandav Eesti); ○ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma. ● Detsember– EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts); ○ T. Velliste. Muutuste tuules; ● 1988. aasta jaanuar– ERSP idee; ○ L. Parek. ● 2. veebruar– Tartu rahu aastapäeva tähistamine; ● 24. veebruar– EV aastapäeva tähistamine; ● Aprill– loominguliste liitude ühispleenum; ● Rahvarinne; ○ E. Savisaar, M.Lauristin. ● Rahvuslipp; ● 16. juuni– EKP KK I sekretäriks V. Väljas; ● 17. juuni– meeleavaldus lauluväljakul; ● Suvi– IL (Interliikumine); ● September– Eestimaa laul; ○ “Ükskord me võidame niikuinii!” (H. Valk).
Ta alustas NSVL-is ümberkorraldusi perestroika. See toimus põhimõttel, et kõik reformid toimuvad sotsialismi raames. See ei läinud aga korda, ning sisuliselt lammutas perestroikapoliitika Nõukogude Liidu. Perestroikaga kaasnes glasnost (avalikustamine). Selle vaimus sai fosforiidikampaania esimeseks perestroika proovikiviks Eestis. Kampaania oli avalik, keskvõim võttis ettepaneku tagasi ning eestlased said sellest julgust. 1987 rajati EMS, järgmisel juba ERSP nad pöörasid tähelepanu tõelise ajaloo õppimisele. Edasi muutus kriitika võimu vastu järjest avalikumaks. Selles vaimus vahetati Karl Vaino välja EKP esimeheks sai Vaino Väljas. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1987 üritusega "Eesti Laul". Samas aga kerkisid ka impeeriumimeelsed jõud Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu, kes pooldasid liidulepingut. EMS ja rahvusmeelsed jõud pooldasid omariikluse taastamist. 1988
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda! Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse: kasutada ära moment, kui venelased on jalga lasknud, kuid sakslased pole Eesti mandriosa vallutada suutnud...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11.september 1988 ● 1988.aasta suurim rahvakogunemine. ● Esmakordselt tehtakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks ENSV valitsusjuhi vahetus ● Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome 1988.a. lõpp Välja oli kujunenud 3 jõudu: a) Impeerimimeelsed Interliikumine, TKÜN b) Liidulepingu pooldajad - Rahvarinne, EKP rahvuslik osa c) Iseseisvuse pooldajad - ERSP, EMS 1989 ● Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine ● Eesmärk: taastada Eesti Vabariik Õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu - Eesti Kongress ● Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud 23.august 1989 - Balti kett ● 1989.aastal ei olnud suurem osa eesti rahvast enam nõus leppima liidulepingu ideega,
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
vabadust NSVL majandusest ja kõigest sellega kaasaskäivast. Seotuks jääks vaid riigikaitse ja välisuhete koha peal. Alla kirjutasid Made, Titma, Kallas aja Savisaar. Rajati EMS (Eesti muinsuskaitse selts). Kogusid materjale nt küüditamise kohta. Uuriti milline oli nende elu küüditatud kohtades. EMS sekkus ka muudesse teemadesse, mis olid sel ajal olulised. Seda on nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ametlikult seda ei olnud. MRP-AEGst arenes välja ERSP 1988. aastal (Eesti Rahvuslikusõltumatuse partei) esimeseks juhis oli L. ... . 1988 on murranguaasta, II veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahule alla oli kirjutatud. Juurdepääs sellele majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused. 24. veebruaril toimus Tallinnas EV 70. aastapäeva tähistamine, kogunemiskohaks oli Tammsaare park, tema monumendi juures. Miilitsat
Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine. · 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste (nn liidutehaste) juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. · 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel; muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Augustiputs 18. 22. augustil Moskvas toimunud vanameelsete kommunistide riigipöördekatse. Põhiseaduse vastuvõtmine ja põhiseaduslike institutsioonide taastamine 20
protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valmistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, nimetus "Eesti NSV" asendati samal aastal "Eesti Vabariigiga", ehkki NL-st väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama
Rahvuslikele jõududele vastandusid impeeriumimeelsed, kes 6/09/1991 NSVL tunnustav Eesti Vabariigi iseseisvust koondusid Interrindesse ja Töökollektiivide Ühendnõukokku 17/09/1991 Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping.
