1851. -1859.a - Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859.-1862. a - saadik Venemaal ja Prantsusmaal 1862. - 1890.a - Preisi valitsusjuht Saksamaa ühendamine Liit Bismarcki ja Wilhelm I vahel Sõjaväe reformi elluviimine 1864.a koos Austriaga purustati Taani 1866.a provotseeris Austria-Preisi sõja 1867.a Põhja-Saksa Liidu loomine Bismarck saab Preisi liidukantsleriks e. valitsusjuhiks 1870.a- Saksa-Prantsusmaa sõda Bismarck sai "raudseks kantsleriks" Bismarcki erru minek 1888.a Wilhelm I surm, Wilhelm II saamine troonile 1890.a Bismarck sunniti erru Bismarcki kolmine tagasi mõisasse 1898.a, 30. juuli Bismarcki surm Bismarcki seos Eestiga Külaskäik Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde : Istutas mõisaparki tamme Kastus jõudu talumeestega õllevaadi kergitamises Bismarcki tsitaate ja ütlusi "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage."
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani
Fifth level Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg sündis Preisimaal Posenis. Ta oli Weimari Vabariigi teine president. Teda peetakse Saksamaa riigikangelaseks. Preisi aadliku pojana astus ta juba teismelisena sõjaväekooli. 1866. aastal osales Hindenburg võidukas Königgrätzi lahingus ning sõdis ka Saksa keisririigi rajamiseks peetud Preisi-Prantsuse sõjas 18701871. Hindenburg sai 1903. aastal kindrali aukraadi. Aastal 1911 läks ta erru. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa
Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“ Loomulikkeliitlasi nägi Otto Austria-Ungaris ja Venemaas Seos Eestiga 1867.aastal käis Raikkülas oma vana sõbra Alexander von Keyserlingi juures Istutas
Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal. 1.8. SEOS EESTIGA
Kuulsale meresõitjale kommodoor Vitus Beringile Kamtsatka elanikelt Juuni 1966 - erinevaid marke - väin - meri - jne. Sündmuste kronoloogia 5.aug.1681- toimub Vitus Jonassen Beringi ristimine Taanis Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari. 1704- Bering asub nooremleitnandina Vene laevastiku ridadesse. 8.okt.1713- Bering abiellub Anna Christina Pülsega. 26.veebr.1724- Bering läheb Vene laevastikus erru. 3.okt.1724- Bering taasühineb Vene laevastikuga esimese järgu kaptenina. 29.dets.1724- Bering määratakse esimese Kamtsatka- ekspeditsiooni komandöriks. 30.apr.1730- Bering teeb ettepaneku korraldada teine ekspeditsioon. 18.apr.1741- Bering lõpetab teise ekspeditsiooni aruande. 16.juuli.1741- Bering silmas Saint Eliase mäest lõunasse jäävalt merelt Ameerikat. 20.aug.1741- kahte meest, nende seas Beringit, tabab skorbuut. 8.dets.1741- Beringi surm. Beringi meri
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus;
Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal. 1.8. SEOS EESTIGA
isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee. Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat
· 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade survel oli ta sunnitud oma seisukohti muutma · 1884- hõivati esimene koloniaalvaldus · 1888- suri keiser Wilhem 1 ja troonile sai kuningas Wilhem 2, kes on ajalukku läinud viimase Saksa keisrina · 1890- sunniti Bismarck erru minema · 1896- tõdes keiser Wilhem 2 uhkusega: ''saksa riigist on saanud maailmariik '' PRANTSUSMAA · 1851- korraldas president Louis Bonaparte riigipöörde, millega koondas ta võimu enda kätte · 1852.- taastati Prantsusmaal keisririik. Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon 3 nime all' · 1860- ebaõnnestus Mehhiko vallutamine. Samal ajal teravnesid Napoleon 3 suhted teiste Eouroopa riikidega, kes ei soovinud, et Prantsusmaa liigselt tugevneks
nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid seotud tihedalt väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis, seetõttu võis väepealik nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu astuda. Peale Mariuse reformi, aastakümnetel tekkis mitu väepealiku, kes tahtsid haarata riigis võimu. Nendeks olid - Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad - triumvaadi
“Lapsepõlv”. Sõitis Peterburgi, kus ta võeti teiste realistide poolt väga hästi vastu. 8) Dostojevski elu ja looming Pärit Moskvast, vaestehaigla arsti perekonnast. Isa oli loomult sünge, keevaline ja ihne, ema oli vastand- tasakaalukas ja jagas hellust, kuid suri, kui D oli 16. (tiisikusse) Saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväe inseneride kooli. 18 aastaselt jäi orvuks(isa tapeti). Peale insenerikooli lõpetamist tahtis saada kirjanikuks ja seega andis sisse erru mineku palve. Esimene töö oli Balzaci „Eugenie Grandet“ tõlge. Kuna oli hasartmängu sõltlane elas vaeselt ja võlgades. Peale esikteose („Vaesed iinimesed“) ilmumist saatis teda menu ja ta võeti vene realistide sekka. Ta liitus mitme põrandaaluse ringiga ja astus võimudele vastu, seega ta arreteeritakse ja saadetakse Peeter-Pauli kindlusesse(karmim vangla) ning talle määratakse surmnuhtulus.
3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused.
Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised. Valimisi oli toimumas liiga tihti ning inimestel tekkis umbusaldus eelmise valitsuse suhtes. Selest ajendatuna pääsesid võimule kommunistid ja natsionaalsotsialistid. Hiljem tuli võimule Adolf Hitler ning majanduskriisi rasketes oludes ta kasutaski ära sobilikud tingimused, et saada võimule
Minu lemmik helilooja- Nikolai-Rimski Korsakov Minule on selle kolme aasta jooksul meelde jäänud ja meeldima hakanud Nikolai- Rimski Korsakovi muusika. Eriti meeldivad mulle tema mereteemalised teosed. Lühike ülevaade tema elust.Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov sündis 18. märtsil 1844.aastal Tihvinis, mis on linn Novgorodis. Helilooja isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba neljaaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima Ta sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser
jahusõjad algasid Feodaalsuhete raames ei saanud ellu viia vabakaubandus Riigi võlad kasvasid, nii et sissetulekust ei kapitalistlikku seadust Püüti maksustada aadlikke suudetud enam võlaprotsente tasuda Opositsiooni osutas kuninganna juhitud ja vaimulikke (I, II seisus) Turgot' saadeti erru, kõik reformid tühistati õukonna partei Absolutism jõudis kriisi 9. Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. 10. Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised.
husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru. Elsy Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja
PROBLEEMID: · Vihavaen Barricinide ja della Rebbiate vahel · Orso aukohus isa mõrtsukale kätte maksta, kuigi ta ise seda ei soovinud. · Lydia armastus Orso vastu ning algne soov seda maha suruda päritolude erinevuse tõttu. SISUKOKKUVÕTE: Itaalia tavapärasusest tüdinud kolonel Nevil ja tema tütar Lydia otsustavad sõita metsikule Korsika saarele, et kogeda midagi, mida nende tutvuskond varem kogenud pole. Reisil saarele kohtuvad nad erru saadetud leitnant Orso della Rebbiaga, kes neile lahkelt saart tutvustab. Leitnandi ja Lydia vahel on märgata sädemeid, kuid enne, kui midagi juhtuda jõuab, pöördub Orso oma õe Colomba soovil tagasi kodukülla. Ühiskonna ja õe survel on Orso sunnitud alustama sõda tema isa mõrvas süüdi oleva perega ning tapab pere ainsad järeltulijad. Paguluses veedetud aja jooksul kihluvad leitnant ja Lydia ning õigeksmõistetuna ootab kaht armastajat,
ämmaemanda praktikat, on tähelepanelik, et haiglat paremaks muuta. Hiljem enam mitte. Gromov ei ürita midagi muuta. · kuidas novell lõpeb? Mis juhtub Raginiga? Miks? Novell lõppeb Ragini surma ja matustega. Tohter hakkab Ivan Dimitritsit üha enam külastama. Tänu tohtri tihedatele visiitidele palatisse nr. 6 otsustas tema abiline Hobotov tohtri hulluks tembeldada. Hobotov soovis ise saada Andrei kohta haiglas. Kuna keegi ei uskunud ja ei saanud enam Andreist aru soovitati tal erru minna. Sõidab Mihhail Averjanõtsusega (ainuke sõber) puhkusele. Kurnatus, vaesus, üksindus, masendus. Lõpuks jääb ka tema “haigeks” ja pannakse pettusega haiglasse (Palat nr. 6-te) Hobotov saab oma tahtmise. Järgmisel õhtul sureb Andrei haiglas rabandusse. Matustel olid ainult sõber Mihhail Averjanõts ja teenija Darjuska. Kirjelduste osatähtsus novellis: · mida kirjeldatakse Kirjeldatakse palat nr.6 välist ja sisemist olekut. Kirjeldatakse
järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. Kasutatud kirjandus. https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://www.history.co.uk/biographies/adolf-hitler https://en.wikiquote.org/wiki/Adolf_Hitler http://www.kool.ee/?5864
sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. Detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Oli 1919 lõpus kindralstaabi kindralmajori auastmes Ülemjuhataja staabi ülem. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots Erus 1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 19321936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 19341938 ja ülemlinnapea 19381939, Viljandi põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks. Jaan Soots oli Üleriikliku Vabadussõjalaste Ühenduse juht. http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3549:jaan-soots-130-
luuletusi ning tal tekkis esmakordselt soov näitlejaks saada. Peale Aszod'i oli üks suur õnnetuste jada. Ta isa sattus suurtes võlgades oma tehingute ja laenude tõttu ning 1830 aastal Doonau suur üleujutus kaotasid nad kogu oma vara. Selmec'i lütseumis lõppes Petöffi jaoks läbikukkumisega, mille järel ta läks Pets'is ungari teatri töötama teatriteenindajana. 1839 aasta septembris astus ta Soproni'is soldatiks. 1841 aasta algul ta lõpetas arees tegevuse ning läks sandina erru. 1841 aasta suvel ühines ta Dunantul'is rändnäitlejatega ning mängis1842- 1843 erinevate truppide koosseisus Sekefehervar'is ja Kecskemet'is. Aasta hiljem tal tervis kehvenes ning pidi teatrikarjääri lõpetama ning pühendus rohkem kirjandusele. Alguses ta teenis elatist teadiste ümberkirjutamisest ja romaanide tõlkimisest ,kuid peagi hakkas ka oma luuletusi avaldama. Esimene luuletus ,mis ta avaldas oli ,,Borozo" (,,Vein''). Ta kirjutas
KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus; 3) osavõtt õppekogunemisest. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohu...
mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära. Peale seda, kui Goriot oli oma tütred rikastele meestele naiseks pannud koos suure kaasavaraga, oli ta sunnitud ise pensionile minema. Temast oli saanud häbiplekk väimeestele, kes ei tahtnud, et nende naisi seostataks nuudlikaupmehega. Isa Goriot´ist rääkimine oli tabu ja nägemine keelatud. Hea isana läkski Goriot erru ja asus elama proua Vaqueri pansionaati. Olles just äriga lõpetanud, oli Goriot varandus nii suur, et ta asus elama pansioni esimesele korrusele, kus toad olid kõige ilusamad. Tema riided olid uhked ja korralikud ning ta paistis korraliku härrasmehena. Kuid selline eluviis ei kestnud kaua, peagi algas allakäik. Ja selle põhjuseks ei olnud keegi muu, kui tema tütred, keda ta nii väga armastas ja jumaldas.
saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Samal aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal.
Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks tal nii pansionaadis kui ka eraelus väga hästi, tal oli oma isiklik toapoiss, ta lasi juukseid lõigata, sõi, mida tahtis ning ta tütred käisid koguaeg enda rahamuredega tema juures. Kuid vaikselt hakkasid ka Isa Goriot'l rahavarud otsa saama ja ta ei saanudki tütardele enam nii suureks toeks olla. Ta oli naiivne, uskudes, et tütred siiski tema juurde jäävad. Ei, tütred leidsid endale mehed ning enda isa jätsid nad nii-öelda unustuste varna. Seda võib siiski
avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga. Rahvusvaheline kohus mõistis Ühendriigid süüdi rahvusvaheliste suhete määruste rikkumises, kui USA sekkus teiste riikide asjadesse. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, kahanes Reagani populaarsus kiiresti ning rahva usaldus presidendi kompetentsusse vähenes. Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru. Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi tal Alzheimeri tõbi ning järgneva kümnendi jooksul haigus süvenes ning Reagan suri 5. juunil 2004. aastal 93-aastasena. Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest -, mille ta oli paika pannud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Lubadus, mille ta sõnastas 1980.
Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing
täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis võimupositsiooni ja olid valmis selle nimel ükteise vastu relvi kasutama. Kodusõjad 4. Erinevused Augustuse ja Caesari tegevuses:
Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing
suurimate kaitseehitistega. • Tänapäeval Austria presidendi residents. ITAALIA • Venezia • Doodžide palee • Alt kerge ja õhuline, ülevalt sakiline ja tõrjuv • ~1309- 1442, poolteist sajandit, tulekahjud Justiitspalee Rooma Guglielmo Calderini Neljahobusekaarik dekoratiivviilul Neobarokk PRANTSUSMAA • Pariisi lähedal • Fontainebleau loss • 12.saj tagasihoidlikum • 1814. aastal Napoleon erru • Brissaci loss • 7korruseline, Prantsusmaa kõrgeim renessanss-palee Hispaania • La Granja • Madridi lähedal • Filipe V võttis eeskujuks oma vanaisa Louis XIV lossid • 1716. aastast • Barokk • Sagrada Familia • 30aastasena asus arhitekt Antoni Gaudi püstitama Barcelonas oma “kivist palvet” • Ootab tänini valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee • Sintra linn • 1840. aastatel • Neogootika
Palju on selliseid kuulsusi, kes elavad oma vanemate pärandatud varandusest ning lihtsalt lasevad lebo ning laristavad seda, teadmata, mis tähendab tõsise töö tegemine ning toidu välja teenimine. Sellistest inimestest on ka mingil määral kahju, sest kui kunagi peaks see nii lihtsalt tulnud varandus otsa lõppema, mida nad siis peale hakkavad? Paljud ei oskagi midagi peale hakata ning üritavad oma muret kuskile uputada. Hea näide on sellest paljud rikkad pärijad, kes on erru läinud just nimelt sellega, et on saanud narkootikumide tõttu üledoosi. Mis on kindel - ka nendel inimestel lõppeb kunagi hiilgeaeg ning tuleb tõtt vaadata reaalsusega. Kuid rohkem on olemas selliseid inimesi, kes tõesti näevadki vaeva selle nimel, et ennast ära elatada, tehes rasket tööd, mis toob leiva lauale. Selline toit, mis on ise ausalt välja teenitud maitseb ka kindlasti paremini. Üldse igasugused just ise saavutatud või
Pärast seda, kui ta sai oma doktorikraadi teaduskonnas kätte, töötas de Broglie kaks aastat Sorbonne ülikoolis. 1928 nimetati ta ametisse Henri Poincarei instituuti teoreetilist füüsikat õpetama ja 1932 sai temast füüsika professor Sorbonnes. 1930-1950. aastatel jätkas de Broglie erinevate lainemehhanismide uurimist. Mõned teemad mida ta uuris : Diraci elektroniteooriat, uut valguseteooriat ja lainemehhanismi rakendamine tuumafüüsikas. De Broglie läks õpetamisest erru 1962 aastal, 70 aastaselt. Peale Nobeli preemia võitmise aastal 1929, autasustati de Broglied Henri Poincarei medaliga. 1932 autasustati ta Albert I auhinnaga ja ta sai oma esimese Kalinga auhinna 1952 aastal. De Broglie autasustati Prantsuse Rahvusvahelise Teadusuuringu Keskuse poolt kuld medaliga 1956 aastal. Louis de Broglie valiti Prantsuse Instituudi Teadus Akadeemia liikmeks 1933 aastal. De Broglie oli 18-ne välisakadeemia liige läbi Euroopa, India ja USA.
riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas Hiina Rahvavabariiki, astus välja NATO sõjalisest organisatsioonist ning arendas koostööd sotsialistlieke riikidega. C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO.
oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajandust elevdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks Egiptusest toodavast teraviljast.
elanike viha fookus. Bastille' vallutamise põhjus. Louis XVI valitsemisajal seisis Prantsusmaa silmitsi suure majanduskriisiga, osaliselt algatatud otsusest toetada Ameerika iseseisvusõda ja seda süvendas regressiivne maksusüsteem. Louis XVI oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile Necker Jaques'le. Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa kiiresti revolutsiooni poole. Sellel saastal oli Prantsusmaal ka raske toidupuudus ja populaarne vimm kuningas Louis XVI suunas muutus raevuks. Bastille' vallutamine 12.juulil 1879 algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused. 13.juulil
..6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7 2 NOORUKIST SIRGUB MUUSIK Nikolai Rimski-Korsakov sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis. Tema isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka Nikolai armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja- viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, need aga pole kahjuks säilinud. Alates1856 kuni 1862 oli Rimski-Korsakov Peterburi mereväekooli kadett. Sel perioodil
jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21. septembril 1812 läks ta halvenenud tervise tõttu erru ning asus elama Jõgeveste mõisasse Liivimaal. 4 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme. 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu vürstitiitli. Ta lahkus tervisehäirete pärast sõjaväest ja asus elama Jõgeveste mõisa. Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57-
Karismaatiline autoriteet tõrjub varasemat ja on revolutsioonilise jõu mõjuga. Tänapäevases maailmas, paljud kasvavad elavad firmad on juhitud karismaatiliste inimeste poolt nagu Steve Jobs individualistid kel on tugev ühendus jumala ja puhta visiooniga, individualistid kes on parimate juhtimisomadustega ja kes loovad kontakti inimestega, omavad vajalikke oskuseid , et tulla efektiivselt toime kasvava organisatsiooniga. Kui sellised liidrid nagu Jobs lahkuvad või lähevad erru, võib olla ekstreemselt raske leida inimest, kes täidaks samahästi liidrirolli juhtimissüsteemis. Kui Steve Jobs lahkus elavate seast, võttis ta kaasa endaga karismaatilise juhtimisstiili, mis viis kokku firma , võimekuse võtta suuri riske ja võrratu oskus ette kujutada ja disainida tooteid. Jobs ei ole tuntud mehena, kes käsitles ebakindlaid arvamusi. Ta oli kiire, tehes otsuseid ja olla tugev nendes. Ta ei olnud laterdaja ega loobuja, veel enam ta ei jaganud oma otsuste
seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“ „Inimlugude ainus autor on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea, ma kallutasin kahtluse su rindu
Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi poolt tükike maad, kus nad võisid elulõpuni põlluharijana leiba teenida. Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid väepealikud aina vähem senati otsustest ja võisid vajadusel isegi Rooma vastu välja astuda. Senati võim hakkas hääbuma, kuna neil puudusid abinõud väepealikute ohjeldamiseks.
Samuti ka mainitakse Sclüssenbergi kindlusvanglat ning Põltsamaad, kus asub proua Koltsi maja. Eestis on parajasti pärisorjuse aeg. Aeg 19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud. Tegevuskäik Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarestis Võisikul ning Jakob kirjutab oma päevikus sündmusi täpselt nende juhtumise järejorras. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva Masingu juurde õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga. Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord
Laienes kaerakasvatus mulla ja vee suhtes vähenõudlik. 1771.-1772.aastal ikaldus ja nälg. Selgus kartuli tähtsus teravilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga. Rootsi 18.sajandil Troonile sai 1718.aastal Ulrika Eleonora, sest tema vend Karl XII sai Norra sõjakäigul surma. Ulrika loobus troonist oma mehe, Hesseni printsi Fredrichi kasuks (Fredrik I). Rootsi tegelik valitseja, Arvid Horn, sunniti 1738.aastal erru minema. Riiki hakkas valitsema 1751.aastal Adolf Fredrik. 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III Rootsi 18.sajandi valitsejad Karl XII Ulrika Eleonora Fredrik I Arvid Horn Adolf Fredrik Gustav III Taani 18.sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade
Saksamaa Uus ajastu Preisimaal Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1
suured reformid. „Uued inimesed“- enne aadlikud, nüüd edumeelne segaseisulane üliõpilane. Naiste osavõtt ühiskondlikust liikumisest. Fjodor Dostojevski (1821-1881) *Sündis Moskvas, isa oli range ja keevaline aga ema jagas hellust ja luges piibli lugusi. 1837 ema suri. *Dostojevski oli kinnine inimene. *Saadeti vennaga Peterburgi sõjaväeinseneride kooli *Tundis varakult, et tahtis saada kirjanikuks *1839 suri isa 1843 lõpetas inseneride kooli, kuid läks koheselt erru 1844 ilmus esimene töö- Balzaci romaani „Eugeni Grandet“ tõlge *Elas vaeselt, sest oli suur mängur 1845.aastal esikteos „Vaesed inimesed“, millega leidis poolehoiu. *Hakkab suhtlema Petraševskiga ning liitub põrandaaluste ringidega. *1849 arreteeriti nö mässu õhutamise pärast, surmanuhtlus asendati sunnitööga 4 aastat ja seejärel sõjaväeteenistus lihtõdurina. 1860 romaan „Märkmeid surnud mehest“ ja 1861 romaan „Alandatud ja solvatud“
Desarmeeris ja interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed. Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. ddiviisi ülem, ühtlasi ka Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta maini kaitseminister, määrati 1933 kaitseministri nõukogu alaliseks liikmeks. 21. novembril 1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul. A. Tõnisson läks erru 1934. aasta Isiklikku informatsiooni 1917 sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku enamliku vooluga, vangistati ja saadeti Petrogradi, kus mõisteti surma. Pääses aga õnneliku juhuse läbi. 1918 kevadel naasis kodumaale. Sama aasta suvel varjas ta end Saksa okupatsioonivõimude eest Soomes. 1940 arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. Abikaasa ja noorem poeg Leo küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse, vanemale pojale
Elulugu 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik". 17.veebruaril 1841 saabus Lermontov Peterburi, sest tema vanaema oli suutnud talle kaubelda lühiajalise puhkuse. Lermontov ise tahtis erru minna ja pühendada ennast kirjandusele, aga Nikolai I isiklik vaen seisis tal ees. 24. aprillil lahkus Lermontov Peterburist ja oli sunnitud tagasi minema Kaukaasiasse. Haigustõendi esitamisega sai ta siiski jääda Pjatigorskisse, kus ta 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N.Martõnoviga.
nõus linnu varustama. Vaatamata 1774. aastal aset leidnud viljaikaldusele, mis tõi endaga kaasa hindade tõusu, õnnestus Turgot'l siiski veel kuuele reformiediktile allkiri saada. Üks neist mine- tas talupoegade teetegemise kohustuse, mis muutus nüüdsest riiklikuks ettevõtmiseks. Kaotati ka tsunftisundus enamikul käsitööaladel. Kuid reformide põrkumisel privilegeeritud seisustega saadeti Turgot' erru ja tehtud ümberkorraldused tühistati. Tulemusi ei andnud ka järgnevate majandlaste katsed. Lahendus üle pea kasvanud võlgadele leiti viimaks maamaksu kehtestamise näol, mille sisseseadmine nägi aga ette Notaablite kogu kokkukutsumist. Otsusega seegi reformi- projekt tagasi lükata, viis absolutismi Prantsusmaal täielikult kriisi. Absolutistliku valitsemisvormi tulem 17.-18. sajandil oli Prantsusmaale pigem hävitav kui abistav
ümber on. Tema otsusekindlus andis talle eelised oma mehe ees. Too tugev naine teadis, mis Robert Jordanist saab ja siiski ei takistanud ta tema suhet Mariaga. Seda võib nii taunida kui mõista, nii mõnigi teine oleks tema asemel noored teineteisest hoopis eemale hoidnud. Ometi on teada, et keelatud vili on magus ja takistades armastust võib samahästi sõelaga vett kanda. Pilar teadis, et eelkõige täidab Robert Jordan siiski oma kohustusi ja Maria pärast erru ta ei läheks. Õnnelikke armulugusid ei eksisteeri, seda enam veel sõjaajal. See pidigi nii olema, kõik oligi määratud minema nii nagu see läks. Robert Jordan pidi surema, see oli saatus. Pilaril poleks olnud õigust talt ära võtta ainust võimalust tõeliseks armastuseks, seega ta ei teinudki seda, kuigi alguses tundus võõrastav tema käitumine Robert Jordaniga, keda ta päriselt ei tundnudki. Ta teadis küll rohkem kui teised, ka seda et toda noormeest võib
KOOL NIMI vald Referaat Kus kohas 2013 SISUKORD 1.PREISIMAA Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
