Insulaarrakkudest lähtunud adenoom, kartsinoom Funktsionaalsed põhjused Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund Malabsorptsioon toitainete imendumine soolest laktoositalumatus Neerupealiste Renaalne glükosüüria esineb rasedatel vaegtalitlusseisund Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest Kesknärvisüsteemi haigused Spontaanne hüpoglükeemia lastel maksahaigused PIGMENTDÜSTROOFIAD Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse: Endrogeensed võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt melaniin). Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi nahasse süstimisel) Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid.
ning arusaadav jutt. 3. Hingamine Probleeme ei esine Hingab normaalselt – ei esine hingeldust, samuti ei tunne et oleks raske hingata 4. Söömine ja Probleeme ei esine Sööb ja joob iseseisvalt. joomine 5. Eritamine Pidamatus Kasutab päevasel ajal pesu kaitsmeid ja vahepeal öösel püksmähkmeid. Nende paigaldamisel tegutseb täiesti iseseisvalt. 6. Isiklik hügieen ja Füüsiliselt Voodipesu aidatakse vahetada.
sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon) Organism püüab säilitada temperatuuri, gaaside hulk, pH, veresuhkurt, jääkainete taset, vee hulka. 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilansi valem: E = A+K+M+V+U+T E - toidu ja joogiga saadav energia A - ainevahetus K - kasv M - soojuskiirgusena eralduv energia V - väljaheide U - uriin T - töö, mida tehakse
Molekulaarsel tasandil: 1) Lahusti 2) Hape-alus tasakaaluga seotud -> seega seotud ka pH väärtusega keskkonnas 3) Anaboolne biofunktsioon Raku tasandil: 1) Turgori tagamine 2) Stabiilse sisekeskkonna tagamine 3) Termoregulatsioon rakusisese temperatuuri ühlustamine Organismi tasandil: 1) Termoregulatsioon a. Higistamine a.i. Soojuse äraandmine ->püsiva kehatemperatuuri säilitamine a.ii. Jääkainete eritamine 2) Ainete transport (vettsisaldavate biomolekulide näol) 3) Struktuurne funktsioon 4) Kaitsefunktsioon 5) Elu järjepidevus Vee mõju säilivusajale Enamikes toiduainetes on vett rikkalikult 1) Vaba vesi 2) Seotud vesi a. Ei ole lahustiks b. Külmub väga madalatel temperatuuride c. Aururõhk puudub d. Tihedus on vaba veega võrreldes suurem Vee aktiivsus
Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg ca kolm nädalat ning neid müüakse külmletist.(Jogurtist räägib pikemalt töövihikus leheküljel 14). Juuretis: Juuretis on rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Seda valmistatakse vanaks jäänud leivast. Juuretise ülesanded on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude kalgendamine, jogurtile omaste lõhna- ja maitseainete eritamine ning vajaliku tiheduse tagamine. Juuretise bakterid lõhustavad ka piimavalke ja piimarasvu, mida inimorganism sellisel kujul paremini omastab. Piimhappebakterid: Toitumisteadus soovitab piimhappebakteritega rikastatud toiduainete söömist. Pikaajaliste uuringutega on tõestatud, et probiootilised bakterid taastavad antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, parandavad laktoosi lõhustamist ja seega ka omastamist, tõhustavad seedekulglast B-rühma
3) Ainevahetuse jääkproduktide tranpordis kudedest erituselunditesse. 4) Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. 5) Organismi soojusregulatsioonis. 6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. 7) Vereringe kaudu toimib ka immuunsussüsteem. · E r i t u s e l u n d k o n d eemaldab kehast mittevajalikke ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · N ä r v i s ü s t e e m koos meeleelunditega vahendab ja töötleb infot. Närvisüsteem vahetab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud info, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning
eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis Pulss Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN) 1. SSN Bioloogiliselt aktiivsete ainete (hormoonide) moodustamine ja verre eritamine 2. Hormoonid Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite talitlust juba väga väikestes kogustes Toime: 1) Soodustavad vaimset (kilpnäärme hormoon), füüsilist (kasvuhormoon), sugulist (testosteroon, östrogeen) arengut 2) Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Hormoonide jaotus toime alusel: 1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile 2) Hormoonid, mis reguleerivad 1
Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt. Seedeelundkond ja hingamiselundkond. HOMÖOSTAAS
* Tõrv halvab hingamisteedes olevad ripsmed, põhjustab kroonilist bronhiiti ja sisaldab kantserogeenseid aineid. 8) Selgita valemit E = A + K + M + M + V + U + T. Valemis tähistavad tähed vastavalt E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö) Küsimused lk 86 1) Kuidas toimub eritamine neerudes? Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a)
läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas)
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik bakter...
2. Callista Roy õendusteooria See on süsteemiteoorial põhinev adaptatsioonimudel, mis käsitleb indiviidi, kui avatud süsteemi. Ta peab saavutama tasakaalu endas eneses, vaatamata ümbritse- vatele faktoritele. Kuid kogu väliskeskkond mõjutab inimest ja sellega juhendab tema käitumishoiakuid. Teooria järgi on valdkondi neli: 1. Füsioloogiline adaptatsioon nõuab tasakaalu järgnevates valdkondades: · tegevus ja puhkus · toit ja eritamine · vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus oleksid tasakaalus. 3. Rollifunktsiooniadaptatsioon tähendab muuhulgas seda, et inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. 4
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond org...
Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17 Organismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetamine. Kõik organismid vajavad energiat. Taimed ja bakterid valmistavad fotosünteesides ise vajalikke aineid, teised peavad aga seda sööma. Kõik organismis toimuvad keemilised protsessid, väliskeskkonnast eluks vajalike ainete hankimine ja jääkide eritamine sinna tagasi, moodustavad ainevahetuse. Toitu on vaja seedida st järk-järgult lõhustada väiksemateks koostisosadeks. Elund e organ on kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa. Toit- suu- neel- söögitoru- magu- soolestik- pärak. Ptk. 18 Imetajad jagatakse: taimtoidulised (hirv, põder, lehm), loomtoidulised (hunt, rebane), segatoidulised (karu, inimene). Kloaak on linnu soolestiku laienenud lõpuosa. Ptk. 19
tulemusel tekivad K ja B12 vitamiinid. Jämesooles toimub väljaheite moodustumine. 5. Ehituselundkonna elundid nimetada: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra, nimetada elundeid, mis ei ole erituselundid kui täidavad eritusfunktsioonenahk: higi, soolad, kopsud:süsihappegaasi ja veeaur. 6. Neerude töö põhimõte, ultrafiltratsioon, esmasuriin ja põhiuriini tekkimist teada. 7. Eritamine, mõiste teada: ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. 8. Osmootne kontsentratsioon, kolm reguleerimist, mille kohta skeem vaja teha. 9. Milline on inimese keha veesisaldus (7080%) 10.rakusisene ja rakuvälinekoevedelik ja vereplasma, 11.vett saame söögi ja joogiga 12.Meeleelundid ja nende talitlus, retseptorid muudavad närviimpulsiks, see suunatakse suuraju poolkerade poole
b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse.
