arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest nt. limakud. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Ainuraksed elavad vabalt või on loomade või taimede parasiidid. 16. Mutatsioonide variandid. a. Geenimutatsioonid (1) Parandatakse (2) Enamus neutraalsed
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
pinnaehitust, temperatuuri jne. Nahas on tunderakud ehk retseptorid, mis tajuvad: survet, puudutust, valu, külma ja kuuma. Naha retseptorid on kõige rohkem sõrme otstel, jalataldadel, huultel, seljal, kõhul. 23.12.teab seedeelundkonna ehitust talitlust ja tervishoidu · Ülesanded: * toidus sisalduvate toitainete lagundamine *lagunemissaaduste imendumine verre *tahkete jääkainete eritamine · Koosneb: *suuõõs, milles on hambad ja keel ning kuhu avanevad süljenäärmete juhad *neel *söögitoru *magu *peensool, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks *jämesool *pärasool *pärak Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega
higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas. 6. Vesi kindlustab meeleelundite töö. a. Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked.
Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks Metaboolsete reaktsioonide keemia Biokeemilised reaktsioonid jaotatakse 6 kategooriasse · Redoksreaktsioonid · Rühma ülekanded · Hüdrolüüs · Mittehüdrolüütiline sideme katkestamine · Isomerisatsioon ja ümbergrupeerumine · Sideme moodustamine ATP energiat kasutades
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkuks.! Täissoolsusega merede elustik.! Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised – nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel.! Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda.! Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus.! Nad eritavad lõpuste ja soolanäärme kaudu sooli – enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. Soolade eritamine on suhteliselt palju energiat nõudev protsess.Arengulooliselt soolases vees kujunenud kõhrkalad (haid, raid) tasakaalustavad ookeanivee kõrget soolasisaldust kõrgendatud kusiaine (karbamiidi) ja soolade kontsentratsiooni kaudu nende lümfis ja veres ning soolanäärme abil, mis aitab liigsetel sooladel organismist eemaldada.! Füsioloogilised eripärad.! Kõhrkalade kehavedelikud sisaldavad rohkesti karbamiidi, mistõttu on merevee suhtes hüpertooniline
küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad
liikumisega inimese nahk on kahvatum kui mittesuitsetava, aktiivse eluviisiga inimesel. Naha välisilme muutused kajastavad ka organite tegevuse muutusi. Hooldustöötaja vaatleb ja hindab naha olukorda järgmiselt: - punetus - kahvatus - tsüanootilisus - kollasus - verevalumid - tursed - niiskus - kuum - sügelemine - kestendus - haavandid - sünnimärgid ja muud moodustised Naha vaatlus on eriti oluline siis, kui haige eritamine pole tema kontrolli all. Väljaheide, okse ja uriin söövitavad. Palaviku korral esinev higieritus võib põhjustada naha hellust. Naha heaolu halvendab see, et haige ei liigu ja tekivad lamatised. ABISTAMINE PUHTUSE EEST HOOLITSEMISEL Võime ise oma puhtuse eest hoolitseda nõrgeneb kas üldise liikumisvõime ja jõu nõrgenemisel või raskete operatsioonide või selliste haiguste ajal, mis piiravad liikumist. Ka
Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid. Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus. Agregaate moodustavad kõige enam kokid. Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Enamus
Sinu mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised.Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline. Pealegi- Sinu kehas möllavad hormoonid (testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon). TÜDRUKUD: Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Füsioloogilised: Kasv ja kehakuju muutumine, karvkate, higi ja rasu eritamine, rinnad arenvad välja, menstruatsioon, Vaimne värk sama mis poistel. 63. Üleminekuaastad ja kliimaks Klimakteerium ehk üleminekuperiood algab tavaliselt 4550 aasta vanuses. Selles eas naise viljakus järk-järgult kahaneb. Aegamööda lakkavad munasarjad tootmast naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni, mida nad on tootnud alates puberteedieast. Ovulatsioon, mis on toimunud regulaarselt igakuises tsüklis, jääb aegamööda harvemaks
