" Keskkonnaprobleeme aetakse ka kristluse süüks. Ökoloogiline kriis süveneb, kuni kehtib aksioom, et loodusel pole olemasoluks muud põhjust peale inimese teenimise. Usunditest mitte ükski ei õhuta tegelikult inimest loodust ekspluateerima. Seega keskkonnaprobleemide maailmavaatelist alust tuleb otsida mittereligioossete vaadete seast. Võtmeks oleks tasakaalukas ja mõistlik majapidaja roll. RANDOM LISA kuskilt eetikaloengust: Kreeka keeles on armastusele neli sõna: eros - erootiline armastus agape - pühendumus, valmis ennast ohverdama storge - heldimus filia - ühtekuuluvus, sõprus
oleks. Metsades liikus ringi mtshaldjas, alati himur armastuse järele. Peamiselt varitses ta mehi, kes töötasid üksinda. Eespoolt oli ta kaunis, kuid vältis end tagantpoolt näitamast. Veekogudes vastas metsahaldjale vee- või järvehaldjas. Tal oli reeglina tavaline saba, üliharva ka kalasaba. Kes temaga armatses või talle muid teeneid osutas, seda hoiatati ohtudest ning veehaldjas lubas talle, et ta vee peal iialgi hukka ei saa. Meessoost erootiline olend oli näkk. Ta oli sündsalt hallidesse riietesse riietatud ning võis olla meisterlik pilimees. Näki sooviks oli uputada nii paljusid, kui võimalik ja neid alla oma veeriiki tirida. Maagilised loomad Paljudel loomadel arvati olevat maagilised võimed. Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid. Karul olikaheteistkümne mehe jõud, mille ta oli saanud tohutul hulgal sipelgaid süües
-l. tema luule eriline isikupära seisnes selles, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik- närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas temas imetlust ja pani kaasa elama, kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema- kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, millest ometi ei puudunud oma ahvatlus ja lumm. Baudelaire erootiline luule oli kujundeis julgeim, kui ühelgi varasemal prantsuse poeedil. Teda süüdistati amoraalsuses. Märksõnad: aristokratism, dändism, estetism, lesbism, narkootikumid, prostitutsioon, sadism, satanism, süüfilis.
harjumusi ja käitumist. Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks. Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine. Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs. Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine. V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID: Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist. a) Oraalne- erootiline (0-8kuud). oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine. b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud). Söömine, küünte närimine, sarkastiline. Üldine: nartisislik, sõltuv. Anaalne staadium. a) Anaalne – erootiline. 1-2aastat. Anaalne- ekspulsiivne isiksus: agressiivsus, destuktiivsus, loovus. b) Anaalne – sadistlik 2-3aastat. Anaalne – retentiivne isiksus: puhtus, korralikkus, ihnus. Üldiselt: kontroll, võim.
religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. · Odilon Redon oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus. · James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Jätkub § 3
Teised jumalad: Nanna- Sin 'kuu'; vana ja tark, Enlili poeg, habemega nin väärikas; öine versioon An'ist, Uri linna jumal valitsusala: öine taevas, tähetarkus, astroloogia Utu Samas 'päike'; päeval taevas ning öösel maa all; näeb kõike ja on jumalate kohtunik ning seadusandluse eest seisja; Hammurapi kuulis oma kirjapandud seadused temalt Inanna Istar (roomlastel Venus) erootiline, seksuaalselt domineeriv ning aktiivne jumalanna, kellele on oluline suguelu; prostitutsiooni kaitsejumalanna ning ka tema kultusesse kuulus templiprostitutsioon; lisaks ka kangelaste kaitsja, kellega olid tal tihtipeale intiimsed suhted, Uruki linna kaitsejumalanna; lisaks seksuaalsusele oli tal ka sõjakas aspekt kaarikute ja meresõidu emand Dumuzi Tammus 'ustav poeg'; Istari poeg ja partner; kuulus Istari kultusesse
·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle
- Sotsiaalpoliitiline (inimesed passiivsed, nt valimistulemustega ei olda rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest. Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus
Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus). Seal oli jutte inimestest igast seisusest, panteism absoluutne kooskõle loodusega, abielurikkumine, mõistus, kirik, juhused, erootiline armastus. Loo traagika seisnes tollel ajal valitsenud äärmiselt jäikades ühiskondlikes normides. Esindatud oli kaks stiili, kõrge ja poeetiline ning rahvalik. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Elu lõpu poole ütles Boccaccio lahti kogu oma loomingust ja hakkas fanaatiliseks usklikuks. 12. pilet Thomas More Elas 1478- 1535. Ta sündis Londonis ja lõpetas Oxfordi ülikooli. Henry VIII lasi ta ära tappa. Ta kirjutas ,,Utoopia" (kr
3. Kitoon, sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus. Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika mehe lähenemiskatsetele. Oldi bi. Lihtrahva seas: ei olnud nii levinud, võimalik, et ka tauniti. Vabade noormeste homo-prostitutsioon häbiväärne. Ajalugu Page 13 Vanakreeka jumalad 2. oktoober 2009. a. 9:01 Antropomorfsed Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine
otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet. Samasse kategooriasse kuulub ka Chaneldior’i raamat „Kontrolli alt väljas“, kohaliku sarimõrtsuka mõttemaailm. *Hiram’i (Mari Laaniste) „Mõru maik“ 1999, mis tekitas omal ajal palju elevust. Tegevus suures linnas, seal igast suhted, vaadeldakse üht noort naist ja tema suhteid, on näitleja ja armub ühte bändilauljasse, mingi armukolmnurk tekib. Linnakontekst on oluline, selline närviline, ohtlik, erootiline kk... kapitalismi tumedam pool. Nüüdisrealismile iseloomulikult on tähelepanu pööratud keha kujutamisele ja kõigele kehalisusega seonduvale (kõik tänapäevane – sport, nöohooldus jne). Moodsale realismile omaselt ka palju viiteid poppkultuurile. Pidevalt mingid laulud ja lüürika taustaks, neid loetakse kõrvuti hiina luulega (iidne ja popp kõrvuti). Loo ülesehitus komplitseeritud, esmapilgul fragmentaalne ja olevikus toimuvate
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm. Ühiskonna stabiilsus seotud perekondadega. Perekonnas nähakse ka ühiskonna elementaarosakest. Indiviididest koosnev ühiskond on tugev. Ühiskond koosneb ka perekondadest mida tugevamad pered, seda tugevam ühiskond. Perekond: austus, armastus, usaldus, truudus, hoolitsus. ARMASTUS Kreeka keeles erinevad varjundid sellele: · Eros erootiline armastus · Storge heasoovlikkus, meeldivus · Filia kahe sõbra vaheline armastus. Platon pidas ülimaks · Agape emaarmastus lapse vastu; Jumala armastus inimese vastu. Tingimusteta, lõputu armastus täis hoolivust, halastust. Jääme sõpradeks! Ei saa jääda, kui nad pole seda varem olnud. Terviklik peresuhe midagi rohkemat kui seksuaalne nauding. Seksuaalne nauding võib seal olla, aga ei pruugi
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
