1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2...
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töö vahendid: Seade voltmeetri ja milliampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S, kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I , kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadil. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga
Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3)
Marelle Posti, Melita Pedaja, Andrei Zazigin. ERITAKISTUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1)
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus.
Juhi takistus on määratud tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Millest on põhjustatud metalli elektritakistus? Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel moel. Kuidas töötab oommeeter?
Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus
järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega(I=U/R) Tähis Nimetus Ühik q laeng C I voolutugevus A U pinge V R takistus Ω eritakistus Ωm
Tööleht Takistus. Eritakistus. Johanna Raamat 1.Millest on tingitud juhi takistus? Vastus: Juhi takistus on tingitud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 2.Tõmba joon alla õigele vastusele. Vase eritakistus 0,017 mm2 .See tähendab ,et: a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 3.Tõmba joon alla õigele vastustele(4p). Juhi takistus sõltub-1)pingest juhi otstel 2)juhi ristlõikepindalast
7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = ᵹ·100 % 0,635 Järeldus: Kaliibritava voltmeetri kaliibrimisel muutuvad paralleelselt jaotise muutmisel ka pinged. Sealjuures ei ole vahet kas pinget kasvatada või kahandada. Piisavalt täpse mõõtmistulemuse juures oleks variatsioon 0 (V) lähedane ja seetõttu ka põhiviga 0 lähedane. 2. ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= ρ S
olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.
Õpperühm: Kontrollis: P.Otsnik Tallinn 2013 Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat:
Elektrivool - vabade laengute suunatud liikumine. Selleks, et see tekiks peavad olema vabad laengud. Elektrivoolu toimed - soojuslik, keemiline, magnetiline. Voolutugevus - juhiristlõiget läbinud laengu ja vaadeldava aja vahemiku jagatis. [I = q/t] Ohmi seadus - voolutugevus vooluringis on võrdeline pinge juhi otstega ja pöördvõrdeline juhi tähistusega. [I = U/R] Takistus - näitab keha takistavat mõju el.voolule. Sõltub: juhi pikkusest - mida pikem on juht, seda suurem on takistus(seetõttu ei saa el.voolu transportida pikkade vahemaade taha); juhi ristlõike pindalast - mida suurem on ristlõike pindala seda väiksem on takistus; ainest - mõningatel ainetel on väike takistus(KAS juhtmetes - hõbe, vask, Al), mõningatel on keskmine takistus(nt-nkroom), mõningatel aga väga suur takistus(klaas, plastmass, kumm, portselan)[R=P*l/S] Eritakistus - näitab takistuse sõltuvust ainest. Üldiselt enamus kehade takistus on võrdelises seoses temperatuuri...
Juhi (traadi) takistus sõltub... Juhi pikkusest (l) võrdeliselt Juhi ristlõike pindalast pöördvõrdeliselt Võrdeteguri δ kaudu o Ainest o Temperatuurist l R=δ s l (m) s (mm2) R (Ω) 2 R•s δ= l ( Ω• mm m ) – eritakistus Eritakistus on... Ainet iseloomustav suurus takistus x traadi pindala R= traadi pikkus Näitab 1m pikkuse 1mm2 pindala sellest ainest traadi takistusest Ωmm 2 Hõbeda eritakistus 0,016 m näitab, et 1m pikkuse 1mm2 ristlõike pindalaga hõbetraadi takistus on 0,06 Ω. Reostaat – muudetav takisti Töö põhineb: R (takistuse) sõltuvusel pikkusest.
*Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha *Masina-, auto-, ja traktoritööstuses *Juveelid *Patareid * Atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina Bioloogiline tähtsus
D= 0,063/ 0,000007809= 8067,6 ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest nr. 2 võib olla valmistatud alumiiniumist ja nr.5 võib olla valmistatud terasest ja samas ka ese nr. 6 võib olla valmistatud metallist kus on kasutuses ka alumiiniumi. Laboratoorne töö nr 3 Eritakistus 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. Traadi diameetri mootmine. Jrk.nr. d1 (mm) 1. 0,82 Arvutan ristlõike pindala: 2. 0,78 0,76/2 =0,38 3
Elektrivool-laetud osakeste suunatud liikumine 1)on olemas vabad laengukandjad 2)Nendele mõjuvad elektrijõud Elektrivoolu suunaks on positiivse laenguga osakeste liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1µA=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse ju...
Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
Reostaadi traadi aine määramine: Skeem: Arvutused: 1)Leian traadi pikkuse. 650,62 cm=6,51 m 2) Leian traadi läbilõike. 0,64 mm 3) Traadi ristlõike pindala arvutamine. 4) Reostaadi takistuse R leidmine. 5) Arvutan traadi eritakistuse. Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. Selline eritakistus on samane konstantaani eritakistusega, sellepärast traat on konstantaanist.
7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8. Mida tähendab lause: ,,Vase eritakistus on 1,7 10 -8 m" (3p) Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega.Takistuse ühik defineeritakse Ohmi seaduse U U 1V põhjal: I = R = SI : = 1 SI-s on takistuse ühikuks võetud sellise juhi takistus, mida läbib elektrivool R I 1A voolutugevusega 1A juhul, kui selle juhi otspunktidele on rakendatud pinge 1V ja seda ühikut nimetatakse üheks oomiks (1 ). l R= ERITAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist ja temperatuurist ja mis on S arvuliselt võrdne sellise juhi takistusega, mille pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. l RS 1 1m 2 R= = SI : = 1m SI-s on eritakistuse ühikuks võetud sellise materjali eritakistus, millest S l 1m valmistatud juhi takistus on 1 juhul, kui selle juhi pikkus on 1m ja ristlõikepindala 1m2 ning seda ühikut
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabad...
(ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia.
Takistuse suurenedes vastastikmõju laengukandjate ja aineosakeste vahel suureneb ja juhtivuse suurenedes väheneb Juhi takisus on üks arv, kui otstele rakendatakse pinge 1v ja sealt tekib vool 1A Takistite rööpühenduse korral on kogu takistus alati väiksem igast üksikust takistusest Rööpüjenduse korral voolude suhe on pöördvõrdeline voolude suhetega st. Suuremat takistust läbib väiksem vool TAKISTUS, ERITAKISTUS R=roo*l/S Aine eritakistus näitab, kui suur on selles esemest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus Takistus iseloomustab konkreetset keha, eritakistus ainet Eamikel el mõõteriistade töö põhineb voolumagnetilisel toimel Galvanomeeter-mõõteriist voolu registreerimiseks Tester-mõõteriist erinevate elektrivoolu iseloomustavate suuruste mõõtmiseks Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti, mõõdab pinget kahe punkti vahel
ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest. R= *l/ S (Sellest tuletades, ülesannetes vaja l= RS/2) R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2) (ehk roo) = eritakistus (mm2/m või m viimane ei ole põhiühik) 10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest.
Nq/t= nSlq/t, kus t-aeg, mille jooksul N laengut läbib lõigu l ning läbivad S. Et l/t= v- laengukandjate suunatud liikumise kiirus, siis I= nSvq Ohmis seadus-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega vooluringi igas osas. I=U/R Sellest takistus R=q/I ning R ühik 1oom=1V/1A, s.t. juhi takistus on 1oom kui 1V pinge tekitab selles 1A voolu. Juhi takistus-on seda suurem, mida 1)suurem on juhi pikku l 2)väiksem ristlõikepindala S 3)suurem on materjali eritakistus roo 4)kõrgem on metalljuhi temperatuur t ja mida madalam elektrolüüdi lahuse temp. Valemid R=roo x l/S..... R 2=R1(1+ alfa delta T) kus R 1 takistus on madalamal temp t1 R1-kõrgemal temp.l t2 deltaT=t2-t1. Alfa takistus temp. Tegur leitakse tabelist. Eritakistus- nim. ühikuliste mõõtmetega juhitakistust. Nt.vase roo SJ süsteem on 1,7x10 -8 oom/m s.t.1m pikkuse 1m2-se ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on 1,7x10-8oom mm2/m
Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Samuti on metallid head elektrijuhid, parimad on: Hõbe, eritakistus on 1,587*10‒8 Wm, Kuld, eritakistus on 2,214*10‒8 Wm, Vask, eritakistus on 1,678*10‒8 Wm ja Alumiinium, eritakistus on 2,65*10‒8 Wm. Parimad soojusjuhid on samuti Hõbe, Kuld, Vask ja Alumiinium. Kehvad soojus- ja elektrijuhid on Plii, eritakistus on 2,08*10‒7 Wm ja Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähiste selgitused ka) ? · Juhi takistus sõitub juhi materjalist ja juhtmest 1. Juhi pikkus 2. Juhi ristlõikepindala 3. Aineeritakistus · Juhi takistus sõltub ka temperatuurist 1. Kui temperatuur tõuseb siis eritakistus suureneb (va.pooljuhtides) 6.Mida näitab aine eritakistus, selle tähis ja mõõtühikud ? Eritakistus näitab kui suur on elektrijuhti läbiva voolu takistus. Eritakistus sõltub materjalist. Tähis ja mõõtühik ( · m) 7.Kuidas sõltub erinevate ainete takistus temperatuurist ? Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates
Takistite jadaühendus kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse R1 + R2 = R Takistite rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistite pöördväärtused. · Millest ja kuidas sõltub juhi takistus muutumatu ristlõikepindalaga juhi puhul? Juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega (l) ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (S). Võrde teguriks on - aine eritakistus, mis näitab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ristlõikepindalaga keha takistus. l R= S · Millise juhi takistus (kui suur) on 1 ? Juhi takistus on 1 , kui pingel 1V läbib seda vool tugevusega 1A. · Mida iseloomustab eritakistus? Kui suur on eritakistus 1 m? Eritakistus iseloomustab ainet, millest keha koosneb.
Elekter Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaltab liikuvaid elektrilaenuga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist 4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist kus R juhi takistus (), materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka kus R juhi takistus (), materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka mm2) mm2) 5. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist 5
takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega
3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9
Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I=q n v S. Voolutugevus l juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U (ohmi seadus) I=U/R. Suurust R Ohmi seaduses nim. Juhi takistuseks. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rahendatud pinge (1V) tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on eritakistus. Aine eritakistus (roo) näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter. [1 (oom)*m] Kuna ioonide soojuslikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist. Takistuse temperatuuritegur (alfa) näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhteline muutus 0 C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra
4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus
U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt 1 oom = 1 amper Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus 1.) Mida pikem on traat, seda suurem on selle takistus. 2.) Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi pikkus Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2
Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. 1.2. Takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus: . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja seda suurem on metallkeha takistus. Metallkeha takistus on reeglina võrdeline temperatuuriga. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. . Aine eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu
pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. Eritakistus Aine eritakistus p näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ... Pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R leidmine jada- ja rööpühenduse korral Jadaühendus Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. pinge U 1V (volt ) Voolutugevus= ; I= ; 1A (amper)= ; takistus R 1(oom) 4. Juhi takistus Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. juhipikkus l Juhi takistus= eritakistus · ristlõikepindala ; R = · ; S 5. Aine eritakistus. Aine eritaksitus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I1 = I2 = jne 7
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade lae...
Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8. Millest sõltub juhi takistus? Juhi takistis sõltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. R=P l/S l 9. Defineerida eritakistus. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega. 10. Millised on eritakistuse ühikud? ×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide jadaühenduse seaduspärasused
(I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena voolutakistus muutub hirmus suureks. Jadaühendus- I=I=I=..., U=U+U+..., R=R+R+... (I-voolutugevus, R-kogutakistus, U-pinge).Rööpühendus- I=I+I+..., U=U=U=..., ... Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrgeline tema ristlõikke pindalaga ning sõltub materjalist. (R-takistus, -juhi eritakistus, l-juhi pikkus(m), S-juhi ristlõike pindala). Eritakistus näitab sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõikke pindalaga juhtme takistust). (A-elektrivoolu töö, U-pinge, I-voolutugevus, t-aeg). (N-võimsus, U-pinge, I- voolutugevus). Vooluallika maksimaalne võimsus saadakse siis, kui välisahela takistus võrdub sisetakistusega. Joule'i- Lenzi seadus- juhis elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja ajaga
Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul. OHMI seadus KOGU vooluringi kohta: Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer. Elektronide liikumist ilma vastastikmõjuta
Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. Kuna takistus on materjali omadus, siis on otstarbekas kasutada materjali elektrijuhtivust iseloomustavat suurust eritakistus. R takistus () eritakistus (m) l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks.