on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse
KODUNE KONTROLLTÖÖ Stendhal "Punane ja must" Erki Maling XI kl 11.Millised tegelased ja miks on selles teoses Napoleoni tüüpi? Teoses on Napoleoni tüüpi inimeseks Julien Sorel ise, kuna tal olid suured eesmärgid ja ta ei kohkunud nende ees tagasi. Samuti oli peategelane suur Napoleoni austaja. 12.Millised omadused peaksid olema karjääriinimesel? Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, see...
Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad huvi kus meie väike riik asub .Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid. Iga Eesti olümpiamängu, või mõni teise tähtsa mängu ajal nagu näiteks maailmameistri mängud, võit või mõni hea koht rõõmustab väga just neid inimesi kes mõne alla harrastajad on .Ning nende rõõm kandub kindlast üle nende lähedatele inimestele kuna alati on hea kui tead ,et sinule tähtis on õnnelik ja sinu Riigi võistkond võitis mingis alas või sai hea koha .
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle...
saavutanud lauljad. Neist enamused tegelevad ka praegugi muusikaga ning täiendavad oma õpinguid. Huvitav oli näha kuidas 10 aastat tagasi teismelisena võitnud lauljad on praeguseks juba ise muusikat kirjutavad inimesed. Enamused võistlejad olid päris Pärnust, kuid oli ka kaugemalt tulijaid. Kõige rohkem auhindu õpetajate seast noppis Toomas Voll, kuid väga hästi olid esindatud ka teiste Pärnumaa juhendajate laululapsed, keda hindas zürii kooseisus Sirje Medell, Kadri Hunt ja Erki Pehk. Nemad andsid välja ka hulgaliselt erinevaid eripreemiaid ja valisid välja võistluse parimad. Minu arust tegi zürii vägagi head tööd ning oli näha, et neile läks sellel aastal peale rohkem jazz muusikapalad. Üldmulje kontserdist oli suurepärane ja väga tänuväärne, õhtujuhid suutsid luua vaba ning mõnusa olemise. Kontsert oli hoolikalt läbimõeldud ning igavust ei tekkinud isegi hetkekski
võib üks bänd olla. Kontsertile läksin heameeleoluga, ning seadsin endale suured ootused bändi suhtes, ning pean tunnistama, et ma polnud pettunud, mida mulle pakuti. Kui süveneda rohkem bändi muusikasse, siis on tegu akustilise indie rock'iga, kasutatakse instrumentaalmuusikat. Ning põhikoosseisu kuulub kõigest neli liiget, Peavokaal ning klahvpillide mängija on 2003 aastal ,,Kaks takti ette" võitja Ewert Sundja, Kitarris/taustavokaal Erki Pärnoja, Basskitarrist/taustavokaal Ivo Etti, ning ilma kelleta ei saaks rütmi hoida on trummar, kelleks on Kristjan Kallas. Kui tulla kontserti juurde tagasi, ning analüüsida, milliseid palasi esitati tänavusel Ewerti and the two dragonsi Viljandi kontsertil. Kõige rohkem paistis silma muidugi "Good Man Down", mis on kogunud Youtube'i portaalis ligi 2 miljonit vaatamist, ning ei pidand live'is pettuma, tegu on tõesti hästi sündinud looga.
Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest kinni ning hinges hardus tunne. Lisaks on meilsuurepärased lauljad, kes esindavad riiki ka mujal maailmas: Evert And The Two Dragons, Kerly Kõiv jne… Ka sport iseloomustab eestlasi. Siia võiks näiteks tuua Gerd Kanteri, kellel on ette näidata mitmeid häid saavutusi kettaheites ning Erki Nool on toonud kodumaale kulda ja hõbedat seitsme- ja kümnevõistlustel. Eestlased on naistekandmises maailmatasemel. Kõige selle hea kõrval on ka halba. Ilmselt tuleks alustada väiksest palgast. Kui Eesti keskmine palk 2012. aasta Delfi artikli järgi oli 537 eurot, siis Soomes oli see 2037 eurot ning Norras isegi 2755 eurot. Inimesed ei suuda nii väikese palgaga ära elada. Eestis väheneb pidevalt rahvaarv. Selleks on kaks põhjust: üks on see, et
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5
Ta on kuuekordne meister kaugushüppes. Aastatel 1963–1965 parandas ta kolm korda Eesti kaugushüpperekordit. Lauri Leis Lauri Leis on eesti kergejõustiklane. Isiklik kolmikhüpperekord 16,77 (2008), kaugushüpperekord 7,48 (2005). Ateena olümpiamängudel (2004) saavutas 33. koha tulemusega 16,18. Tõnu Lepik Tõnu Lepik on eesti kaugushüppaja.Lepiku México olümpiamängudel hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina 27 aastat, kuni Erki Nool selle ühe sentimeetriga ületas. Tema nimel on Eesti siserekord kaugushüppes tulemusega 8.05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m.
"Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis Ilus aga väga romantilise ja õrnakõlalise häälega laulja, kellele sobivad hästi klassikalised Ameerika filmidest tuntud-kuuldud jõululaulud.
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on
altkäemaksu. Seadusega on see keelatud, kuid see ei huvita neid inimesi. Nad ei taha kunagi oma süüd tunnistada, sest arvavad, et tegid õigesti, kuid tegelikult see nii ei ole. Ega Eesti ainult negatiivselt teisele riikidele silma paista. Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas.
leib, sai. Praad: seafilee tournedos pohlakadakamarja täidisega, punase veini kastme, kartuli, kõrvitsasalati ja hapukapsaga. Dessert: piparkoogimaitseline sokolaadi kook. Kalkulatsioon Maksumus ühe inimese kohta 21.50. Peolauale lisandub teenindustasu ja lõpukoristus (32 +32). Elav bänd tantsumuusikat teeb Sepo Seeman ja Citamiin (Olavi Kõrre, Madis Kari, Felix Kytt, Erki Sepp ja Kalmer) 100/h. Õhtut meelelahutab õhtujuht 250. Jõulupidu jäädvustab fotograaf 200. Üldsumma kokku 1681.50. Kõige eest tasub firma. Teenindus Saabumisel pakutakse külalistele kohe hõõgveini ja suupisteid. Kui kõik külalised kohal, istutakse lauda. Külaliste käsutuses on 5 teenindajat (9 inimese peale on üks teenindaja). Toite hakatakse lauda tooma firmajuhi loa peale.
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9
Millises riigis tahan elada? Riik on ühiskond, mis põhineb kolmel põhilisel tunnusel: ühtsel territooriumil, rahvusel ja iseseisval avalikul võimul. Mina arvan, et igal inimesel võib olla erinev mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja kodanike võrdsus on see, mis teeb demokraatlikust riigist sellise riigi, kus mina tahaksin elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis o...
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps ÜLO EMMUS (1947-2016) Referaat Juhendaja: Ervin Rannik Kullamaa 2017 1 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................3 LOOMING.............................................................................................................................4 LISAD....................................................................................................................................5 Lisa 1.................................................................................................................................5 Lisa 2.............................................
Tagasi Varia 10 Millistes kohtades on käinud Kaks kanget: Teet Margna ja Kristjan Jõekalda Vastus: Lõuna-Ameerika, Venemaa, India Tagasi Saadete tegelased 10 Kes on saate Me armastame Eestit võistkondade kaptenid? Vastus: Mihkel Raud ja Peeter Oja Tagasi Kes on pildil 50 Vastus: Martin Algus Tagasi Kes on pildil 30 Vastus: Margus Prangel Tagasi Saatejuhid 30 Mis saate saatejuht on Erki Sarapuu? Vastus: Võimalik vaid venemaal või Kõige naljakamad koduvideod Tagasi Saatejuhid 50 Kes on saate Mis? Kus? Millal? saatejuht Vastus: Saates on saatejuhi isik varjatud Tagasi Kes on pildil 40 Vastus: Jaan Rekkor Tagasi Kes on pildil 20 Vastus: Merle Palmiste Tagasi Varia 50 Mis on läbi aegade kõige vaadatum Eesti saade? Vastus: Tantsud tähtedega Tagasi
