Voolude hargnemisel on iga haru vool pöördvõrdeline selle haru takistusega, st mida suurem haru takistus on, seda väiksem vool seal on. Juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega I. Juhi takistus R on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S ning kui kõik selle kokku võtta kujule , kus võrdetegurit nimetatakse antud aine eritakistuseks . Eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on oom korda meeter ehk oom-meeter. Elektrilistest mõõteriistadest voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter...
Nobedate näppude voor. Reasta füüsikalised mõisted tähestikulises järjekorras. a) elektron b) elektrolüüs c) eritakistus d) elektriväli (d, b, a, c) 1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6...
Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus ) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus,...
Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav...
1 Takistus; aineeritakistus; temperatuuri mõju takistusele Takistus- on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule, mida mõõdetakse pinge ja voolu suhtega R=U/I , Ühik on . Voolutugevus sõltub peale pinge veel juhi omadusele, mida nim. elektritakistuseks. Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega, pöördvõrdeline ristlõike pindalaga, ning sõltub lisaks materjalist ja temperatuurist. R=Q * l/S l- juhtme pikkus; S- ristlõikepindala; Q- aine eritakistus Aineeritakistus Q näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhtme takistus. Q= R * S / l ning mõõtühik *m Elektrisoojendusriistade küttekehad valmistatakse sure eritakistusega ja kõrget temperatuuri taluvatest sulamitest. Soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvusest näitab tema takistuse temp. tegur. 2...
tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el...
Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus . Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline...
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide...
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer. Elektronide liikumist ilma vastastikmõjuta...
= = 1V Q 1C = U + U 0 kus U välisahela pinge (klemmipinge) Uo-sisemine pingelang 10. elektritakistus + ül Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nim. *l [ ] S ristlõikepindala l pikkus - eritakistus S = d 2 elektritakistuseks. R = S 4 Juhtme takistus on 1 kui 1v pinge juhul juhet läbib vool 1 a. Juhi eritakistuseks nim. antud ainest ühe meetri pikkuse ja 1 mm 2 ristlõikepindalaga juhi takistust 20*C juures. 11...
1.Töö eesmärk: Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid: Seade voltmeetri ja milliampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse leidmiseks. 3.Töö teoreetilised alused: Pikkusega l ja ristlõikega S homogeense traadi takistus: R=l/S Kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: I=U/R Kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U-pinge traadil. Traadi materjali eritakistuse saame leida valemist: K=/S Kus K on tõus mille leiame graafikult ja S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik: Mõõtsime traatide diameetrid: Jrk.nr. d1(mm) d2(mm) 1 1,60 0,8...
Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
Kuna isolaatori pinna osaliseks kuivamiseks kulub teatud aeg, siis nn. märg- ja saastlahendused saavad areneda ainult kestaval (vahelduv)pingel. Impulsspinged ülalkirjeldatud lahendusmehhanismi ei vallanda. 29. Saastlahenduspinge ja selle suurendamise võimalused Saastlahenduspinge leidmine Joonis 2.36 Saastlahenduspinge arvutamisel kasutatavad isolaatori parameetrid Lekkevool: Lekkeraja , kus: Ll lekkeraja kogupikkus, i saaste eritakistus , Dm isolaatori keskmine diameeter: Lihtsustatult: Sellistel tingimustel avaldub saastlahenduspinge valemiga , kus K on eksperimentaalselt määratav tegur (sõltub isolaatori ehitusest ja materjalist). Saastlahenduspinge suurendamise võimalused: 1. Lekkeraja pikendamine · suurem isolaatorite arv ketis (tõstab ka vastupidavust impulsspingele) · suurem seelikute või ribide arv 2. Pooljuhtiva glasuuriga isolaatorite kasutamine 3...
Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat Ruumala Filtrimise kiiruse pinnaühiku pinnaühiku...
U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 5p.Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R=1-2+/I Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t 6p.Kirhoffi seadused-1. Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga Ik=0 Ahela sõlmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet. 2. Kinnises kontuuris võrdub emj. algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. IkRk=Ek 6p...
4. TAKISTUS. ELEKTRITAKISTUS. Juhi takistus sõltub 1. Juhi mõõtmetest 2. Juhi materjalist 3. Juhi temperatuurist Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S. kus on aine eritakistus . Takistus iseloomustab mingit keha. Eritakistus iseloomustab ainet. Eritakistuse mõõtühik on 1 m või 1m. Juhi takistus on võrdeline juhi temperatuuriga. Kui temperatuur kasvab, siis kasvab ka elektroonide kiirus. Kõrgemal temperatuuril hakkab soojusliikumine elektronide suunatud liikumist üha rohkem segama. Metallides rohkem segab ioonide soojusliikumine! Ülesanded 1. Juhi ristlõiget läbib 5 s jooksul laeng 2C. Leia voolutugevus. 2...
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika...
Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Suurima juhtivusega on Ag ja Cu. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja erijuhtivust. Iseloomustamiseks kasutatakse eritakistust . Temp tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajumine aatomite poolt suureneb. Salan ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, eritakistus kasvab. Vase puhul mõjutavad eritakistust P ja Fe. Üldjuhtivus----ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temp lähenemisel OK mingile väikesele väärtusele p0(roo). Mõnedel saab eritakistus võrdseks nulliga juba enne OK saavutamist- nim ülijuhtidejs ja nähtust ülijuhtivuseks. Umbes pooltel metallidest esineb ülijuhtivust- ülijuhtivus asub temp 0,01K-9,2K. Puudub energiakadu. Ülijuhitavad materjalid...