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud
kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta. · Suur vereringe ehk kehavereringe vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott · ERITUSELUNDKOND · Kehast mittevajalike ainete eemaldamine. · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (põhiliselt CO2 eritamine) ja nahk (higistamine). · Neerud on kuseloomeelundid. · Neerude tööd reguleerib hüpotaalamus.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Podagra Bioloogia referaat 11a Tallinn, 2007 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................2 Tekkepõhjused........................................................................................3 Sümptomid.............................................................................................3 Äratundmine...........................................................................................4 Ravimine...............................................................................................4 Podagradieet...........................................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
aktiveeritud. Seina info kantakse uitnärvi kaudu küllastuskeskusele – annab signaali, et ära enam söö. * CCK – on küllastussignaal – seedimisel vabanenud CCK kogus epiteelirakkudest = allaneelatud toitainete kogus. Info tuleb enne, kui toit on seeditud ja imendunud. * leptiin - toodab rasvkude. Kui rasvkoe kogus kasvab, siis leptiini tootmine suureneb. Leptiin vähendab isu ja tõstab metabolismitaset ehk aktiveerib sümpaatilise NS. * insuliin – insuliini eritamine pärast sööki vähendab isu. Ruminantidel ei vähenda glükoos veres isu, vaid lenduvad rasvhapped (VFA) – tekivad eesmao fermetatsioonil. Ruminantidel ja mitteruminantidel vähendab isu AH suurem kogus veres. * keskkond – külmas isu tõuseb, palavas väheneb. Külmas on oluline, et loom tahab süüa – suurendab metabolismi taset (sooja saab toota) ja suurendab rasvavarusid. Hüpotalamuses on janukeskus. Seal paiknevad osmosensorid, mis juhivad ADH eritamist. Kui
· Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime
· Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast Ringelundkond ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig · Transpordib kehas aineid. ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
neid ikkagi vaja. 4 Laenud Pankade peamiseks tuluallikaks on laenud. Firmad vajavad suuri laene, et teha investeeringuid. Selle kõige puhul on aga oht, kas investeering on tasuv ja kas firma jaksab seda tagasi maksta. Üldjuhul järgitakse paikapandud reegleid laenude väljajagamisel, et turg püsiks stabiilsena, kuid alati on oht et maksukoormus laenuvõtjale on liiga suur, ning ettevõtte on sunnitud välja kuulutama pankroti. Kergekäeline laenamine ja reeglite eritamine loob panga jaoks ebameeldivad ja soodsad tingimused kokkuvarisemiseks. Ühiskondlik käitumine Mitmed kriisid ja langused on saanud alguse tänu uutele tehnoloogiatele. Investoritel puudub arusaam, kuidas ja mis viisidel tuleks investeerida, et tulu maksimiseerida, seetõttu kaasneb kõige uuega ebakindlus. Kui esimesed julged on oma investeeringutest tulu saavutanud ning see on laiemale ringkonnale teadlik, hakkavad ka ülejäänud oma
· Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel. · Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega.
Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev
horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne. Vaigukäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks. Nad on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena. Mõnedel okaspuudel on vaigukäike rohkesti (mänd, kuusk, seeder),teistel vähem (lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine. 5.6. Säsi. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1
- ergutama patsienti sööma ja jooma - nõustama patsienti kehakaalu, toitumispõhimõtete, toidu valikus ja valmistamises - toitumise psühholoogilised aspektid - söömiseks vajalike tingimuste loomine (raskelt haige, puuetega inimene) - ekstraoraalne toitmine (sond, i/v) 2 INIMESE PÕHIVAJADUSED - ERITAMINE - kui sageli patsient normaalselt eritab - hinnata suuremaid kõrvalekaldeid eritiste väljanägemise järgi (kontsentreeritud uriin, veri, lima väljaheites) - tagada privaatsus ja võimalikult normaalne asend eliminatsioonil INIMESE PÕHIVAJADUSED KEHATEMPERATUURI SÄILITAMINE -kasutada sobivat riietust ja temperatuuri ruumis -peab tundma soojuse tekkimise ja kao füsioloogilisi põhimõtteid -peab teadma kehatemperatuuri tõstmiseks ja langetamiseks vajalikke protseduure
(gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. Soolad ja valkude elutegevuses tekkinud lämmastikuühendid on vaja orgasnismist kõrvaldada. Eritamine toimub osaliseslt lõpuste (kloriidrakud) kaudu, kuid peamiselt neerude kaudu. Toimivaks organiks on siin neerukehaksed ehk nefronid. Merekalad joovad soolast vett, eritavad vähesel hulgad kontsentreeritud uriini ja peamisel lõpuste kaudu soolasid. Naatriumkloriid viiakse välja läbi lõpuste kloriidrakkude. Kalad joovad 15% kehakaalust päevas. Väiksed nefronid, eritavad vähem uriini. Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia kehapinna ja lõpuste tungiv vesi
Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus ehk valgukanali avamine, mis vajab lisaenergiat, allikaks ATP. Ainete sisse toomine kandjate abil. Fagotsütoos osadele loomsetele rakkudele omane ja toimub tahkete aine transport rakku. Näiteks amööb ja teatud tüüpi valgeverelibled õgirakud. * toimub kahes osas: - endotsünoos ehk nö sissesöömine - eksotsütoos jääkainete eritamine rakkudest Membraan taastub, jäägid eritatakse raku pinnale. Fagotsütoosi kanal, fagotsütoosi põieke Pinotsütoos on vedeliku tilkade omandamine fagotsütoosi põhimõttel. Vedeliku tilkasid suudavad omandada kõik rakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele, saame sekundaarse lüsosoomi (jäägid + ensüüm). Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. Kogu rakku läbib tsütoplasmavõrgustik (TPV):
Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid:
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised ...