silmaga. Tähtsus looduses-fotosünteesides rikastavad vett hapnikuga, toodavad o2 ka atmosfääri, kõik toiduahelad vees algavad vetikaga, esmase orgaanilise aine tootja vees. 2.)Algloomad-üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Esindajad-roheline silmviburlane, abööb, kingloom. Ehitus- rakku ümbritseb tihenenud tsütoplasma kiht, toidu seedimiseks on erilised toitevaukuoolid, jääkainete eritamine toimub teiste vakuoolide kaudu. Toitumine- nagu loomad, keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest või teistest algloomadest. Sopsiatavad ümber toidupala ja neelavad selle. Kui toit on jõudnud algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning sellises vakuoolis toit seeditakse. Haigused: Lamblia-põhjustab kõhulahtisust, levib puuviljade ja reostunud veega. Trihhomoonas- tekitab suguhaigust. Levib sugulisel teel
Poolduda Neile adsorbeeruvad faagid Taastada rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad · Kapsel o Funktsioonid: Kaitseb rakku kuivamise eest seob vett Takistab faagide adsorbeerumist Kaitseb fagotsütoosi eest Liidab rakke agregaatideks limased kolooniad Takistab O difusiooni rakk (streptokokid) Aitab liikuda libiseval liikumisel lima suunatud eritamine rakust välja Aitab kleepuda pinnale Seob mineraale o Kapsli keemiline koostis on tüvespetsiifiline, kuid neid saab jagada: Homoploüsahhariidsed kapslid sahharoos; paljud taimedega koos elavad bakterid; sõltub C- allikast Heteropolüsahhariidsed kapslid enamik baktereid; ei sõltu C-allikast Valgulised kapslid batsillide kapslid o Kapsli sünteesi võimalused: Süntees sõltub C-allikast söötmes (sahharoos)
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
· Rakumembraan ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta. · Membraan koosneb: Fosfolipiidide kaksikkihist ( kus lipiidide hüdrofoobsed rasvhappejäägid on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed ,,pead" membraani välispinna poole. Valgud · Membraan ei ole jäik vaid ümberkorralduv. · Rakumembraani funktsioonid: o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel.
(rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega; trahheiidid - esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Paksendite iseloomu alusel eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide. Erituskoed - ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks) Juur - on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees,
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
– ja mis põhjusel? pH on reeglina happelisem sademeterikkas kohas. Niiskemas keskkonnas toimub intensiivsem ioonvahetus. Aluselisust põhjustavad ioonid (Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) tõrjutakse mullalahusesse, kust nad võivad välja leostuda. Teiseks, lahustub õhus leiduv ja juurte hingamisel tekkiv co2 vees ning moodustab süsihappe. Kolmandaks, niiskemas mullas toimub taimede poolt kiirem toitainete assimileerimine e. H+ eritamine mulda on suurem. Mis põhjus(t)el on liivmullad sageli väiksema toitainete sisaldusega kui savimullad? Savimuldades on mitmed taimedele vajalikud ioonid (H+, Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) seotud negatiivselt laetud saviosakestega, mis takistab nende leostumist. Tegelikult on need katioonid lausa savi kolloidi koosseisus. Liivmullad on vähem viljakad katioonide vähesuse ja olemasolevate kergema väljaleostumise tõttu.
· Nakkus võib levida ka uriini ja süljega. · Viirus on vastupidav väliskeskkonna teguritele, külmutatult säilitab eluvõime kuni aasta, toatemperatuuril kuni kuus kuud. · Nakatumine toimub oronasaalselt. · Viiruse esmane replikatsioon toimub soolekrüptide epiteelirakkudes põhjustades nende lüüsumise. Eksperimentaalse nakkuse korral tekkis vireemia 3--5 päeva pärast nakatamist, diarröa ja viiruse eritamine algas 3. päeval, saavutades maksimumi 5. päevaks. Leukopeenia ja palavik kujunevad tavaliselt 5. nakatumisjärgseks päevaks. 4--5 haiguspäevast alates hakkavad moodustuma antikehad. · Eristatakse 3 vormi: soolevorm, südamevorm, segavorm (esineb kutsikatel ja kulgeb ägedalt) · Inkubatsiooniperiood kestab kuni kuus päeva. · Äge soolevorm esineb 6--10 nädalastel kutsikatel ja võib lõppeda surmaga pärast enteriidi teket.
MÕISTED -digestioon digestio e.seedimine -absorptsioon absorptio e. imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I
2 m, valgusmikroskoobis ei näe. 2. makrokapslid, paksus üle 0.2 m. Makrokapsleid saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega (tuss, nigrosiin). Kapsliga bakterid moodustavad tardsöötmel limaseid kolooniaid. Funktsioonid: 1. Kaitseb rakku kuivamise eest seob vett. 2. Takistab faagide adsorbeerumist. 3. Kaitseb fagotsütoosi eest. 4. Liidab rakke agregaatideks. 5. Takistab hapniku difusiooni rakku (streptokokid, õhulämmastiku sidujad) 6. Lima suunatud eritamine rakust välja libiseval liikumisel. 7. Aitab kleepuda pinnale ja seob mineraale. Eri koostisega kapslid. Homopolüsahhariidsed kapslid Sahharoosist saab sünteesida kahte sorti homopolüsahhariide: glükaane (koosnevad glükoosist) ja levaane (koosnevad fruktoosist). Leuconostoc mesenteroidese poolt sünteesitavat dekstraani kasutatakse kromatograafias (Sephadex), toiduainetetööstuses paksendajana (jogurt, jäätis jne) ning ka vereasendajana meditsiinis.
püüdmisel vaja? 1. Sõrad Jõevähile Haarab toitu Nägemismeel sõraga 2. Imilont 3. Hõõrel 4. Võrk 5. Pistmissuised 6. Iminappadega kombitsad Ülesanne 5. Järjesta heinaritsika toitumise etapid (a-d). a) Toidu lõhustamine väikesteks molekulideks. b) Seedumatu toidujäägi eritamine. c) Lõhustunud osakeste imendumine. d) Toidu haukamine. Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. 6.1. Selgita millest ja mil viisil karbid toituvad. Kirjelda vee liikumise teekonda karbis. 6.2. Lõpeta laused (a-b). a) Reostunud meres elavaid karpe ei tohiks toiduks tarvitada, sest … b) Karbid on veekogudes tähtsad, sest … Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 20 Peatükk 28. Kuidas selgrootud hingavad? Ülesanne 1. 1.1
pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks)
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees · Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks)
fibrillist mikrotuublist membraansed ei esine esinevad organellid lihtsa Gaasivakuoolid(aerosoomid), klorosoomid, puuduvad membraaniga karboksüsoomid organellid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Rakumembraani funktsioonid o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel
toimub ka gaasivahetus. Loomsed koed Kattekude Kattekoe rakul puudub kest, asuvad on naha pindmine membraanidega üksteise kõrval. kiht ja seedekulgla Ülesandeks on katta teisi kudesid ja sisepind. elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Epiteelkude eritamine, imendumine Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada, samuti ka kaitsta. Sidekoes on rakud asetatud hõredalt, rakuvaheainet on palju (võib olla tahke luukude. vedel veri, lümf. elastne kõhred, sidekude).
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid
Rakuline immuunsus põhineb mõnda tüüpi sensibiliseeritud T-lümfotsüütide võimel antigeene rünnata. Põletik on immuunreaktsioonide ahel, mis tekib vastuseks rakkude kahjustamisele. Põletiku üldine skeem: 1. rakud kahjustuvad 2. kahjustatud rakkudest erituvad keemilised ained 3. nende ainete toimel tekib veresoonte laienemine ja nende seinte läbilaiskvuse suurenemine, leukotsüütide massiline ränne kahjustatud kohta ja nende poolt uute ainete eritamine, mis omakorda aktiveerib teisi valgeliblesid, mõnikord fibriini vabanemine kahjustuskoha ümber 4. bakterite, võõrkehade ja purunenud rakkude fagotsütoos 5. paranemine, hävinud rakkude asendamine Põletik võib olla lokaalne (piiratud alal) või süsteemne (paljudes kehapiirkondades korraga). Lokaalse põletiku tunnusteks on: punetus, valu, paistetus, temperatuuri tõus ja funktsiooni langus.