teise osa, mis anti välja talle honorari maksmata. Elu lõpus kirjutas veel mälestusraamatu. Suri 8. novembril 1953, maetud Pariisi. Proosas oli tihe armastusteema. Varasemas loomingus väga armastusest ei kirjutanud, aga Venemaalt lahkumisest saati oli see põhiteema. Bunini hea sõber oli Maupassant. Armastus olevat kui nakkushaigus, millest ei ole pääsu, kuid enamasti on armastus hukule määratud. Tihti oli meeleline armastus. Erootiline toon ei ole labane. Enamiku novellide tegevus toimus Venemaal. ,,Hämarad alleed" - novell. Aadlik ja teenijatüdruk, kes kohtuvad pärast 30 aastat. Mees on abiellunud, kuid naine pettis teda, ühine poeg on pettumus. Mis oleks siis, kui... . Teos ,,Küla". Sotsiaalkriitiline teos, mis on väga realistlikult kirjutatud. Lugu traagilistest sündmustest ühes külas. Pilet 7: Henrik Visnapuu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Henrik Visnapuu elas aastatel 1890 1951
Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal. Tähtis, kuidas väljendatakse, mitte niivõrd mida. Prantsusmaal 17. saj alguses pretsioosne kirjandus väärtuslik, peen. On lähedane kultismile ja manerismile. John Milton 1608-1674. 17. saj Inglismaa suurim kirjanik (saj alguses ka Shakespeare, aga tema oli renessanss). Sajandi keskpaigas oli I kirjandus juba tugevasti muutunud
See mängis tähtsat rolli ka kasvatuses. Suursuguste kreeklaste seas oli kombeks, et juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla, oli talle isiklikuks eeskujuks, vestles temaga elulistel teemadel ja jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks aristokraatliku kasvatuse aluseid. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Kreeka luules tuleb sageli ette kirge noorte sookaaslaste vastu ja ka vaasimaal ei jäta kahtlust, et kujutatud on erootilist stseeni. Siiski ei kaotanud suhe aga pedagoogilist alust: armastatud noorukit püüti kasvatada tubliks ja lugupeetud meheks. Kreeklaste meelest ei välistanud erootiline suhe pedagoogilist. Niisugust suhet, mida kreelased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Rollid olid selgelt
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid sirged liistud taimemotiivi jäljendavateks ja väänlevateks, olles sageli üle kullatud. Hiina siidiga kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi. Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid. Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo
Kas on olemas ilusa inimese tüüpe või lepiti mingil ajal kokku, et selline naine ja selline mees on ilus? Armastuse käsitlused Erich Fromm "Armastuse kunst" Armastus on see viis, kuidas inimene üksindusest üle saab. Armastusi on erinevat liiki: 1) Ligimesearmastus armastus, mis on suunatud kõigele elavale. Üldine hoiak, hooliv, armastav hoiak elusa suhtes. 2) Emaarmastus 3) Erootiline armastus 4) Enesearmastus 5) Jumalaarmastus Armastus ei ole mitte midagi muud kui õpitav oskus, täpselt nagu puusepa töö, matemaatika ülesannete lahendamist jne. Kui seda ei õpi, siis ei oska. Kui Fromm raamatu kirjutas, siis tol ajal oli see suhteliselt kriitiline lääne kultuuri suhtes, kus armastus on kitsalt ja rumalalt mõistetud kahe inimese vahel toimuv. Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu
Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks. Kui võrrelda Visnapuu ,,Amorest" ja Underi ,,Sonette" siis oleks skandaalsem pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle ,,naise rolli" pärast, sest naise roll ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem
kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid maa- alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis- Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid. Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist.
Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm. · Armastus kui seisund, suhtumine maailma · Armastuse liigid: ligimesearmastus suunatud kõigele elavale; emaarmastus; erootiline armastus; enesearmastus; jumalaarmastus. Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks. · Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus. Helen Fisher Armastuse keemia (tänapäevane perspektiiv) · Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess.
