3 funktsionaalset osa: ● cis-Golgi – valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine ● kesk-Golgi – lipiidide ja glükoproteiinide glükosüülimine ● trans-Golgi – lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükosüülimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse, mis hiljem eralduvad. Golgi kompleksi funktsioonid: 1. Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine 2. Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) 3. Plasmamembraani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine 4. Lüsosoomide tootmine 5. Mukopolüsahhariidide ja lima süntees (seda tehakse vaid GK-s) 6. Vee sisalduse regulatsioon rakus 7. Taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees Peamised funktsioonid on valkude ja lipiidide modifitseerimine ja sorteerimine ja pakkimine.
..0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine. Kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et
· Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd, 8 Fürstenbergi rosett, 9 nisajuha ja seda sulgev sfinkter, 10 nisasein, 11 nisabaas, 12 nisatipp Piima süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need lapikuks. · Piim tekib lehma udara alveoolides ööpäevaringselt. · Kõik piima lähteained (kaasa arvatud vesi) kanduvad piimanäärme rakkudesse arteriaalse verega. · Piima põhilised koostisosad (laktoos, rasv ja valk) sünteesitakse rasv- ja aminohapetest näärmerakus, kusjuures moodustub mitmeid sünteesi vaheprodukte
Anabolismi käigus moodustuvad toitainete omastamise ehk assimilatsiooni tulemusena organismi koostisosad Katabolismi käigus toimub organismis keerulisemate koostisosade lagundamine ehk dissimilatsioon lihtsamateks ühenditeks Ainevahetus: *organismile vajalike ainete vastuvõtmine väliskeskkonnast, *nende ainete ümbertöötamine organismile vastuvõetavasse vormi, *ainete organismisisene transport, ladestamine ja kasutamine, *ainevahetuse lõpp- produktide eritamine väliskeskkonda Süsivesikute ainevahetus. Loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. Ööpäevasest energiakulust ~60%. kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV 4,o kcal/16,7kJ Toidus leiduvad SV: Tselluloos, kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaazi, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas
Selleks vajavad nad valgust. Pimedas toituvad nemadki nagu loomad valmis orgaanilistest ainetest: need imenduvad vees lahustunult läbi keha pinna rakku. Algloomad hingavad kogu keha pinnaga vees lahustunud hapnikku. Osa algloomi saab aga edukalt elada ka ilma hapnikuta. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Amööbi ehitus. Selgitus: Joonisel on esitatud järgmised osad: a) Tuum; b) Rakku ümbritseb tihenenud tsütoplasma kiht; c) Jääkainete (liigse vee, soolade) eritamine toimub teiste vakuoolide kaudu; d) Toidu seedimiseks on erilised toitevakuoolid. --- 77 Kuidas algloomad liiguvad? Algloomad on enamasti liikumisvõimelised. Ühed neist liiguvad oma keha kuju muutes (amööb), teised kas vibureid (silmviburlane) või ripsmeid (kingloom) kasutades. Rakkudes parasiteerivad algloomad aktiivselt ei liigu. Enamikul liikumisvõimelistel algloomadel esineb suunatud liikumine: nad võivad liikuda mingite
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
liigne või puuduv isu. Pingulolek: värisemine, rahutus, närviline ringitrampimine. Rahutus, kergesti ehmumine: ehmumine teatud helide või liigutuste peale. Silmi on raske fikseerida; distantseeritud, kaugusesse vaatav, tardunud pilk. Liialdane higistamine, külm higi, kuiv suu, kahvatu nahk; pidevalt hingeldamine, hüperventilatsioon. Sage urineerimine, tahtmatu väljaheite ja uriini eritamine ohu avastamisel. Sage haigestumine. Menstruatsioonihäired või erektsiooni- ja potentsihäired. PTSD – posttraumaatiline stressihäire Enam kui 75% kõigist katastroofis, sõjalises konfliktis või mõnes teises psüühiliselt ebatavaliselt koormavas operatsioonis osalenud operatiivtöötajatest kannatavad üks kuni kaksteist kuud pärast sündmust posttraumaatilise stressihäire all. Reaktsioonivõimaluste ulatus on psühhosomaatilistest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