aine. See orgaaniline aine tuleb uuesti keskkonda, vette. Erineb oma koostiselt orgaanilistest hapetest (glükolaadid kuni vitamiinid, rasv ja aminohapped, proteiinid ja lihtsüsivesinikud). Osad vetikad vabastavad ligi 70% süsinikku, mis fotosünteesi käigus assimileeriti, tagasi keskkonda. Üldiselt jääb see protsent vahemikku 0-20%. Mõnedel vetikaliikidel suureneb orgaanilise aine eritamine massilise õitsengu lõpus. Toitained ja kasv Toitained - lämmastik (meres tähtsam) ja fosfor - kõige olulisemad... Vetikad on suure kasvuga organismid (kui lämmastik ja fosfor ei ole piiravateks teguriteks). Piisava valguse ja toitainete olemasolul vetikad kasvavad kiiresti. Fütoplanktoni kasvukiirust väljendatakse kui rakujagunemise kiirust või kui biomassi suurenemist 1 ajaühikus. Ideaalsetes tingimustes võib pikoplankton anda ööpäevas 3 uut generatsiooni. Bakterid seevastu 72
ohuga Hirmu tundmine · Hirmustressi mõõtmine o Käitumine hea ülevaade tema seisundist Saame mõõta kui kaugele ta on valmis minema Kui kaua kulub aega tema normaalse elutegevuse taastumiseks Käitumiskatseid raske läbi viia o Füsioloogia Stressohormoonitaseme mõõtmine o Neuroloogia Elektriimpulsid aju Virgatsainete eritamine aj nende mõõtmine Hirmutunnet mõjutavad faktorid · Aeg o Öö ja päeva vaheldumine Kui me näeme hirmutekitavaid asju päeval tundub ta vähemhirmuäratavam kui öösel Hirmutekitavad asjad läbi ühte kohta ajus, mis on öösel veidi suurme (unetuum) ja seega öösel kardame rohkem Samamoodi ka rottidel ja hiirtel o Sesoonsus
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
harunevad; harude servad rohkete sugu-udemetega (pinnulatega). Suu karika keskel, pärak selle serval. Kiviplaadi asemel palju eraldi urbeid. Meritähtede ehitus: enamasti lamedad viie kiirega röövloomad, harvem hõljumi kogujad. Kulgevad aeglaselt, hiljusejalakeste ja lihaste jõul. Neelavad saaki tervelt või seedivad väliselt (näiteks limuseid nonde endi kojas) väljasopistunud mao abil. Veresoonkond nõrgalt arenenud, ringe toimub peamiselt tsöloomi kanaleis. Hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade. Keha katavad lubiogad. Madutähtede ehitus: Keha koosneb kesksest kettast ja enamasti viiest pikast, väga liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid; seest toestavad neid omavahel liigenduvad lubjast "selgroolülid". Hiljusejalad on kupaldeta ja iminappadeta; väliseid hiljusevagusid pole. Ka ketas on lubikilpidega kaetud. Kiviplaat asub suumisel küljel. Hingamiseks ja heitaineid täis tsölomotsüütide eritamiseks avanevad kõhupoolel
Etiopatogenees: Nakatumine toimub oronasaalselt. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides. Vireemiaga liigub edasi ja paljuneb väga palju soolekrüptide epiteelirakkudes põhjustades nende lüüsumise. Siseneb -> tonsillides I paljunemine -> vireemia -> 3-4 päeva lümfotsüütides -> masspaljunemine soolekrüptides. Eksperimentaalse nakkuse korral tekkis vireemia 3—5 päeva pärast nakatamist, diarröa ja viiruse eritamine algas 3. päeval, saavutades maksimumi 5. päevaks. Leukopeenia ja palavik kujunevad tavaliselt 5. nakatumisjärgseks päevaks. 4—5 haiguspäevast alates hakkavad moodustuma antikehad. Kliiniline pilt: Haigusel eristatakse kolme vormi: soolevorm, südamevorm, segavorm (esineb kutsikatel ja kulgeb ägedalt). Inkubatsiooniperiood kestab kuni kuus päeva. Äge soolevorm esineb 6—10 nädalastel kutsikatel ja võib lõppeda surmaga pärast enteriidi teket
Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele ja lõpeb kutaanse limaskestaga kaetud pärakukanaliga Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, krüptides puuduvad Panethi rakud, soolehatud puuduvad Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke – äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem
saavad maismaal areneda igasugustes tingimustes. Et loode arenedes kõva kesta poolt 28 vigastatud ei saaks, on roomajate munadel erilised embrüonaasled kohastumised. Arengu varajastel staadiumidel tekib ringkurd, mis suurenedes kasvab ümber loote. Kokkupuute vältimiseks koguneb eriline amniovedelik. Amnioõõnes loode kannatab hapnikupuuduse käes. Ka on loote elutegevuse produktide eritamine. Tekib teine looteelund - tois e. kusekott. See täidab hingamiselundi ülesandeid ja sinna eritab loode laguprodukte. Roomajate munades moodustavad toitainete põhivaru rasvad, mis lagunevad veeks ja süsihappegaasiks. Valgud aga lagunevad kusihappeks, mis erinevalt kahepaiksetele ei kahjusta loodet. Roomajate sugunäärmed - munasarjad ja raiad - ei erine oluliselt kahepaiksete vastavatest elunditest. Munasarjad on muutunud. Seose munade mõõtmete suurenimsega seemnejuha lakkab
· Enam kui kolmandikul lehmadest esineb lisanisasid, mis enamasti ei funktsioneeri ning tavaliselt need eemaldatakse kui mastiidiohu suurendajad. · Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme-, side- ja rasvkoest. · Piim tekib näärmekoes, · sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned. · Kudede omavaheline osakaal muutub laktatsiooni jooksul. 30. Piima koostisosade süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need lapikuks. · Piim tekib lehma udara alveoolides ööpäevaringselt. · Kõik piima lähteained (kaasa arvatud vesi) kanduvad piimanäärme rakkudesse arteriaalse verega. · Piima põhilised koostisosad (laktoos, rasv ja valk) sünteesitakse rasv- ja aminohapetest näärmerakus, kusjuures moodustub mitmeid sünteesi vaheprodukte
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! ELUNDKOND Elundkonna ehk organsüsteemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid. Ini-
vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole. Juhtkimbud Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu Võib jaotada: Kinniseks – juhtkimbus puudub kambium Avatud – floeemi ja ksüleemi vahel on kambium Mittetäielikuks – juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainult trahheed ja trahheiidid Täielikuks – olemas nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud Erituskoed Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul; ◦ Suhkrulahus, rakumahl, eeterlikud õlid jms. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik ja jääb taime sisse, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik ning eritatakse taimest välja, siis ekskreediks (eritiseks). Saab jagada eritatud ainete asukoha järgi: ◦ Eritatud ained jäävad taime ◦ Ained eritatakse väliskeskkonda Taimesse jäävad ained Piimasooned – lülilised ja lülitud
ettekujutust objekti siseloomust tervikuna. Õige tõlgendus eeldab teadmisi mahupositsioonide agriteerimise vajadusest. Lk. 17 teine pool Töömahtude loetelu koostamise üldskeem. Info liigendamine klassifikatsioon TALO-80 (Arvutuse alusdokumendid) (mõõtmisreeglid) Mahuloetelu Eritlemine objekti mahu arvutuslike kulupositsioonide ehk mahupositsioonide hindamine sobivate mahuridadena. Kirjeldamine projekti mahu arvutuslike kulupositsioonide eritamine nii, et iga positsiooniline sisu on selle töömahu rea tõlgendamise seisukohalt ühemõtteline. Töömahtude mõõtmise meetodid: 1. mõõtmismeetod 2. prognoosimeetod 3. põhikonstruktsioonide (põhiosade meetod) Mõõtmismeetod kui töömahtu on võimalik mõõta, siis saadakse see projekt kas otsese mõõteväärtustega või joonisel olevate mõõtmisväärtuste kaudu tehes teatud aritmeetilisi tehteid. Mõõtväärtusi mõõdetakse eelarvestamise meetodi juhendi alusel.
otsesõnu kirjas. emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav ...); Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine. Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga. Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus. Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend. Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. Loetule Kirjutamine emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne). Kirjatehnika Kirja eelharjutused.
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Sem...
erinevustel. EELIS : kõikidesse organismidesse suhtub keskkond individuaalselt. (Kogu populatsioon ei sure kunagi bioloogiliste haigusetekitajate tõttu välja) + Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse kindlaid printsiipe rakkude, kudede ja organite tasadil. + Biomolekulide esinemine. Biomolekulid esinevad vaid elusorganismides (DNA, Valgud) Ainevahetus - toitainete omastamine keskkonnast, selle kehaomaseks muutmine ja jääkainete eritamine. <----------------------------------------------------------------> Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
