Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ernesaks" - 172 õppematerjali

ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule, näiteks “Rongisõit”. Ernesaks kirjutas ka 5 ooperit.
thumbnail
2
doc

Kultuur Eestis 1920-1930

1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Teatriteaduste alused

Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper ­ klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. Johann Strauss (,,Mustlasparun"); eestlastest Boris Kõrver (,,Ainult unistus"). Muusikal (ing k musical), kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Tavaelust võetud sündmustik, tegevuse kiire areng. Popmuusika...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
159 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Üldlaulupidu

Mida kujutab endast üldlaulupidu?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käes...

Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Laulev revolutsioon

a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas 1944. aastal Gustav Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm", mida nüüd lauldakse igal laulupeol ja mis on vaieldamatult üks eestlaste lemmiklaule. Muuseumis on väljas ka palju oreleid. Orelid on suured võimsad pillid mida enamasti mängitakse kirikutes, kuid on olemas ka koduoreleid. Orel töötab viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid...

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laulupeomuuseumi küsimustik

Laulupidu- see on perekondade kokkutulek, see on häälte ühinemine üksmeeles ja armastuses 10. Mida on öelnud Lennart Meri laulupeo kohta? Laulupidu pole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moe asi. Laulupidu on südame asi. Nagu Eesti keel ja meel, nagu armastus. 11. Milliseid erinevaid laulupeoliike oskad nimetada? Üldlaulupeod, Üliõpilaslaulupeod, Postekooridelaulupeod 12. Nimeta dirigente, keda nägid videofilmides rääkimas. Gustav Ernesaks , Vaike Uibopuu, Uno Uiga, Alo Ritsing, Kuno Areng, Ants Üleoja....

Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Teatriteaduse alused

"Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering ­ eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst ­ teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng ­ lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto ­ muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium ­ filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus ­ kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus ­ lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv ­ lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment ­ l...

Teatriteaduse alused
107 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel

Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks , Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss. 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Juhan Viiding. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
3
docx

12.klass Eesti muusika

Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja? ,,Vikerlased´´ Evald Aava 17. Nimeta esimene eesti ballett ja kes oli selle helilooja? ,,Kratt´´ Eduard Tubina 18. Kas tunned neid eesti heliloojaid? Arvo Pärt Miina Härma Gustav Ernesaks ErkkiSven Tüür Raimond Kangro Rudolf Tobias...

Muusikaajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo eksami materjal

1802 ­ TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH ­ MAADLEJA JAAN TÕNISSON ­ AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER ­ EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON ­ MÕISAMAADE RIIGISTAMINE ANIMISM ­ HINGEUSK TÜ TEADUSKONNAD ­ ARSTI-, USU-, ÕIGUS-, FILOSOOFIA TEADUSKONNAD STAGNATSIOON ­ KULTUURILINE , POLIITILINE JA MAJANDUSLIK SEISAK RIIGIS DISSIDENT ­ TEISITI MÕTLEJA EESTI HELILOOJAD, DIRIGENDID : ERI KLAS, GUSTAV ERNESAKS , ANTS ÜLEOJA, LYDIA RAHULA. NSV RIIGIJUHT, KELLE VALITSEMISAJAL EESTI TAASISESEISVUS ? MIHHAIL GORBATSOV KES OLI RAHVARINDE IDEE AUTOR ? EDGAR SAVISAAR KES OLI EESTI POLIITIK , KES JUHTIS LÄBIRÄÄKIMISI TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL ? JAAN POSKA KES OLI EESTI SÕJAVÄE ÜLEMJUHATAJA VABADUSSÕJAS ? JOHANN LAIDONER KES SAI PEAMINISTRIKS 1991 AASTAL EESTIS ? EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld ­ Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema" Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60) Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist)....

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele" Prelüüd tsellole ja orkestrile ,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks , Edgar Arro. ­ Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert...

Muusikaajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gustav Ernesaksa elulugu

12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele ­ kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet....

Muusikaajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika ­ G. Ernesaks , Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater ­ Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst ­ Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon ­ 1940-1941 Saksa okupatsioon ­ 1941-1944 II ms 1. September 1939 ­ 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon ­ 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud....

Eesti teatri ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Euroopa liidu ajalugu

Euroopa liidu ajalugu koostaja; Virgo Ernesaks 1945 1959 Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1957...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat Jaan Kaplintskist

TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk...

10. klass
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülevaade Gustav Ernesaksa eluloost ja loomingust

Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi...

Muusikaajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Artur Kappi elulugu

Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult h...

Muusikaajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Riho Päts

06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks , Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915...

Muusika
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun