Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. · Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. · Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on
21 Mälu - Mälu - elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumisi. - Mälu struktuur - see, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted. Mälu toimimiseks on vaja kolm (mälu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline Möömälu alasüsteemid: 1) nägemis-ruumilise info hoidmiseks 2) kuulmis-sõnalise info hoidmiseks 3) tähelepanu koordineerimiseks - Känkimine - informatsiooni kokkupanemine mälus organiseerimisega materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikutes. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht.
Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2. Erakondade teke Eestis Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism 1. Rahvusliku liikumise sees eristus 20.sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib a) Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni ja pastor Villem Reimani juhtimisel Tartu ajalehe ,,Postimees" ümber koondunud mõõdukad pooldasid · Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks · Kodanikuõiguste ja vabaduste sisseseadmist Venemaal LääneEuroopa eeskujul
Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemi eristus põhineb sellel, millist tüüp materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving pakkus 1970 idee, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde
suuremale täpsusele ja paradigma teooria mõistmisele; kui teadlased teavad, millise täpsusega, mida oodata eksperimendi puhul, siis on teada kui miski läheb valesti. Anomaalia ilmub vastu paradigma tausta. Mida täpsem ja ulatuslikum paradigma on, seda tundlikum on märgata anomaaliat ja tegeleda vahetusega. Kui piirata vahetust, siis paradigma kindlustab, et anomaaliad, mis viivad paradigma vahetuseni, läbistavad olemasoleva teadmise tuumani. „Püramiidi mudeli“ eiramine teaduses, eristus avastuse ja leiutamise vahel ja teooria vahel on kunstiline. Ptk 7. Mis on paradigma kriis? Millised on eeldused selle tekkimiseks? Kuidas me tunneme ära, et paradigma on jõudnud kriisi? Analüüsige kolme toodud näidet – astronoomia, keemia ja füüsika näidet. Paradigma muutused, mis on tulemuseks uute teooria leiutamise puhul ja mis on toodud olemasolevate teooriate ebaõnnestumise kaudu, et lahendada probleeme, mis defineeritud teooria poolt. See ebaõnnestumine on tunnustatud
kõhrkalade (hailaadsete kõrgaeg). 8. Kirjelda lühidalt koljufenestratsiooni (oimuaukude teket) ja seost suuremate amniootide gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik kilpkonnadele. Sellest eraldus suhtliselt varakult sünapsiidne variant (1 oimuauk pea alumisel poolel), mis on iseloomulik imetajatele. Hiljem tekkis anapsiidsest vormis diapsiidne kolju (2 oimuauku), mis esineb krokodillidel ja madudel. Ning kõigehiljem eristus eurüapsiidid (1 oimuauk pea ülemisel poolel), kellest said ihtüosaurused ja plesiosaurused. Amnioodid on roomajad, linnud ja imetajad (muna/loodet ümbritsevad lootekestad). 9. Milline oli laamtektoonika põhisündmus Keskaegkonnas, vahemikus ca 200...100 Mat? Mis toimus merevee tasemega? Kirjelda seda sündmust pisut. Karboni Lõpul - Permis olid kontinentid koondunud hiidmandriks Pangea. Põhisündmus oli Pangea lagunemine
transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel. Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja
Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena
1. Kui kaua olete uurinud kummitusnähtusi? Sõna kummitus on üsna ebamäärane, see võib tähistada nii deemonlikku kodukäijat või tonti, aga ka üldisemalt vaimu või viirastust. Ma räägin allpool pigem vaimudest. Erinevate vaimolendenditega - näiteks haigusvaimudega - seotud pärimust hakkasin uurima umbes kakskümmend aastat tagasi. 2. Kas Teie arvates eristatakse vaimude maailmas kaht poolt - hea ja halb pool? Pärimusmaterjalis tuleb see eristus väga selgelt välja. Halva poole hulka kuuluvad vanemas pärimuses näiteks demoniseerunud surnuhinged, keda peeti ohtlikuks, kuna arvati, et nad võivad elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes
Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised arengud) ja loodusõiguse õpetus (Grotius). See oli moodsa rahvusvahelise õiguse algustähiseks. Loodusõiguse õpetus avas tee eraõiguse kodifikatsioonidele. Savigny kujundas välja ajaloolise koolkonna (õiguse areng, retsepteeritava õiguse allikate analüüs, õpetus tehingutes), mis sünnitas ka teatud teelahkme kontinentaalses õigussüsteemis eristus romaani ja germaani õigus. Germaani õiguses oli kodifikatsioon väiksem tänu ajaloolise koolkonna tegevusele. Tekkis mõistejurisprudents ja õigusteaduslik positivism erinevad koolkonnad õigusteaduses võrreldes loodusõigusliku koolkonnaga. Õiguse vaba koolkonna esindajad seaduse mõistete absoluteerimist, kohtunike sõltumatust ja ülipositiivset õigust, sest elulised asjaolud on alati unikaalsed. Õiguse sotsioloogia kui õigusteadus tekkis 19-20 sajandil (E
normaalne kõne Fonoloogilise sarnasuse efekt Raskem on meelde jätta korraga sarnase kõlaga sõnu Sõnapikkuse efekt – lühemad sõnad jäävad paremini meelde, pikemate sõnade puhul; neid mahub vähem ja kordamise kiirus on oluline - Episoodiline mälu kontekstist sõltuv - Semantiline mälu vähe kontekstist sõltuv Inimese mälusüsteemid 5 mälusüsteemi: episoodiline, semantiline, protseduuriline, lühimälu, pikaajaline mälu Viie allsüsteemi eristus põhineb real lahknevustel: - Erinevad funktsioonid, eri liiki info omandamine ja säilitamine - Erinev neuronaalne alus (neuroanatoomiline struktuur, protsessid) teatud määral võimalik asendus; vastastikun aktiivsuse mõjutavus - Erinevad toimeprintsiibid ja protsessid - Omandatava info vorm erinev (info täiuslkkus) - Mitme süsteemi ühine osalus info säilimises ja kasutamises (näiliselt ühtne süsteem)
1. Sotsialistlikud ehk töölisparteid 2. Keskerakonnad 3. Maaerakonnad 1938-1939. aastatel kujunes kolm erinevat poliitilist voolu: 1. Valitsusmeelne agraar-konservatiivne suund. Toetus endiselt põllumeeste kogudele ja konservatiivsetele linnameestele. 2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile. 3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike koondise ja vabadussõjalaste tegevusele. TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD 1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda: I Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino, kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn liidutehaste baasil loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), liidriks Dvigateli direktor kindral V. Jasovoi. II Eestimaa Kommunistliku Partei Eestimeelne osa. Nn reformikommunistid. Juunis 1988 juhiks Vaino Väljas, teda toetasid Indrek Toome, Arnold Rüütel jt.
vapp. Vapp - 13. sajandist kõige armastatum pitsatipilt. Majamärgid - kodanike vappidel Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime Numismaatika (< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust ning münte kui rahakäibevahendid, pisiplastilisi kunstiteoseid ja epigraafilisi ajaloomälestisi. Numismaatika haru - faleristika - uurib ordeneid, medaleid ja märke, 20. sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone, assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid. Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p
valitseva ajalookontseptsiooni 40 vastu: „Prokuröris” puudutati näiteks sotsiaalselt tundlikku represseerimise teemat. Tšehhovi „Kajaka” tõlgendus (1978) rõhutas aga eeskätt küsimust haritlaskonna võimetusest. 1970. aastataid iseloomustas tasakaalustatud teatrimaastik: vähenes suuremate ja provintsiteatrite kunstilise taseme vahe ning tihti olid tipplavastused pärit väiksematest teatrilinnadest. Põnevaim ja stabiilseim väikelinnateater Eestis oli toona Pärnu teater, mis eristus 1970.–1980ndail eeskätt oma mitmekesise mängukavaga: eesti ja maailmadramaturgia kõrval suudeti väärtuslikke teoseid leida ka nn. kohutuslikust rubriigist – nõukogude vennasrahvaste repertuaarist. Vello Rummo (peanäitejuht 1969–1982) andis loominguliselt küllaltki vabad käed 1960ndate lõpus teatrisse tulnud GITISe haridusega Kaarin Raidile ja Ingo Normetile. Normet kui alusmaterjali austav ja hea žanritunnetusega lavastaja
On moodustunud kaksikkiht. El. kaksikkiht pol. elektroodil Siin juhul ei ole osakeste üleminekut. Asetame kristalli lahusesse, mis sisaldab lahuses ioone, mis on soola kristallis. Need ioonid siis joonduvad kristalli pinnale, saades osaks kristallvõrest. Nende kohale joonduvad nii adsorbsed kui difuussed vastasmärgilised ioonid lahusest. Neid saab eristada selle poolest, et difuussed vastasmärgilised osalevad soojusliikumises, adsorbsed mitte. Teine eristus on veel. Difuussetest osad liiguvad kaasa kolloidosakesega. Osad neist ei liigu, see pind (kaugustasand kolloidosakesest) on nn. libisemispind. Ülemisega seotud k.osakese ehitus ja sooli tekkimine Ehituslikult on siis järgmised osad. Olgu meil AgI kristall KI lahuses. AgI on kolloidosakese tuum. AgI ümbritsevad staatilised ja + ioonid on adsorbne kiht. Adsorbne kiht pluss tuum on graanul Adsorbset kihti ümbritsevad soojusliikumises ioonid on difuusne kiht
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
Vaim on protsess, see on pidev areng madalamalt kõrgemale. Teadmine kui teadmiste terviksüsteem ei ole teadmine reaalsusest, ta on reaalsus ise. Vaimu kõrgeimal arenguastmel, kui Vaimust on saanud Absoluut, on erinevus teadmise ja reaalsuse vahel ületatud. See saavutatakse kõikehõlmava sünteesi käigus: Tees Antitees Süntees Idee Loodus Absoluutne Vaim Mõttes olev idee on idee mingist teisest, väljaspool mõtet olevast Teadev subjekt - teadmise objekt. Hegeli arvates eksisteerib see eristus vaid teadvuse madalamal astmel. Absoluutse Idee tasemel on see eristus kadunud. Tulemuseks on absoluutne eneseteadmine. Hegel rõhutas, et ühtki nähtust pole võimalik mõista lahus üleüldisest kontekstist ja ajaloolisest arengust. KARL MARX (1818 - 1883) võttis omaks Hegeli dialektika ja idee ajaloofilosoofiast, lisas sellele ontoloogilises plaanis materialismi ning sotsiaalses plaanis sotsialismi.
üldised lihtsuse kaalutlused. Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast) Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus: neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste terminite ühiseks osutuseks on vahetult kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus. Smart on nõus sellega, et kogemuse ja ajuprotsessi mõisted erinevad, kuid see pole probleem. Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1. Seletab psühhofüüsilisi korrelatsioone. Kui eeldada, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid, on olemas
Ta vaatab aega kõrvalt. Tal pole probleemi teada, mida me teeme pärast(N: 2 aasta pärast), kuigi see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia
Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid mõnikord võib mõjuala olla ka kitsam, näiteks üks fraas või sõna. Modaalsuse tuum on eristus reaalse maailma ja kujutletud maailmade vahel. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine
Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest. Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides
kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. 16SrRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. 17. Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel. Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid
ta ei ole kellegi teise meelevallas · Uusajast `liberaalne vabadus', ka tänapäeval domineeriv. Ent ka siin eristuvad kaks eri liini: · Hobbesist lähtuv vabadus kui väliste piirangute puudumine · Locke'ist lähtuv vabadus kui `vabadused' - inimese `loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning ei tohi piirata ilma inimese nõusolekuta · Rooma vabariiklik vabadus · Eristus: ori versus vaba mees (seisundi erinevus) o Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda o Ehkki ei pruugi seda palju teha, muudab teise meelevallas olek inimese orjameelseks · Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: o Vabariigis on kodanikud vooruslikud o Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb
- Tähelepanu ümberlülitse defitsiidid on laiemad Sensoorsed defitsiidid - Sensoorne eritus kehv – pole probleemi kõne kuulmises vaikuses, kuid ei erista hästi mu kõnemüra taustal - Harjutada algul aeglaselt, hiljem intervalli lühendada - Magnotsellularne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad justkui ringi. Kui ühe silmaga loeb või kasutab värvifiltrit on parem. ….. - Vasak-parem eristus kontrollrühmal ja düsleksikutel - Düsleksikutel sooritus vanusega EI parane Veel teste: - Sõnade genereerimine: ütle nii palju S tähega sõnu kui oskad Tserebraalparalüüs - Pärilik, looteeas, sünnil või esimese 2 aasta jooksul tekkinud ajukahjustus - Ajukahjustus arenemise ja aksvamise ajal ei muutu kuid on alati olemas armina närvisüsteemis - Olenevalt sellestmillise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad
Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade
liikumine. Kehade kõigi selliste "tegelike" omaduste üheks ühiseks eripäraks oli see, et nad olid Descartes`i kaasaja loodusteaduse käsutuses olevate mõõtmistehnikatega mõõdetavad. Peaaegu kõiki teisi kehade juures tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud. Neil on oma bioloogiline tähendus kui signaalidel, mis aitavad meil toimida elu alalhoidvalt. Niisiis kõneleb Descartes kahest substantsist mõtlevast ja ulatuvuslikust , või nagu ta ka nimetab res cogitans ja res extensa
mõttes loov ning õigust arendav tegevus. Põhjendused annavad arengule suuna. Põhjendatud otsus saab eeskujuks järgnevatele omataolistele lahenditele. Tõlgendamistulemus on oluline protsessi asjaosalistele kui informatiivne väärtus ning nii on tulemused ka avalikult kontrollitavad. 13. Õiguse allikad- tava ja pretsedent õiguse allikana 1. õiguslikud tavad- Riikluse arenedes säilis osa tavanorme traditsioonilisel kujul, osa aga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (näiteks saadikupuutumatus)., Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid (näiteks parlamentaarsed tavad) 2. lepingud- Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? T...
Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4 autorit, kes kuuluvad didaktilise juturaamatu peatükki. Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat"
- Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused - Eetikas – vabaduse ja vastutuse vahekord - Esteetikas – tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus - Poliitikafilosoofias – nn puutumatuse ala küsimused: mil määral saab isik ühiskonnas toimida ilma piirangute ja hukkamõistuta? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimese ellu, keelata ja sundida? Vabaduse filosoofia põhiküsimused I Mis on vabadus? Immanuel Kantilt pärineb eristus negatiivse ja positiivse vabaduse vahel: - Negatiivne vabadus: vabadus on kitsenduste puudumine. Oled negatiivses mõttes vaba, kui keegi ei sunni ega takista sind. - Positiivne vabadus: me pole vabad, kui järgime oma tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valitseb mingi moraalne seisund. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. Oled positiivselt vaba ainult siis, kui käitud oma kõrgema, „tõelise“ mina järgi.
NT: BIOLOOGILINE REDUKTSIONISM (Eysenck)- Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-> neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, sots käit, omadused Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel
Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii Aasias, Egiptuses, kui ka Kreekas, kus Aleksander Suurest alates lisati ka kuningad Kreeka linnade jumalate hulka. Jumalikustatud kuningast sai universaalne institutsioon kõigepealt idas ja hiljem ka Roomas. Selline kuningas sümboliseeris riigi ühtsust
Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2
Warren Hastings, 1772-1785 Bengali türanlik kuberner. Edmund Burke'i protsess tema vastu. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik impeerium". Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee: luua ,,Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega". Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Eristus: ori vs vaba mees (seisndi erinevus). Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus sekkuda Meelevallas olek muudab inimese orjameelseks. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusemõistet valitsuskordade analüüsil: Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, kuna valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma isegi hea valitseja vastu 2
5 ja nende näitude statistiline olulisus tabelis 6. Võrsetihedus (m2 kohta), ühevõsupindala ja ka paindliku suurusega prooviruut ei erinenud statistiliselt oluliselt erinevate niiskusreziimidega prooviruutudel. Ka maapealse biomassi suurus ei olnud statistiliselt oluliselt sõltuv niiskustingimustest. Liigifond oli suurem niiskes kasvukohas, kuid 500 võsu suuruse prooviruudu liigirikkus ei sõltunud niiskustingimustest. Majandamisreziimidest eristus kõige selgemini reziim D, mis erines ülejäänutest võrsetiheduse ja võrsepindala suuruste poolest (Anova test). Nendel näitajatel ei olnud regulaarselt niidetud (reziim A), kui ka osaliselt niitmata alade (reziimid B ja C) vahelised erinevused olulised. Spool ja S500 näitajad eristasid reziimid A ja B reziimidest C ja D. Kuigi reziimil C ei olnud võrsed oluliselt suuremad kui reziimidel A ja B, olid nii liigifond kui prooviruudu liigirikkus statistiliselt oluliselt väiksemad.
Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei viidata kui teistest autoriteetsematele. Seega 1.-4. sajandini ei ole selge, mis on ÕIGE. Kuigi vaikselt hakkas tekkima eristus õigete ja vähemõigete vahel. Saab rääkida kolmest tingimusest: - Teos pidi olema kogu oma ulatuses enamiku jaoks ortodoksne, ühtselt vastu võetav. Seepärast nt Tooma evangeelium loosi ei läinud, kuna oli mõjutatud gnostitsismist. - Apostellik järjepidevus. Teatav põlvnemine peab olema tuvastatav. - Konsensus, et tekste on järjepidevalt kogudustes loetud. Oli ka teisi eksiõpetusi, gnosise kõrval, mis takistas. Nt markeniidid, kes kogunesid juhi Markioni ümber
17. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. Strukturalism: Käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon.Strukturistliku mmetodi aluseks on 20.saj alguses Ferdinand se Saussure`i väljatöötadud keeleteooria.Selle teooria aluseks on keele ja kõne eristus. Keel tähendab tema jaoks süsteemi, mis eksisteerib kõigis keelelise väljenduse valdkondades(nt kirjanduses), samas kui kõne puhul on tegemist individuaalse väljendusega.Oma teoorias lükkas Saussure kõrvale seisukoha, et kee on aegade jooksul tekkinud hulk sõnu, mille esmaseks funktsiooniks on osutada asjadele.Tema arvates ei ole sõnad mitte asjadele vastavad sümbolid, vaid pigem kokkuleppelised märgid. Poststrukturalism: Tegemist on strukturalismi ideede laiendamisega, aga ka
teadlane uuris saksa talupoegi. Völerkunde, uuriti teisi rahvaid, meetodid kõik olid samad, kuid tehti vahet, kus toimub uurimine. Etnoloogia termin, mis on valitsev distsipliini nimi, lähtudes mandri-Euroopast. Alates 60ndatest sai sellest kokkulepitud distsipliini termin. Etnograafia sama asi, kuid mõnes riigis on see nimi endiselt kasutusel. Folkloristika tegeleb sarnaste asjadega, huvitud kultuur laias mõttes, inimese loovus. Varajasemal ajal eristus etnograafiast väga selgelt, kuna tegeleti ainult suulise, vaimse pärimusega, tehti selgelt vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega
Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada ristiusu ideid kreeka-rooma idealistliku filosoofia ja vanaindia usunditega. Eristatakse mateeriat ja hinge, kusjuures mateeriasse suhtutatakse väga pessimistlikult ning hing on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud. Tuntumad gnostikud olid Basileides ja Valentinus.
Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe.
(olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone.
kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda. Olulisim on neist Rigveda: Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis Peatükke nimetatakse mandalateks Kuna kirjapanek ei olnud esialgselt lubatud, pidid olema kõik mantrad peas Mantrad olid pragmaatilised palve jumalale hea saagi, tervise või lahingus edu nime Rahvaste eristus arya ehk aarialased ja anarya ehk mitte-aarialased Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed
jälgimisel. Kuigi optimaalne büroohoone on Tallinna puhul väiksem, kui rahvusvaheliselt eeldatakse, siis on ka siinne büroohoonete turg ja nõudlus oluliselt väiksem. Parkimiskohtade hulga jälgimise osas ollakse teadlikud rahvusvaheliselt levinud põhimõtetest ning kasutatav parkimiskohtade hulk üüripinna kohta on vastavuses levinud arusaamadega. Huvitavad erimeelsused ilmnesid tähtajatute üürilepingute kasutamise osas, kus EfTENi esindaja seisukoht selgelt eristus ülejäänud osapooltest. Samas seostub tähtajatute üürilepingute kasutamine selgelt ka kasutatavate analüüsimeetodite valikuga ning mida põhjalikumalt üürnike tausta ja tugevust jälgida, seda väiksemaks muutub ka tähtajatu üürilepinguga kaasnev kiire lõpetamise risk. Lisaks on lõpuks oluline ikkagi üürniku olemasolu ja rahavoog ning pankroti võivad tõepoolest kõik, sõltumata lepingust minna.
küllatki poliitiline autor, tegeleb küsimusega, kuidas kultuurinähtused puudutavad inimesi üldisemalt. ta hakkab kultuuri mõistet uurima juba oma esimestes tekstides. ja ta on selles üsna fundamentaalne. kindlasti vähem edukas euroopas kui ameerikas «culture and society» 1961? «long revolution» kultuur : samas tüves on ka koloonia ja kultus algselt viitas see sõna põllumajandusele, alles hiljem hakkas puudutama inimese arengut üks kehtinud terminoloogiline eristus tsivilisatsioon kui midagi materiaalset, maist ja madalat kultuur kui midagi kõrgemat, kasvõi termin kaunid kunstid seda on ka otse vastupidiselt tõlgendatud kultuuri võib käsitleda kui mingit vaimse arengu protsessi mis on omane teatud ühiskonnagruppidele. inimkonnale üldise omadusena käsitlemine oli rohkem alustav lähenemine kultuuriteoorias ka williams viitab, et kultuuri sõna viitab kultuurseks muutmisele, taltsutamisele. põllumajandus : kus
soovitasid tal chillimalt võtta, aga Luther arvas et Jumal on vihane ja karm kohtumõistja, sp teda see vastus ei rahuldanud. Hakkas spetsiaalselt piiblitekste uurima reformatoorne avastus toimus Pauluse kirja rooma kogudusele uurides, kus öeldi, et inimene saab õndsaks üksnes usu läbi, Jumal armust vagad tegud, teened ei aita seda saavutada Hakkas kuulutama, et olulisim on Jumala arm ja usk sellesse - see tema intensiivsus ja kontsentreeritus 1 punktile eristus Ütles, et inimene ei saa omapoolset mingit erilist initsiatiivi näidata, ka inimese usk on Jumala töö ja selle kaudu inimene võtab lunastuse vastu Häid tegusid Luther ei tauninud, aga ütles, et need peavad kaasnema usuga nkn ja see ei saa olla Jumala armu teenimise vahend. See, et inimene häid tegusid saab teha on ise jumala and. Kahekordne predestinatsioon Jumal on juba enne aegade algust määranud osad põrgusse, osad paradiisi keegi ei tea, kuhu neid on määratud
sellega kaob teose unikaalne aura ära. Tagajärg on see, et kunsti enda vormid muutuvad. · Uued rituaalsusest vabad väljendusvormid Nt fotograafia puhul võib rääkida, et ta on vaba rituaalsusest, sest iga koopia fotost ongi originaal ja ükski neist ei ole originaalsem kui teine. Samamoodi film, muusikafailid. Uued kaasaegsemad kunstivormid on rituaalsusest vaba. Ja kaob ka unikaalse autori positsioon, autori ja publiku vaheline eristus hakkab hälbima, kirjandusse segunevad loendamatud blogid, fotode üleslaadimine portaalidesse. Need muudavad meie suhtumist kunstilisse eneseväljendusse üleüldse. Enam ei ole nii, et kunstiteose autorid on kuidagi viisi eraldiseisvad ja justkui teistsugused inimesed. · Võlur vs kirurg Benjamin teeb järelduse, et kunstnikke ja loomingulise inimese tüüpi võib jagada kaheks
suhtub märksa suurema respektiga üksikisikusse, debatti ja vähemusvaadetesse. See on "osalusdemokraatia" teooria. Põhiliselt laiendab see teooria Rousseau mudelit kolmel moel. Esiteks väidab ta, et me peame poliitilises arutelus ja otsustamises leidma rohkem ruumi individuaalseks osaluseks, kui lubab Rousseau, ning on ka vaja rohkem ruumi ja respekti mittenõustujate häälte suhtes. Teiseks eeldab see teooria, et Rousseau eristus suverääni ja täidesaatja vahel tuleb uuesti läbi mõelda. Võimalik, et me ei saa praktilistel põhjustel kõik igas poliitilises otsuses osaleda. Kui me aga heidame kõrvale eelduse, et on olemas üldine tahe, pole mingit alust, miks peaksime piirama individuaalset otsustamist seadusandlusega. Võibolla peaksid kõik kodanikud olema kaasatud kõige olulisematesse valitsemise "konkreetsetesse aktidesse", eriti kui pidada meeles, et sõja kuulutamist peab Rousseau mitte suverääni, vaid
Kõigi tööde teemad on kättesaadavad Sihtasutuse Archimedes veebis aadressil archimedes.ee/teadpop, paljude tööde kohta on seal olemas ka lühikokkuvõte. Tööde täistekste on võimalik SA Archimedes teaduse populariseerimise üksusest küsida, aga õpilastele me neid üldjuhul failidena ei saada, et ära hoida plagieerimist. Kõigi tööde paberversioonidega on kõigil huvilistel võimalik SA Archimedes Tartu kontoris tutvuda. Tööde teemadest eristus 17 valdkonda, mille alla koolides tehtud uurimistöid võiks kategoriseerida. Kaks viimast ei moodusta klassikalist teadusvaldkonda, vaid on lihtsalt koolides läbiviidavatele uurimistöödele väga iseloomulikud ja seetõttu eraldi välja toodud. FÜÜSIKA, SH MEREFÜÜSIKA, MATERJALITEADUS, OPTIKA JMS JA INSENEERIA SUGEMETEGA TÖÖD (ERINEVATE SEADMETE DISAINIMINE JA/VÕI KONSTRUEERIMINE) Füüsika ja inseneeria ei ole seni olnud kuigi populaarsed valdkonnad koolis
Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje. Tagaliini põhiline ülesanne on efektiivse protsessi väljakujundamine, kuid ka selle osa tegevus mõjutab klienti kaudselt viivituste ja vigade näol. (Shostack, 1984)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
