37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8
punktisummaks oli 7291 p. Eesti rekord on 6215 p. ja selle püstitas Larissa Netseporuk. Kümmnevõistlus Esmakordselt olümpiamängudel 1912 Stockholmis · I päeva alad: 100m; kaugushüpe; kuulitõuge; kõrgushüpe; 400 m · II päeva alad: 110 m tj.; kettaheide; teivashüpe; odavise; 1500 m jooks Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Roman Sebrle poolt kelle punktisummaks oli 9026 p .Eesti rekord on 8815 p ja selle püstitas Erki Nool. Eesti olümpiavõitjad Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 77 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 40 medalit (33 suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt) Kuldmedalite võitjad: Märkuse
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Invertaasi aktiivsuse määramine. See on teema! 3.1 nr? Töö nimetus? Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: Palun parandada YAGB21 112262 ja täiendada. 09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines
(USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda.
Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) · "Võlupill" (2011) · "Viisk, põis ja õlekõrs" (2012) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga · laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki MeisterTõlked 5 · Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 19471996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu · Paar luuletust Contralt Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saalesea...
44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 5057838 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 5086108 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 5219908 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 5176495 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 5428585 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 5159337
· 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi · 1996 Sirje Runge · 1997 Jüri Arrak · 1998 Urmo Raus · 1999 Laurentsius & A.D. · 2000 Jaan Elken · 2001 Peeter Allik · 2002 Erki Kasemets · 2003 Alice Kask · 2004 Lembit Saarts · 2005 Jaan Toomik · 2006 Mari Roosvalt 12 KOKKUVÕTE Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta sujus ladusalt materjali puudust ei tekkinud ning töö tuli lõppkokkuvõttes suhteliselt sisukas. Ei kahetse, et just selle kunstniku valisin. Arvan, et suutsin sissejuhatuses esitatud eesmärgid täita. Referaadi käigus sain teada palju huvitavad fakte Konrad Mägi kohta
(USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. Kokkuvõte
Kaugushüpe ja 100 meetri jooks Referaat 2016 Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjak...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 12. klass Auto hifi helisüsteemi ehitus Praktilinetöö Juhendajad: Kalvi Pääro, Jorma-Jan Erik Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Autoraadio...............................................................................................................
RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918
Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal
lõppvõistlusele viis aastat tagasi Müncheni EM-il," ütles Kanter.6 Siiski tuli Kanter raskest olukorrast välja ega korranud oma altminekut 2003. aasta MM-il ja 2004. aasta olümpial. Eesti rekordimees heitis eelvõistluse A-grupis parima tulemuse 67.45. Miks "Varasemast on teada, et kõvadki mehed on jätnud kõik kolmanda katse otsustada," vihjas Kanter kümnevõistluse olümpiavõitjale Erki Noolele, kes sageli pääses viimasel üritamisel kõrbemisest. Kanteril sujusid kõik üheksa soojenduskatset, kuid kvalifikatsiooni avakatset sooritas ta liiga rahulikult, käsi langes enne heidet madalale ja ketas lendas vaid 56.59. Ka teine katse jäi alamõõduliseks 58.81. "Kindel ei saanud milleski olla, mõtlesin ka mustale stsenaariumile," tunnistas ta. "Mõtlesin viimast heidet teha suhteliselt lihtsalt. Otsustasin hoovõtutõmmet lühendada,
hirm lendamise ees. Töö on nii ülesehitatud, et algul kirjutasin natuke inimese käitumisest ning üritasin leida seost lennuhirmuga. Peale selle on ka välja toodud hirmu ja foobia erinevus ning ka mõningad enam levinud foobiad. Lõpuks lisasin ka veel minu arvates lennuhirmu tekitavaid faktoreid nagu meedia, isiklikud kogemused. Töö sisaldab ka lõiku intervjuust, kus ajakirjanike küsimustele vastas endine Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel. 1.Inimese käitumisest Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda
37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8
) FALL IN LOVE WITH: He fell in love with Rose. (Ta armus Rose'i) GET RID OF: Susan got rid of the old clothes. (Susan sai vanadest riietest lahti.) GRADUATE FROM: Jim graduated from university last year. (Jim lpetas eelmisel aastal likooli.) HAPPEN TO: What happened to Jack? (Mis juhtus Jackiga?) HEAR ABOUT: I heard about the accident. (Ma kuulsin nnetusest.) HEAR FROM: I haven't heard from Linda for a long time. (Ma pole Lindast midagi pikka aega kuulnud.) HEAR OF: I bet they haven't heard of Erki Nool. (Ma pakun, et nad pole Erki Noolest kuulnud.) INFORM OF: Police informed Lisa of the suspect. (Politsei teatas Lisale kahtlusalusest.) INSIST ON: He insisted on my going there. (Ta nudis, et ma sinna lheksin.) INTERFERE WITH: Peter interfered with my speech. (Peter segas mu knele vahele.) JOIN IN: Jeff joined in the activity of the club. (Jeff vttis klubi tegevusest osa.) LISTEN TO: We listened to the radio. (me kuulasime raadiot.) LOOK AFTER: She must look after the children
37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8
37411270496 Karl Salu Rakvere 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 34210060017 Anton Meister Pärnu 38305190379 Aarne Mikson Pärnu 36909210954 Erno Salumets Kuressaare 44411130888 Faina Lepp Paide 44211240925 Malle Ligi Pärnu 37102030149 Erki Arsenov Loksa 46909170171 Airi Põld Paldiski 45006210936 Mirja Bergmann Tartu 48401080820 Aasa Randla Kunda 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa 38901180808 Erki Ainsaar Valga 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra
46210090988 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 34210060017 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 38305190379 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 36909210954 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 44411130888 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 44211240925 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 37102030149 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 46909170171 Airi Põld Paldiski Nisu 5-7 45006210936 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 48401080820 Aasa Randla Kunda Telliskivi 52a-1 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 38901180808 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast
maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. 10. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis? ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele
Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal. Pärast ERKI lõpetamist asus tööle filmistuudiosse Tallinnfilm nukufilmilavastaja ja kunstnikuna, töötades samal ajal pidevalt vabakutselise lavastuskunstinikuna pea kõigis Eesti ja mõningaid välismaa teatris. Hardi Volmer on lavastanud ja kujundanud nuku-, lühi- ja mängfilme, ühe dokfilmi, teleseriaale ja TV-saateid. Ta on loonud üle 70 lavakujunduse, lavastanud ja kujundanud ligi 20 eri tehnikas reklaamklippi ja umbes kümme muusikavideot. Kujundanud raamatuid ja teatriplakateid.
3 kolmapäev 4 neljapäev 5 reede 6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin Vastus Hinnang Mis aastal võitis Erki Nool olümpiakulla? Mis on Eesti suurim saar? Mitu jalga on ämblikul? A: 8; B: 6; C: 4 Kes on Eesti Vabariigi president? Mis aastal taasiseseisvus Eesti? Mis aastal peeti esimene jalgpalli MM? Mis kuul algas ja lõppes Teine maailmasõda? Lubatud viga 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p - - - 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p -
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
Testamendi tegemiseks Malle V. tegi onutütrele volikirja. 10.1. Kas notar tõestab sellise testamendi? Jah, sest onutütrel oli Malle V. volikiri, mis andis onutütrele õiguse testamendile allakirjutamiseks. 10.2. Kui ei tõesta, siis miks? Tõestab. 11. Madis M. võttis Jüri P.-lt võlgu 10 000 EUR 4 kuuks ja andis selle kohta allkirja. Kuid kuna tal oli puue, käte tremor põetud haiguse tagajärjel, siis tema eest andis allkirja võlakohustusele Erki P. 4 kuud said mööda, kuid Jüri P. võlga tagasi ei saanud. Tema võlanõudele teatas vastuseks Madis M., et ta mingeid võlgu pole võtnud, ega selle kohta allkirju andnud. Jüri P. pöördus nõu saamiseks advokaadi poole, kes selgitas, et allkiri on tõepoolest kehtetu ja ilmselt kohus tema hagi ka ei rahulda, isegi kui Erki P. kohtus allkirja andmist dokumendile tunnistab. 11.1.Põhjendage, kas advokaadil oli õigus? Jah, sest osapoolte vahel polnud mingit kirjalikku lepingut. 12. Riho S
Tallinna Tehnikaülikool Rakenduselektroonika õppetool Mikrofon Elektroonika LEA3020 Erki Suurjaak 970772 LAP41 Tallinn 1999 Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Mikrofonid ja nende tööpõhimõtted ....................................................................................3 Helirõhule tundlikud mikrofonid.........................................................................................3 Süsimikrofonid .................................................................................................................4 Piesoelektrilised mikrofonid ............................................................................................4 Elektrodünaamilised mikrofoni...
CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival. Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival "orient et occident", Rainbow jazz, Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD, Rahvusvaheline Pianistide Festival "Klaver". November: Juudi Süvakultuurifestival "Ariel". Detsember: Jõulujazz, Tallinna Talvefestival. Dirigendid Neeme Järvi (pildil) Mihkel Kütson Erki Pehk Kaisa Roose Hirvo Surva Elmo Tiisvald Meeskoorid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella Hiiumaa Noorte Meeste Koor koorimuusikat kui ligi 30 Inseneride Meeskoor vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti
30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik
tegelevate teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, algatab vajadusel seaduste ja otsuste eelnõusid ning võtab seisukohti keskkonnakaitset puudutavates küsimustes. Keskkonnapoliitika valdkonnas käsitletakse arengu kavandamise aluseks olevaid õigusakte. Komisjoni esimees: Marko Pomerants Komisjoni aseesimees: Mart Jüssi Komisjoni liikmed: Valeri Korb Erki Nool Kalle Palling Rein Ratas Villu Reiljan Rain Rosimannus Mark Soosaar Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi 4 -Kultuurikomisjon
Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel.
puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi
3 kolmapäev 4 neljapäev 5 reede 6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin iktoriin Küsimus Mis aastal tuli Erki Nool kümnevõistluses olümpiavõitjaks? Mis linnas toimusid need olümpiamängud? Mis aastal algas Teine maailmasõda? ±1 aasta Mis aastal uppus Titanic? ± 2 aastat Mis nime kannab Maa suurim saar? Milline neist taevakehadest on Maale kõige lähemal? Mis aastal avati Facebook? Vastus Hinnang
või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, mille tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Mike Powell’ile (USA) tulemusega 8.95m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Galina Tšistjakovale (NSV liit) tulemusega 7.52m. Eesti meeste rekord on 8.10m, mille püstitas Erki Nool ja naiste rekord on 6.87m, mille püstitas Ksenija Balta. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 5.47m (Kristiina Pärn) ja poiste rekord on 6.74m (Sven Filatov) 5 Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Kettaheide koosneb neljast faasist: hooliigutused, pööre, äraheide ja heitja tasakaalustamine.
pidada. KG s olles käisime laagris vaid kooli vaheaegadel, seetõttu kooli asju see ei seganud. Talvel käisime Tallinnas laagris ja suvel Käärikul. Olen võistelnud 12 euroopa riigis. Laagrites olen käinud viimased kümme aastat, igal aastal u 1-2 kuud (Hispaania, Kanaari saared, Egiptus). Olen jätnud vigastuse tõttu vahele 2 hooaega. Seoses spordiga on mulle tehtud 4 operatsioon. Treenin alates 2005. aasta suvest koos Kristjan Rahnuga. Erki Noolega eriti head suhted ei ole, kuid ei tunne sellest ka puudust. 19 Olen 3 korda valitud Saaremaa aasta sportlaseks 2002, 2004, 2005. Olen mitmekordne eesti noorte ja täiskasvanute meister. Saaremaa rekordid kümnevõistluses ja 110m tõkke jooksus kuuluvad minule. Lisaks veel siserekordid seitsmevõistluses ja 60m tõkkejooksus. Lemmikvõistlus on Reval Cup, kus tahan kindlasti iga aastal osaleda. Kokku olen osalenud Reval Cupil 6 korda.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID..................................................................
on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Viimasel kümnel aastal on olnud Konrad Mäe medali laureaatideks: 1997 Jüri Arrak 1998 Urmo Raus 1999 Laurentsius & A.D. 2000 Jaan Elken 2001 Peeter Allik 2002 Erki Kasemets 2003 Alice Kask 2004 Lembit Saarts 2005 Jaan Toomik 2006 Mari Roosvalt 2007 August Künnapu
kruvitud. Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui rahvuskangelastesse, neid ülistati piiritult ning anti neile suuri privileege. Tegelikult pole siingi aastasadade jooksul midagi muutunud. Olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud. Hea näide on võtta kasvõi meie kodusest Eestist Erki Nool valiti ju Riigikokku eeskätt tänu tema spordialastele teenetele ja olümpiakullale. Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud. Nii antiik- kui ka nüüdisajal seostub sport füüsilise iluga. Alates 444 e.m.a.muutus kunstikonkurss lausa olümpiamängude lahutamatuks osaks
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD.......................................................................