● Igal diktüosoomil 3 funktsionaalset ala: - cis-Golgi - valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine - kesk-Golgi (mediaalne) - lipiidide ja glükoproteiinide glükolüüsimine - trans-Golgi - lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükolüüsimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse (hiljem eralduvad trans-Golgi alast) Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine ● Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) ● Plasmamembaani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine ● Lüsosoomide tootmine ● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus ● Amüotroopne lateraalne skleroos (ALS) - tegu on kesknärvisüsteemi motoorsete neuronite haigusega (motoneuronites Golgi aparaadi lagunemine), mille põlvkonniti dominantsena
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TS...
aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik. Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades. Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina
- viimajuhad läbivad naha kõik kihid - avanevad suudmena e poorina Apokriinsed: regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel) * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED: * pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus * huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad vahetult naha pinnale
täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Trahheed on trahheiididest täiuslikumad. Need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete, rõngasjate või võrkjate paksendustega. Erituskoed. Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). Juur. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Juure ülesanded: · taime kinnitamine pinnasesse · vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport · mõnede orgaanilisete ainete süntees · säilitusorgan · paljunemisvahend · hingamisvahend
mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³
Absorptsioon imamine Resorptsioon imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja
○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3
• mõningaid aineid; • vett→ööpäevas 0,4-0,7 liitrit. 9. Milline on kopsude tähtsus jääkainete eemaldamisel inimese organismist? Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga inimese organismist: • süsinikdioksiid; • vesi. Kopsude kaudu viiakse inimese organismist välja ka mitmeid lenduvaid aineid: • alkoholi; • eetrit; • atsetooni. 10. Kuidas toimub süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetusjääkide eritamine inimese organismist? Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad ja lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi. Rasvade täielikul oksüdatsioonil on lõpp-produktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis viiaks organismist välja uriiniga. Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes ammoniaak ja kusiaine, mis eritatakse uriiniga 1. Millest koosneb inimese organismi närvikude?
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
antud koguse ilusti ära. Temaga vesteldes tuli ilusti välja, et peale lasteaeda sööb ta kodus veel õhtusööki, millest võib järeldada, et saab kätte oma päevase koguse ilusti. Laps ütleb alati, kui kõht täis saab ega sunnita edasi sööma. Söömisel ja joomisel probleeme lapsel ei esine ega pole muid mõjutavaid tegureid. Lapse lemmikud on: kala, piim, soe juustusai, kali, piimasupp. 5) Eritamine: Probleeme urineerimisel ja defekatsioonil ei esine. Käib ise ilusti potil. Mängimise hoos ei taha a kohe minna pissile, millest tulenevalt võib juhtuda väike tilk püksi. 6) Isiklik puhtus ja hügieen – Laps peseb ise ilusti ja talle meeldib vesi väga. Käib isegi ujumistrennis. Riietumisel saab hakkama iseseisvalt. Vajab vahepeal abi näiteks jope lukku kinni tõmbamisel. Enamasti saab aru ka kui asjad on valepidi.
Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale.
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest) Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon : 1) Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud
eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks, rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel. Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine. Seedimise käigus lõhustatakse toit molekulideks, mida rakud kasutada saavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