Eestis valmis ulatuslik majandusreformide kava. Suhted keskvõimuga: 1988. aastal kerkis küsimus, mil viisil peaksid olema korraldatud ENSV suhted Moskva keskvõimuga. Eestis nähti endiselt ühte suurriigi osa vennaliku liiduvabariigi õigustes. Ühiskonna demokratiseerumise süvenedes pälvis üha enam tähelepanu konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile NSV Liidu koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Kuid selle ideega polnud kõik nõus ERSP ja EMS propageerisid iseseisva Eesti ideed. 1988. aastal võeti vastu Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul vastu Eesti NSV konstitutsiooni parandused ja suveräänsusdeklaratsioon. Neis kinnitati Eesti NSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ja määruste ees, ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood: Eestis kasvas omariikluse taastamist pooldavate ringkondade mõjukus ühiskonnas
ja mõõdukas tiib jõudnud kokkuleppele moodustada võrdsetel alustel Põhiseaduslik Assamblee. 1991 lõpuks valmiski põhiseaduse eelnõu, mis pärast üldrahvalikku arutelu 1992 juunis rahvahääletustel ka ülekaaluka häälteenamusega heaks kiideti. Vastavalt 1992 juulis kehtima hakanud põhiseadusele toimusid 1992 septembris parlamendi ja presidendi valimised. Seadusliku võimu valimistel osales 9 valimisliitu ning uus paremtsentristlik valitsus moodustati ,,Isamaa", ERSP ja Mõõdukad baasil, mille eesotsas oli peaminister Mart Laar. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Korruptsiooni süvenemine, demokraatia vähenemine, kasvanud riigi välispoliitiline tegevus (Ukraina, Süüria), suhte halvenemine teiste riikidega, kasvanud rünnakud seksuaalvähemuste vastu. 14. 1991. aasta sündmused Eestis. a) suund iseseisvusele; 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist
Neil õnnestus kokku tulnud rahvas Estonia kontsertsaali meelitada. 13.04.1988 - Savisaar ja Lauristin avaldasid Rahvarinde idee. 1988 kevad - Muinsuskaitse selts korraldab Tartus muinsuskaitse päevad. Tänavatele tuuakse ka Sini- Must-Valged lippud. Tartu Muusikapäevadel kõlavad esimest korda Alo Matiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud. 16.06.1988 - Kohalt võetakse maha EKP I sekretär Karl Vaino ja asendatakse Vaino Väljasega. Pilistveres asutatakse ERSP. 1988 suvi - toimub esimene Rock Summer. Legaliseeritakse rahvussümbolid. 16.07.1988 - EKP Esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas. 53 17.07.1988 - Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud miiting. Sealt saadeti Eestlaste delegatsioon NLKP XIX Partei Konverentsile. Eesti delegatsioonile anti ülesandeks saavutada heakskiit IME-le. Enne konverentsi lõppu see neil ka õnnestus. 10.08.1988 - RahvaHÄÄL avaldab MRP salaprotokollid.
nimetati ümber Eesti Punaväeks. Majandusreformide käigus oli ettevõtlus 1987 loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti riigistatud Avalikustamise Eesti Grupp. Nende algatusel korraldati Hirvepargis kuulus poliitiline meeleavaldus. Maapäeva koosolekuga katkestati riiklik 1988 jaanuaris aga ERSP, kes tähistas ühendus Venemaaga veebruaris avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva ning meenutasid märtsiküüditamist. Pärast rahuläbirääkimiste katkemist Vene ja 1988 aprillis avaldati loominguliste liitude Saksa vahel 1917 detsembris, asusid põranda ühispleenumil pahameelt ENSV juhtkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