Eesti maailmakaardil Eesti on pindalalt väike, peaaegu nähtamat riik maailmakaardil. Kuigi me riik on olnud geograafilise paiknemise tõttu osadele riikidele vallutusobjektiks, siis hetkel on meie isamaa vaba riik ning meil on võimalus ise Eesti nimi teistele tuntuks teha. Mille poolest on Eesti tuntud välismaailmale? Sport on üks asi, millega Eesti on silma jäänud ülejäänud maailmale. Kergejõustikus on paljudele tuntud kunagine kümnevõistleja Erki Nool ja praegune kettaheitja Gerd Kanter. Ameerikas on Eesti tuntust saanud tänu ameerika jalgpalli mängivale Margus Hundile, kes mängib hetkel Cincinnati Bengalsi meeskonna ridades. Ida pool tegi Eestit kuulsaks Kaido Höövelson, kes tegeles Jaapanis sumomaadlusega (tema maadlejanimi oli Baruto). Kindlasti on märkimisväärselt Eestit teistele tutvustanud kunagised tippsuusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi, kui nad mõlemad võitsid 2006. aastal taliolümpiamängudel
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
T. T. J. K. 2 S. S. A. M. 1 A. K. 0 K. J. Kolmapäev 10. päevast kuu November Row 35 uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi
2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste
44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 36909210954 Erno Salumets Kuressaare 34210060017 Anton Meister Pärnu 38305190379 Aarne Mikson Pärnu 44211240925 Malle Ligi Pärnu 44411130888 Faina Lepp Paide 37102030149 Erki Arsenov Loksa 46909170171 Airi Põld Paldiski 45006210936 Mirja Bergmann Tartu 48401080820 Aasa Randla Kunda 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa 38901180808 Erki Ainsaar Valga 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra
* 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 * 2004 Peaminister: Eesti lhiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 o Tlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3 * 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 Isiklikku Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on ttred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel ttar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on ttar Rosina. Savisaar elab Lne-Virumaal Vihula vallas Eru klas Hundisilma talus. Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Rahvas eelistaks, et riik pigem kärbiks veel riigieelarvet, kui tõstaks raske kriisi üleelamiseks makse. Postimehe ja Turuuuringute As-i läbiviidud küsitlusest selgus, et 981 inimest on riigiarve kärpimise poolt. Eestis on palju noori, kes on sõltuvuse küüsis. Sõltuvuses teismelised peavad tegema valiku: kas pääseda sõltuvusest või jätkata samamoodi. Sõltuvus on haigus, soov saada uimastit üha enam. Tallinna laste turvakeskuse juhata Erki Korpi hinnangul on ainuüksi Tallinnas 600- 900 sõltuvusprobleemiga noort. Turvakeskusesse sattunud noortel on erinevaid probleeme: neid on seksuaalselt kuritarvitatud, elus on äärmiselt traagilist juhtunud (autoavarii), suured kodused probleemid. Sõltuvusest jagusaamiseks tuleb esmalt endale probleemi tunnistada. Tuleb pöörduda nende poole, kes oskavad aidata. Terve elu teeme valikuid. Iga valik on omamoodi tähtis. Alati ei tee me õigeid valikuid. Kui
A Computer in my life. I can call myself a computer addict, because I spend many hours every day sitting behind the computer, most of my entertainment is connected with my computer. Like games, music, videos, movies, social networks and news. I used to have PC, but in September I bought myself a laptop. It's powerful, beautiful, it doesn't make much noise and it's quite easy to carry around. I use it to play games, study, watch movies, listen to music and the most important to connect with my friends. I rarely have problems with my computer. I'm an advanced user and I don't get viruses while surfing the net. After graduating high school, I'm thinking of buying tablet PC, because it's even more comfortable to use when you're on the move. Sometimes when I wake up early, I open my laptop, visit my webpages and then read news. After school, first thing I do, when I get home, I open...
Erki Varandi 9.a klass Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Erki Maling 12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat Karksi-Nuia 2011 Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, nad ei tee seda isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust
nägemea edukama tuleviku nimel. Inimesed on väga emotsionaalsed spordi suhtes ja tekitab tihti ühtekuuluvustunnet. Parim näide on jalgpallimats kus pealtvaatajana tekib tõesti tunne, et kuulud nende samade inimestega, kes väljakul jooksevad, ühte riiki ja see paneb neile kaasa elama. Kindlasti on ka teistele spordialadele kaasa elamisega nii, kuid jalgpallis väljendub see kõige paremini. Osad sportlased on oma karjääri lõppemisel siirdunud poliitikasse. Näiteks nagu Erki Nool. Erakonnad on meelitanud nad liituma, sest arvavad, et see tagab ka rohkem rahvahääli. Selline tegutsemisviis on pigem vale, sest sportlasi kasutatakse ära ja ka rahvast mõjutatakse ebasobilikult. Lisaks puudub sportlastel kindel haridus selle kohta. Tihti on nad nooruses saanud kätte ainult põhihariduse, et rohkem aega pühendada spordi jaoks. Sportlased võivad küll kaasa rääkida spordiga seosnevatel teemadel, kuid poliitikast ei tea nad midagi.
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast
34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 38105090295 Saar Erki Kabli 4 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3
ÜLO ÕUN Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor. Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grot...
The 1980 Summer Olympics Sailing regatta was held in the capital city Tallinn. After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu
Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev:
Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma
Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Kergejõustiku EMil on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Andrus Veerpalu Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas. 1999 Ramsaus: hõbe 50 km klassikas
31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe
Kogu etendus oli väga võimsa ja suursuguse lavakujundusega. Oli suur kuningaloss vägevate treppide ja lossiaiaga. Ühes stseenis ronisid pöialpoisid mööda laval olevat kaldpinda loogeldes ülesse, et tekiks tunne nagu nad roniksid mäkke. See lahendus meeldis mulle isiklikult, kuna polnud sellist varem näinud ja üleüldse oli see hea idee. Eks lasteetendusel on kujundusel ka tähtsam roll. Lava ja valguskujunduse oli teostanud Kentaur Ungarist. Orkestrit dirigeeris Erki Pehk ja Mikk Murdvee. Kostüümid olid samuti ungarlase Rita Velichi teostatud. Need nägid välja tegelaskujudele iseloomulikult, kas külluslikud ja ilusad või lõbusad ja lihtsakoelised. Lumivalgekesel oli seljas tavaline kleit, mis tundus mugav ja mitte peenutsev, tema elustiiliga sobiv. Võõrasema kandis väga uhket lillat kleiti, mis rõhutas tema kuninglikku päritolu, sellel oli palju kaunistusi ning uhke keep. Pöialpoisid
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 19.11.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 12 B OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö teoreetilised alused.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused.
Otsingute töö 10. klassile Nimi: .......................... Klass .......... Kirjuta punktiiri asemele nimi, klass. Vastused kirjuta (kopeeri) küsimuse järele. URL-id kopeeri URL-i rea järele. Pildid kopeeri teksti alla või kõrvale. 1. küsimus 8 p Millal ja kus võeti vastu esimene autoriõiguse seadus ja millal ta jõustus? Inglismaal 1992, 1993. Mida see seadus kehtestas? (4p) Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust URL. (1p) http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide- autorioigus/ Leia internetist pilt, mis tähistab autoriõiguse märki ja kopeeri see siia. (2p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://pildigalerii.wifi.kylezone.net/2008/39/4/ 2. küsimus 5 p Kuidas kirjutada termin know-how eesti keeles? oskusteave Millal ta kasutusele võeti ja kus? 1916. USA Mida mõistetakse praktikas...
Erki Kahro Kursus:VIII 12.02.2013 Eesti Vabariigi aastapäeva kõne. Tänavusel aastal 2013. tähistab Eesti Vabariik oma 95. sünnipäeva. Sellest ajast oleme suutnud olla suveräänsed vaid natuke üle 30.aasta. Meie rahvas ja meie riik on pidanud taluma aastasadu võõrvõimu. Meie Eestimaa eest on võidelnud väga palju erinevaid suurriike nagu Venemaa, Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani. Meile on surutud peale võõrast võimu juba aastasadu. Tuletades meelde meie minevikku, tekib kindlasti peaaegu meis kõigis küsimus, kuidas on olnud üldse võimalik väikese Eesti riigi loomine, meie rahva säilimine ja meie iseseisvuse saavutamine. Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere t...
Omades võimet kujutada ette tulevikku, talletada olevikku ja mäletada minevikku, oleme suutnud luua maailma maailma sees - tsivilisatsiooni. See on loonud aluse inimese intelligentsi tohutuks arenguks ning andnud õiguse kontrollida oma saatust rohkem kui ükski teine elusolend. Eesti on väike maa, kus elab pisike rahvus. Ometigi on meie inimeste hulgast pärit palju maailmatasemel tegijaid nii spordi kui ka teaduse vallas. Kes meist ei oleks kuulnud Kristiina "Kiku" Smigunist, Erki Noolest või Markko Märtinist. Võita suurrahvuseid nii kõrgetasemelistel võistlustel on mitte ainult hämmastav saavutus, vaid lausa väike ime. Samas pole tegemist millegi muu, kui nende inimeste enda tahtega kuhugi jõuda. Meeletu tahtejõud on andnud neile visadust pühenduda kogu ihu ja hingega ühele eesmärgile - saada parimaks. Kui need "Inimesed suure algustähega" poleks omanud jõudu ennast sellisel määral kontrollida, poleks neil praegu ka tulemusi
Selle aasta augusti lõpul, ehk üsna hiljuti külastasin Tallinnas Kunstihoone galeriis Lola Liivati näitust "Kogu". See on abstraktsionistist kunstniku 80.sünnipäeva puhul. Väljapanek oli ka Viimsis, kuhu ma kahjuks ei jõudnud. Maalikunstnik Lola Liivat-Makarova on sündinud 17.08.1928 Tallinnas koka perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tartu Töölisnoorte Keskkooli. Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud Rüütli galeriid ja töötanud vabakutselisena. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1960-ndast aastast. On valitud Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. Viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. 1957-ndast aastast ka nonfiguratiivset maali. 1960-ndate aastate II poolel hakkas kasutama pastoosset faktuuri, millele lisanud valmiskujundeid. Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957....
oktoobril 1980 aastal Haljalas. Ta on õppinud Haljala keskkoolis ja ka Rakvere lastemuusikakoolis, kus ta õppis saksofoni ja klarnetit. Tema tõeline lauljakarjäär algas 1998 aastal, kui ta võitis noorte laulukonkursi "2 takti ette". Eelmisel aastal oli ta Eurovisioonil üks Eda Ines Etti taustalauljaid, sellel aastal läks ta koos Dave Bentoniga ise Eurovisioonile. Neid saatis edu ja nad tulid Eurovisioonilt tagasi üllatusliku esikohaga, mille puhul jääb kahvatuks isegi Erki Noole olümpiavõit. Tanel on osa võtnud ka kahe ansambli tööst. Need on Speed Free ja Compromise Blue. Veidi aega tagasi ilmuski Tanelil Speed Freega album. Tanelil on ka õde Gerli, kes on samuti laulja ja ka tema on võitnud laulukonkursil "2 takti ette". Taneli ema on hetkel koolis muusikaõpetaja ja ka tema isa tegeles muusikaga. Tanelile on mitmel korral ette heidetud ka tema halba käitumist. Eesti Eurovisiooni eelvoorus tegi ta otse eetris suitsu ja pressikonverentsil
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem kui enamus on poolt või vastu, on asi otsustatud. Ent tänapäeval oleks vast isegi mõeldamatu, et kogu rahvas koguneb kokku ja üheskoos otsustab. Riik, kus selline süsteem toimiks, peaks olema väga väike. Seetõ...
" Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ,,POPkunst forever!" on jagatud neljaks osaks : · ,,Rõõmus pop" selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale. · ,,Union-pop" esitab kahe rühmituse - ,,Visarid" ja ,,SOUP 69" kunstnike loomingut.
Tallinna Moemaja, mis loodi 1957. aastal jätkates läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. 80ndatel aastatel toimus Tallinna Moemajas hoopis põlvkonnavahetus. Pöörasevõitu ideede teostamiseks said võimaluse mh Liivia Leskin, Zoja Järg, Hilja Tüür, Katrin Kasesalu, Anu Hint, Vilve Unt ja Ivo Nikkolo. Ka moeetendustesse hakkas imbuma üha enam legendaarsete ERKI moeshow'de elemente. Seda oli aimata nii muusikas kui ka varasemast mängulisemas liikumises. Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad materjalid taaskasutuskeskusest, mõjusid Anu Lensmenti juhendamisel valminud ja hoolikalt läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