Valmisoleks neid kasutada sõltub hindadest. N kui Coca cola hind tõuseb, asend see teise karastusjoogiga.Asenduskaubad on kaubad, millega saab teist kaupa asendada. · Täiendkaubad kaubad mida tarvit mingi vajaduse rahul koos, nt autod ja bensiin Turunõudlus .. kõigi individuaalsete nõudluste summa andtud turul kindlal hetkel. Hind Ants Ats Tom Erki Turunõud lus 2 15 5 20 24 64 4 10 4 10 22 46 6 5 3 5 18 31 8 4 3 5 16 28 10 3 3 4 16 26 12 2 3 4 16 25
1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kettaheide 68,82 m Gerd Kanter: Gerd Kanter (sündis 6
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Geethe Pikkpõld Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI KOOSTISOSAD JA FUNKTSIOONID MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor...........................
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Austria Belgium Bulgaria Croatia Czech Republic Cyprus Denmark Estonia Finland France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Leidke rahvaarv neis riikides seisuga 1. jaanuar 2008. ja 1. jaanuar 2017. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) viimase kümne aasta j...
37411270496 Karl Salu Rakvere 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 34210060017 Anton Meister Pärnu 38305190379 Aarne Mikson Pärnu 36909210954 Erno Salumets Kuressaare 44411130888 Faina Lepp Paide 44211240925 Malle Ligi Pärnu 37102030149 Erki Arsenov Loksa 46909170171 Airi Põld Paldiski 45006210936 Mirja Bergmann Tartu 48401080820 Aasa Randla Kunda 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa 38901180808 Erki Ainsaar Valga 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS........................................
Testamendi tegemiseks Malle V. tegi onutütrele volikirja. 10.1. Kas notar tõestab sellise testamendi? Jah, sest onutütrel oli Malle V. volikiri, mis andis onutütrele õiguse testamendile allakirjutamiseks. 10.2. Kui ei tõesta, siis miks? Tõestab. 11. Madis M. võttis Jüri P.-lt võlgu 10 000 EUR 4 kuuks ja andis selle kohta allkirja. Kuid kuna tal oli puue, käte tremor põetud haiguse tagajärjel, siis tema eest andis allkirja võlakohustusele Erki P. 4 kuud said mööda, kuid Jüri P. võlga tagasi ei saanud. Tema võlanõudele teatas vastuseks Madis M., et ta mingeid võlgu pole võtnud, ega selle kohta allkirju andnud. Jüri P. pöördus nõu saamiseks advokaadi poole, kes selgitas, et allkiri on tõepoolest kehtetu ja ilmselt kohus tema hagi ka ei rahulda, isegi kui Erki P. kohtus allkirja andmist dokumendile tunnistab. 11.1.Põhjendage, kas advokaadil oli õigus? Jah, sest osapoolte vahel polnud mingit kirjalikku lepingut. 12. Riho S
sünniaastat. Koostöös Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning teha kummardus sellisele muusika suurkujule. Võru muusikapäevadel 2005-2007 aastal, tuli peateosena igas kavas ettekandmisele üks osa Franz Joseph Haydni oratooriumist `Aastaajad'. Oratooriumi esitamiseks loodi Võru oratooriumikoor ja sümfooniaorkester, mida juhatas Võrust pärit Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk. Veel on ette kantud Tallinna Jaani kirikus üheksast osast koosneva Joseph Haydni teos "Seitse sõna ristil" ning Estonia kontserdisaalis "Harmoniemesse." Haydni muusikapärand on nii võrd suur, et kahtlemata võiks siia tuua veel rohkem näiteid. Joseph Haydn "Sügis" oratooriumist "Aastaajad", esitas Võru oratooriumikoor / segakoor "Hilaro" (Võru) / kammerkoor "Camerata Universitatis" (Tartu) / Võru Sümfooniaorkester.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