Sellest teosest tehti veel prantsusekeelne tagasitõlge 1783. aastal. Täisversioon ilmus 1796. a. Kujutatud peremehe ja teenri suheid. Siin mängib justkui lugeja ise kaasa ja esitab autor vahepeal nö viitab lugejale. 18.sajandi lõpupoole areneb Prantsusmaal n-ö must romaan. Kujutatakse keerulisi tegelasi, kes petavad ja valetavad. PRANTSUSE SENTIMENTALISM - puudub ajaline pind (võrreldes Inglise sentimentalismiga) - romaanidesse hakkas tekkima erootiline aspekt, seetõttu pidi neid kontrollima - omane tunnete kultus - kõrgenenud huvi inimese isiksuse vastu, kui palju on isiksus keskkonna poolt mõjutatud Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) valgustuse eredaim esindaja, Prantsuse sentimentalismi rajaja. loomingus ja elus mitmesugused erinevad järgud. Rousseau liikus oma teostes ideoloogi ja publitsisti rollist rohkem kirjaniku rolli poole. Voltaire naeris ta üle, tekkisid erinevad konfliktid
! Keats kuulub mõnevõrra teise seltskonda. Oma eluõhtul läks ta Itaaliasse, kirjutas luuletuse ja suri sealt. Shelley surnukeha juurest leiti ka kogumik Keats'i luuletusi. Nad austasid üksteist. On kirjutanud suurepärast rütmiproosat. Keats elas vaesuses ja ei elatunud luulest. Ta sai tuntuks ja see oli auasi. Sai tuttavaks ka Byroni ja Shelleyga. ,,Lugedes esmakordselt Chapmani homerost". Chapmani Homerose puhul paistab et siin see maitse hüppab tagasi. Keats on ka erootiline luuletaja. Prantsuse romantism Üks esimesi romatilisi autoreid on Francois chateaubriant. Sai koolitust koolis kui ka kirjanikelt. Lemmikud on Rousseau ja Voltaire. Tuli kirjandusse idüllilise luulekoguga ,,Küla armastus". Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku.
koloss. 7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust? Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur. Selle linna tähtsaim kultuuri asutus on Aleksandria raamatukogu. 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Hellenistlikus skulptuuri oli tunnete väljendamine oluline. Väljendati piina, raevu, lõbu, võidujoovastust ja mõnede kujude näoilme on erootiline. 9.Kumba eelistad, kas "Samothrake Niket" või "Milose Veenust"? (Viimase koopiat võib näha Tallinnas Kadrioru lossi fuajees.) Eelistan "Samothrake Niket", kuju on kahjuks küll ilma peata, kuid jumalanna näib lausa lendavat ja imepärase meisterlikkusega on kujutatud tema õhukese rüü voldistikku ning kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. Samas, kui "Milose Veenus" (kujutatakse jumalanna Aphroditet) on jäänud truuks klassikalisele pidulikule rahule. 10
mõiste;"ätituudiprobleem". 2. Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised küsimused? (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid kolmele küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Iseloomustage E-hoiaku ja E-kogemuse vahekorda! Esteetiline kogemus (2 peamist konseptsiooni) objekti huvitu kogemine objekti kogemise enda pärast, ilma mingisuguste edasiste eesmärkideta (isiklik, erootiline, majanduslik); esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatud jms) kogemine. Esteetiline kogemus on ka omaette vaidlusteema väljaspool kunsti defineerimise küsimust. Esteetilise iseloomuga kogemus Beardsley järgi: objektile suunatus (teosesse neeldumine), vabaduse tundmine (mitte-kammitsetus, reaalse maailma asjadest, relax tunne); irrutatus (objekt emotsionaalselt eraldatud, nt õudne ent teadmine turvalisusest); aktiivne avastusrõõm (teosesisestest seostest);
