ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea.
Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid.
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...
INIMENE Inimese iseloomulikud tunnused · suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; · keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; · oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; · nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; · eluviis lagedal maal, metsast väljas; · kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu ...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Aine-ja energiavahetus Ainevahetus: 1) väliskeskkonnast vajalike ainete hankimine (nt. Toitumine, hingamine, fotosüntees) 2) keemilised protsessid organismis a) lõhustuminekeemilised elemendid lihtsamateksvabaneb energia b) sünteeslihtsamad ühendid keerulisemateksvaja energiat 3)jääkainete eritamine keskkonda (nt. hingamine, roojamine, higistamine) Energia toidust taimed teevad fotosünteesil ise toiduautotroofiv loomad peavad sööma heterotroofid Elund e organ- kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa ( nt. sagu, maks, kõhunääre) Elundkond- koosneb omavahel seotud organitest, mis töötavad ühise eesmärgi nimel (nt. seedeelundkond)
Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss ...
........................................................................ 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.................................................................................................................................. 4 Hingamine...............................................................................................................................4 Eritamine.................................................................................................................................5 Vähid...........................................................................................................................................5 Närvisüsteem...........................................................................................................................5 Sigimine........................................................................
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
soolestikku Äärmiselt privaatne tegevus Isiklik puhtus ja riietumine Neis peegeldub kultuuri ja traditsioonide aspekte Seksuaalne tähendus Sõnatu kommunikatsiooni vahend Elamistegurid 4 Kehatemperatuuri kontroll Inimesel on võime säilitada kehatemperatuuri konstantsena Koed ei kannata väga kõrget või madalat temperatuuri (kuumarabandus, hüpotermia) Füüsiline aktiivsus Suurte ja väikeste lihasgruppide poolt teostatud liigutused Näiteks: söömine, joomine, eritamine, töötamine Elamistegurid 5 Töötamine ja mängimine Täiskasvanutele tagab sissetuleku Ühele töö, teisele hobi Seksuaalsuse väljendamine Toimingut, mis on seotud seksiga nimetatakse seksuaalvahekorraks Oluline inimsoo jätkamiseks Tähtis osa täiskasvanute omavahelises suhtlemises Elamistegurid 6 Magamine Aktiivsusperiood vaheldub puhkeperioodiga Kasvamine ja rakkude uuenemine Haigused põhjustatud unevaegusest Suremine Ainus kindel asi inimese elus
Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine), kopsud (osaleb RAAS-is; negatiivse rõhu osa sissehingamisel). Veebilanss: See on organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. Tasakaalus
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
mitmeid transportereid sh ka Na+K+ATPaasi. Atriaalne natiueetriline peptiid (ANP) – toodetakse südamekojas. ANP inhibeerib aldosterooni ja reniini vabastamist, suurendab neeru Na + eritamist. Enamik filtreeritud fosfaadist imendub tagasi proksimaalses tuubulis, kuid määra kontrollitakse mitmeti. Proksimaalse tuubuli harjasäärises on Na-paaris fosfaadi transporterid – filtreeritud fosfaat imendub tagasi. Parathüroidhormoon (PTH) vähendab fosfaadi sissevõtmist rakku ja suureneb eritamine uriiniga. Kui toidus on vähe kaaliumi, siis fosfaati imendub tagasi vähem, samuti mõjutab nii metaboolne atsidoos, kõrge fosfaadiga toidud, östrogeen, glükokortikoidid, phosphatoninid. Faktorid, mis suurendavad fosfaadi võttu: toidus vähe fosfaati, türoidhormoon, insuliini sarnane kasvufaktor, vitamiin D 3. Kui seerumis on kõrge Ca tase, siis imendumine väheneb (aktiveerub basolateraalne kaltsiumitundlik retseptor), mis vähendab Na + võtmist TALi ja
hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul maitsete tajumine keelega, keele peal paiknevad tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, keelenäsad-keelenäsade külgedel olevad lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine maitsmispungad-maitsmisimpulsid-aju
AINEVAHETUS. · Ainevahetus on vajalike ainete saamine ümbritsevast keskkonnast ja elutegevuse jääkide eritamine ümbritsevasse keskkonda. · Ainevahetuses osalevad: 1) Seedeelundkond 2) Hingamiselundkond 3) Erituselundkond 4) Ringeelundkond (veri) · Ainevahetus toimub kolmes järgus: 1) Söömine, seedimine, imendumine. 2) Keemilised muutused rakkudes. 3) Lõppjääkide väljumine organismist. · Ainevahetuse reaktsioone reguleerivad ENSÜÜMID.
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus
Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded o Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies) o Absorptsioon (seedkulgas) o Sekretsioon (süljenäärme rakud, hormoonide eritamine, lima eritamine) 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014...
............................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus..................................................................................................................7 4.2 Toitumine..........................................................................................................................8 4.3 Eritamine ja ainevahetus...................................................................................................9 4.4 Aktiivsus/liikumine...........................................................................................................9 4.5 Uni/puhkus......................................................................................................................10 4.6 Taju/tunnetamine.........................................................................................
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1) Inimese silmapupillid eredas valguses ahenevad.
Seevastu osa taimi kasvab kogu elu, kuid näiteks puud kasvavad perioodiliselt ainult siis kui tal on soodsad tingimused. Seega kõik loomad ja taimed kasvavad. 3. Kõik organismid paljunevad. Imetajad, õistaimed ja okaspuud paljunevad sugulisel teel. Nad moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses
Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11
"stress" peab olema võimalusel vähendatud või eemaldatud. Teiseks, looduslike ja adaptiivsete protsesside toetamine, et säilitada tasakaalu seisundit. Johnsoni töö oli keskendunud inimesele ja põetamisele. Ta identifitseeris inimest kaheksa allsüsteemina. Iga allsüsteem sisaldab konkreetset ülesannet, kuigi inimest käsitletakse tervikuna tänu igale allsüsteemile, neljale eeldusele (prognoosidele) ja kolmele funktsionaalsele nõudele. Kaheksa allsüsteemi: sissevõtmine, eritamine, kuuluvus, sõltuvus, suguline, saavutus, taastav, agressiivne ja kaitsekäitumine. Saavutuskäitumine ja sõltuvuskäitumine. Neli struktuuriseloomustust: motiiv, tegevus, valik ja andev käitumine. Kolm funktsionaalset nõuet: kaitse, hool ja stimulatsioon. "Kui üks või mitu allsüsteemi on tasakaalust väljas, reageerib inimene kopeeritud, sihikindlal ja korduval viisil". Johnson arvas, et neid käitumisrühmi on võimalik ennustada
nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, operatsioonijärgset ravi, jälgimist ärkamisruumis ja üleviimist osakonda, kavandatud järelravi. Preoperatiivsel perioodil on vajalik ka operatsiooni järel vajalike oskuste harjutamine: hingamisharjutused, liikumis- ja võimlemisharjutused (voodist tõusmine ja voodisse heitmine, veenitromboosi ja kopsuemboolia vältimine) ning haavade pinguloleku, venimise ja rebenemise vältimine, ohutu köhimine. 1.2. Toitumine ja eritamine Eelmise päeva õhtust tuleb üldiselt olla söömata, vajadusel tühjendatakse sool ja paigaldatakse püsikateeter. 1.3. Puhtus ja rõivad Operatsioonieelsel õhtul käib patsient dusi all. Operatsioonipäeva hommikul patsient peseb ja käib vajadusel dusi all, jälgida tuleb eriti suu, küünte ja genitaalide puhtust. 1
*ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud 7) PALJUNEMINE Looduses esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist: *mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom
EHITUS ÜLESANNE 1. Epiteelkude Rakud paknevad tihedalt katta teisi kudesid ja üksteise kõrval elundeid 1.2. Ripsepiteel Ripsepiteeli katavad Keha katmine, kehaõõnte ripsmed. vooderdamine; Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest; Nõrede eritamine; Võõrkehakeste välissuunamine organismist. 2. Sidekude Rakud paiknevad hajusalt kõik kaitsevad ja seovad rakuvaheainet on palju. omavahel elundeid ja nende osi. 2.1. Rasvkude ...
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ...
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade j...
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini Väga laiaulatuslikult mõjuv mürk organismis Kasutatud materjalid Tekst: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/nikotiin.html http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1576650/ Pildid: http://et
toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimub peensooles. 4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad?
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarva...
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth...
Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid: *lõhustumisreaktsioon vabaneb energia *sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised.
elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M-
tegutsemiseks vajalikke aineid. Toit on elu alus, tänu millele toimub kasvamine, arenemine, liikumine. On oluline, et toit oleks mitmekesine ja värske. Tasakaalustatud toit peab sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid toitaineid nagu valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid (A,B,C,D,E jt.) ja mineraalaineid. Õige toitumine tõstab organismi vastupanuvõimet ja immuunsust. Samuti väga tähtis tarbida piisavas hulgas vedelikku. 1.5 Eritamine Eritamine on elamistoiming, mida kõik lapsed sooritavad regulaarsusega kogu elu jookul. Eelkoolieas tavaliselt laps oskab kontroolida oma eritamise protsessid. Laps oskab oma urineerimisvajadust ja defekatsiooniakti kontrollida. Nad küsivad tavaliselt õigel ajal potile ja magavad ka öösel kuivalt aga mõnikord võib juhtuda ,et nad magamise ajal ka urineerivad. 5 aastase lapse põie maht 200-500ml, neerud on hästi arenenud. 1.6 Isiklik hügieen ja puhtus
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vas...
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas
mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas vastasmõjus olev avatud süsteem, kes funktsioneerib terviklikult. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon Inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus on tasakaalus. Rollifunktsioon Inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda
o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel o Absorveerivates pindades nt sool Transport, absorptsioon, kaitse, sekretsioon Ühekihiline ripsepiteel - ripsmed o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis marrasknahk rakkude kuju muutub erinevates kihtides (basaal-, oga-, sõmer-, sarvkiht)