majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv . Regionaalsed probleemid - Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased!
on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele. Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Et kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane. Radioaktiivsuse mõõtmine andis pinnase koostiseks ühel juhul graniidi, teisel juhul basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1-10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid
saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Lahendus Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada
poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Haritavad põllumaad on väga vastuvõtlikud erosioonile, sest kündmise järgselt puudub taimkate ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti. Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja hakatakse kündma selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne. Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Too näiteid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv Osoonikihi Mulla vaesumine Globaalne hõrenemine Põhjavee soojenemine Erosioon reostumine Vaesus Märgalade Mageveevarude Kõrbestumine hävimine puudus Terrorism AIDS-i levik Õhusaaste Liigilise Maavarade Kliimamuutus mitmekesisuse ammendumine Happevihmad
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s mi...
) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres
Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
jõudude toimel kujunenud maakoore pealispinda. Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon. Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus 1)vee geoloogiline tegevus- vesi võib olla erinev: a)ajutiste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub seal, kus on tegemist liigestatud reljeefiga- mulla pinnale tulnud sademete vesi hakkab mööda nõlva alla voolama, sellega kantakse mulla peenemaid osakesi minema ning toimub erosioon ehk ärakanne, tekivad erodeeritud mullad, kuhu jäävad alles suured kivid ehk eluuvium. Ärakantud materjal on deluuvium ja need mullad on deluviaal ehk pealeuhtemullad. Mida järsem on nõlv, seda intensiivsem on erosioon. b)alaliste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub jõgede puhul, kus voolusängis leiab aset kulutus (põhja ja kalda erosioon, eriti põrkekalda puhul Suudmesse tekib delta. Jõesetted jäävad maha ka lammialale, tekivad lammimullad. c)põhjavee
pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik, m/s Meetodid: 1) Laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2) Empiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi. 3) Välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, režiimivaatlused: looduslik režiim, pilootkatsed 17. Tuule geoloogiline tegevus 1) Kulutav tegevus- erosioon, osakeste väljakanne ehk deflatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud) 2) Edasikanne- eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad) Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina või veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. 3) Akumulatsioon- tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed setted
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi.
üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine.
Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused. Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi) perioodi jooksul (500000000 a.) on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost (kokkupõrke kraatrid jms.). Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad elavate organismide kivistised on vähem kui 3.9 miljardit aastat vanad. Marss Ares oli Kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, ning Rooma (Marss) põllumajandusjumal. Nähtavasti saigi planeet endale nime punase värvuse järgi
See teeb ligi 10 inimest minutis ! · kui Maa oleks jalgpalli suurune, siis seda ümbritsev atmosfäär moodustaks 0,05 mm paksuse kihi · osoonikihi hõrenemine veel 1% võrra tooks kaasa halli kae sagenemise sel määral, et nägemise kaotaks ligi 150 000 inimest. · viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. · iga päev kaob Maalt 50 - 100 liiki · alates 1900. aastast on Etioopia kaotanud ligi 90% oma metsadest. Sellele kaasneb erosioon, mis igal aastal kannab nelja tuule poole umbes 1 miljard tonni pinnast. · Katowices (Poola) on õhusaaste tõttu emade ja laste veres hemoglobiini-väärtus alanenud 20% alla normi · maailma ühe saastatuma linna - Mexico City - vastsündinute veri sisaldab organismile ohtlikus koguses pliid 9 Kasutatud kirjandus http://www.tpu.ee/~anton/koolitus/Saastev%20ARENG.htm#veekriis
Mauna Loaga mõõtmetelt üsna sarnane on Ceraunius Tholus, mida välisilme järgi liigitatakse tuhavulkaanide hulka. Tyrrhena Patera seevastu on üks Lõuna kõrgmaa vulkaanidest, mis oluliselt erinevad Tharsise ala nimekaimudest, nad on palju madalamad ja ka lamedamad. Tyrrhena Patera kõrgus üle ümbritseva ala on alla kahe kilomeetri. Vulkaani nõlvadel on palju tipu piirkonnast enam-vähem radiaalselt väljuvaid laiu, ilmselt erosiooni tekitatud orgusid. Tugev erosioon annab tunnistust sellest, et tegemist võib olla tuhavulkaaniga. Mitmetes Marsi piirkondades leidub hulgaliselt tipus asuvate kraatritega künkaid. Arvatavasti ei ole siiski tegemist pisivulkaanidega. Need pseudokraatrid võisid tekkida siis, kui kaugemalt pärit kuum laava, voolates üle kergelt lenduvaid aineid sisaldava pinnase, kutsus esile auruplahvatusi Miks on Marsi vulkaanid suuremad kui Maal On vähemalt kaks tegurit, mis on soodustanud väikesel Marsil suurte vulkaanide teket
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Piltidelt on näha ka kuni tuhandete kilomeetrite pikkusi kanaleid, mida mööda pole aga voolanud vesi, vaid laava. Jälgi vee tegevusest pole üldse märgata, küll aga tuulte poolt tekitatud luiteid. Kaardistamine näitas,et vähemalt 85% pinnast on kaetud vulkaanilise voolava laavaga, ülejäänu väga deformeerunud mäe vööd. Isegi kõrge pinnatemperatuur (475 C) ja kõrge õhurõhk (92 baarid)ning vee täielik puudumine, on erosioon seal aeglane protsess ning pinna omadused võivad püsima jääda sadu miljoneid aastaid. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri. 30 km diameetriga kraater Olevad meteoriidikraatrid on sageli parvena
värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi.
Põhja riikides, Lõuna riikide Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud tihedalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel riisikasvatuspiirkondades –põuastel aladel) Probleemid Probleemid sooldumine tootmise suurendamine -> väetamine, mürkkemikaalid suuremad maaalad -> erosioon (maakoor rasked masinad, mis rikuvad mureneb ja kandub ühest maapinda kohast teise) ülekarjatamine sooldumine PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides 10 korda suurem kui Lõuna riikides Kunstlikku niisutamist kasutatakse 270 mln hektaril Kõrbestumisoht (mida tumedam, seda suurem
Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Vahemeremaid külastavate turistide arv kasvab 2020. aastaks praeguselt 220 miljonilt 350 miljonini. Kuigi turismil on oluline roll piirkonna majanduslikus arengus ja globaliseerumisprotsessi integreerimisel, avaldab see ka suurt survet loodusvaradele ja keskkonnale. veevarude majandamine, saastatus jäätmed rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon, maa küllastumine. Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele: vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias,
järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved
omadused on esialgsega võrreldes muutunud. · reovee-sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon · aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist · erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine
1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad
Neist varaseim algas u 250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi
Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades.
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 29. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 30. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- japaberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; ENERGIAMAJANDUS 31. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.) Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka tänapäeval (kuni 3mm aastas). Maismaal arenevatest geoloogilistest protsessidest on olulisemad järvede kinnikasvamine, turbasetete kujunemine, erosioon jm. Endla Reintam, 2009 4 Pinnavormide morfoloogiline liigitus K. Kildema järgi 2. kollakaspruun moreen Kesk-Eesti 3. punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga. · Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest. LISA2: Niiluse deltaala · Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. · Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. · Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. · Alexandria and Port Said jääksid vee alla
-> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk. * Sünteetilised Keemia. 2.6 Olekult * Vedel Õli. * Tahke Grafiit. * Gaasiline (Turbiin mootor). *Platiline ,,TAVOTT"- määre. 3. Mootoriõlide liigitus Täissünteetilised mootoriõlid LazerWay 5W-40 Täissünteetiline mootoriõli igat tüüpi bensiinimootoritele ja väikestele diiselmootoritele turboga või ilma
käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Palavas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade üleraie, erosioon, pinnase kivistumine). Muldade liigniisutamisega võivad mullad soolduda.
kamar-leetmullad. Kagu Hiinas vahelduvad kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosas suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad jakõrbe- hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188) 1.7 Taimestik ja loomastik Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid
puhkus. Olulisele kohale tõusevadki seega terviseturism, aktiivne puhkus ja ka maaturism. Seda on võimalik põhjendada rahvastiku vananemisega. Väheneda võivad aga rannapuhkused, sest inimesed hakkavad endale rohkem teadvustama päikese otsest mõju nahavähi tekkele. Päevitamine muutub aasta-aastalt inimestele aina ohtlikumaks osooniaukude laienemise tõttu. (Jakobson 2003) Aga mida suuremad on rannad, seda rohkem mahub ka sinna inimesi ja seda rohkem raha toovad nad sisse. Erosioon on aga kasvav probleem ja liiva aina väheneb, mistõttu tulevikus on üha enam vaja liiva randadesse juurde tuua teistest paikadest. (Beach... 2013: 38) On kindel, et rannaturism ära ei kao, aga või arvata, et see väheneb. 12 13 KOKKUVÕTE Turism on kasvanud üheks populaarseimaks vaba aja veetmise viisiks tänapäeval ja iga inimene puutub turismiga elu jooksul kuidagi ikka kokku. Turism on organiseeritud reisimine ja see eeldab liikumist ühest paigast teise
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli ...
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama Austraalia ja Vaikse ookeani laama kokkupõrkest Uus- Meremaal
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 2. Mis on absorbeeriv poom? Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib kasutamiseks: õli, bensiini, rasvade jms absorbeerimiseks. Ei absorbeeri vett ja vesilahuseid. Poom on pakendatud spetsiaalsesse ilmastikukindlasse tekstiil-polüetileen pakendisse, mida saab kasutada ka
konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod, kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta. Sammuti võivad temperatuurikahjustused avalduda horisontaalsuunaliste pragudena, seda eriti parapetiga seinte puhul parapet ja katuslae konstruktsiooni liitumise piirkonnas. 11. Tuuleerosioon Ühe tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide kahjustuse liigina vib esile tsta erosiooni efekti. Mehaaniline erosioon on eriti levinud tuulistel rannikualadel ning saartel, kuna nendes 26/203 piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu seisneb selles, et tuule mjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub tavaliselt pehmematel müürikividel. Erosiooniprotsess ise on üldiselt pikaajaline, silmaga nähtavate kahjustuste tekkimiseks kulub tavaliselt mitmeid aastaid.
Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal
omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas. 6. Mullaprofiil teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. 1) Kõiguhorisont (O) 2) Huumushorisont (A) 3) Väljauhtehorisont (E) 4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7
ekstensiivne loomakasvatus. Ekstensiivset maaviljelust iseloomustab ale- ehk rändpõllundus, sest inimesed vahetavad uusi põlde harides elukohta. See on võimalik ainult väga suure maareservi korral. Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele Amazonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias, kus see hõlmab ligikaudu kolmandiku põllumajanduslikult kasutatavast maast. Probleemid: tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise), ülekarjatamine, sooldumine. Intensiivne põllumajandus tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. On Põhja riikides, kuid ka Lõuna riikide tihedalt asustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