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Väljapaneku vahetamise võimalus 5. Reklaamisõnum Kampaania kogu edu sõltub reklaamisõnumist ja selle esitamise viisist – mida öeldakse ja kuidas öeldakse. Reklaam mõjutab inimest mitmel moel, levinumad on hirm, seks ja huumor. 1. Hirmusõnum – hirmutundele vihjates veendakse tarbijat, et negatiivseid tundeid saab toote tarbimisega vältida (nt propageeritakse vähese rasvasisaldusega tooteid vähendamaks vere kolesteroolisisaldust). 2. Erootiline sõnum – tarbijale sisendatakse, et toote tarbimine suurendab inimese külgetõmbavust ja veetlust. Oht libastuda labasustesse. 3. Humoristlik sõnum – tarbijale üritatakse selgeks teha, et reklaamitav toode on konkurentide pakutavast lõbusam ja põnevam Oht, et vana nali muutub tüütuks ja peletab tarbija eemale. Reklaamisõnum (trükimeedias) koosneb järgmistest elementidest:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas. Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed) Meestevahelised suhted: Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees. Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis – Kreeka linnriik Tunnused: Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. On sõltumatu (ühtne riik puudus). Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. Näited:
Loojunud päikesena on ta allilma kohtunik. Ta näeb ka tulevikku ning on ennustamisega seotud. Nanna (semiidi Sin) on kuujumal. Uri linna patroon. Ta sõidab kuulaevukesega üle tava ning valdab taevalikku tarkust: kalender, täheteadus, tähtede järgi ennustamine, ajaarvamine. Ta sarnaneb Anile, mõlemad on taevaste tarkuste kehastajad. Jumalanna Innanna (semiidi Istar) esineb nii Nanna kui Ani tütrena. Innanna on taevakuninganna. Ta on erootiline jumalanna: seksuaalne paljunemine (veidi seotud ka abieluga, aga vähe), prostitutsioon (templiprostitutsioon oli tähtsal kohal). Ta on sõjakas, esineb ka kaarikute emandana (Egiptuses) ja meresõidu emandana (Foiniikias), sõjajumalanna. Innanna põhiline partner oli Dummuzi (semiidi Tammuz). Omaette Dummuzi templeid polnud, ta kuulus Innanna kultuse juurde. Erinevates allikastes on ta kas Innanna vend või poeg aga alati tema armastatu.
nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus, mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi (on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul - - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega
Kultuurierinevused. Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia
Tal oli peale Harmonia veel lapsi. Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga. Eros näitab Aphrodite sõjakat külge, olles samal ajal erootiline. Aphroditel endal on ka sõjakas joon. Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases
-70-ndate aastate tärganud uute voolude kontekstis. ● WIILEM DE KOONING (1904-1988) De Kooning on teine kuulsam tegevusmaali esindaja. Alustanud traditsioonilise kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu – tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid – kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. Willem de Kooning (1904 - 1997): Naine V (1950-53) ● FRANZ KLINE (1910-1962)
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
väga paljusid 20. sajandi mõtlejaid mõjutanud eksistentsialism. Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. Frommi isiksusekäsitlus Tema puhul põhineb isiksusekäistlus vajadustel. Fromm toob välja viis liiki põhivajadusi, millest ta tuletab oma isiksusetüübid. Kõiki neid viite vajadust saab inimene rahuldada positiivselt ja negatiivselt ??? (negatiivne rahuldamine ei ole rahuldamata jätmine). Viis vajadust: Vajadus Positiivne rahuldamine Negatiivne rahuldamine
Samuti eksistentsialismist, kuid Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. · Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele: o Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt: Suhtlemisvajadus · Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide · Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise
tugeva teisenemise ja moraali ja kirjanduse vahekordade muutumuse. 1918 "Eelõitseng" "Verivalla", "Pärisosa" n-ö vahemäng. Esindavad laias laastus tollast sotsiaal- ekspressionistlikut stiili. Toimub väga selge ühiskonnatemaatika läbimurrang. Ekspressionistlik periood jääb lühikeseks. Kui me räägime Siuru ajal ekstaatilisusest, siis 1920ndate alguses see jätkub, aga teiste motiivide kaudu. Värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja nendel on väga isiklik ja erootiline sisu. * "Ekstaas" Underi loomingus hakkab selgemini välja tulema see, mis muutub. Muutub muidugi see, et alastiolemise manifesteeringut hiljem ei tule. 1920ndate lõpus ja 1930ndatel isikliku soovi või iha deklaratsioon taandub ja hakkab tekkima tunne, et isiklikud soovid ei juhi maailma, vaid mingid kõrgemad jõud ja printsiibid. "Ja äkki tuli käsk.." heroilist paatost on küll, enam pole tema veri, mis teda suunama hakkab. Religioossus tugevneb, muutub senisest tähtsamaks.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
affiliation). Kultuurierinevused. • Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. • Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm • Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. • Armastus kui seisund, suhtumine maailma • Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia
Mõjutajad: skandinaavia, vene, saksa, prantsuse impressionistlik ja sümbolistlik luule. „Elu tulest“ satiirilisem kogu. Kompaktsed, reaalsed sümbolkujundid – usk unistustesse (Tuulemaa). Püüdis vabaneda abstraktsetest sümbolitest, väljendada lüürilisust seoses vahetu ümbrusega. Tugines loovale inimvaimule ja loodusele. Armastuslüürikas uued aspektid: püüd tabada värskelt tekkivaid või juba hääbuvaid tundeid. Saavutus on erootiline sümfoonia „Koit“ oma karge hingestatuse ja varjundirikka sensuaalsusega. „Kerko-kell“ on lihtne, kasutab murdekeelt ning on lapselik, millega tõi eesti luulesse traagilisi murranguid läbielanud inimelamuse. Viis muusikalise värsi kõrgtasemele klassikaliste sonettide ja tertsiinidega. Suitsule on omased tunderõhulised laused, inversioon, vormi raskepärasus. Filosoofilisi seoseid otsiva intellektuaalse isiku looduselamused. 25. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus
198387, Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondent 198991. Praegu vabakutseline luuletaja. Teda on mõjutanud prantsuse klassikaline luule, mida ta on ka eesti keelde tõlkinud. Looming on valdavalt silbilis-rõhuline ja riimiline, luulekeel viimistletud ja kõrgstiilis. Kasutab modernseid kujundeid, eriti 1980. aastate lõpust alates. Enamjaolt on tegemist armastusluulega, millele on lisandunud eksistentsiaalne eneseväljendus. Tema luule on sageli erootiline ja esindab väga mehelikku vaatepunkti. Luulekogud: "Uneraev" (1987), "Pimetrükk" (1989) langeb kokku eesti underground'i madala stiiliga, "Põueoda" (1990), "Võhumõõk" (1992), "Kuu vari" (1992), "Tähekerjus" (1993), "Taskuraamat " (1994), "Põuasinine" (1996), "Rännuraamat" (1996), "Kiviingel" (1997), "Fuugamust" (1998), "Pärlhall" (1998), valikkogu "Ööpäev" (2000). Laul Jaan Söödi häälele I mind jälgis kuu kui tulin ilmale külm vari lumel läikis - sinine kui klaas
Voltaire austas teda ja nägi suurimat satiirikut temas.Teose narratiiv kulgeb vabalt, meeldivalt, kergelt. Süzeeliinid vahelduvad omavahel kiiresti. On tuntav nõtkus ja dünaamilisus. Süzeeliinid lähevad mitmes suunas. Teos on pateetilis-irooniline ja tihti vahelduvad stseenid ka tahtlikult madaladatud tseenidega. Voltaire paigutab iseennast ka teosesse- kõneleb otse ja avalikult enda nimel justkui kõrgelseisev isik.Selles kajastuvad valgustuse peamised ideed. Teos on ka küllaltki erootiline. Teose konseptsioon ei leindu ühtmeeltset heakskiitu ja ka Schiller leiab, et Voltaire on madaldanud Jann´de´Arc´i.Keeleliselt on ka nõtkem, kui valgustusteosed üleüldse. ????????Kasutab maarahva kõnet ja ei kasuta seda klassitsismist traagilise teemaga seotud ülevat tooni. Lisaks on talurahvakeelt. See on ka belletriseeritud. Osutus sellele, et inimene peab rääkima nii nagu ta räägiks oma kastikuuluvuse järgi. Imiteeritud on tõepärast keelt. ??
-70-ndate aastate tärganud uute voolude kontekstis. WIILEM DE KOONING (1904-1988) De Kooning on teine kuulsam tegevusmaali esindaja. Alustanud traditsioonilise kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
-70-ndate aastate tärganud uute voolude kontekstis. WIILEM DE KOONING (1904-1988) De Kooning on teine kuulsam tegevusmaali esindaja. Alustanud traditsioonilise kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
