HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62 Eessõna Kes on julgenud rääkida loodusest kui juba läbiuuritud asjast, on nad siis teinud seda vaimu enesekindlusest või auahnelt ja õpetaja kombel, on sellega filosoofiale ja teadustele väga palju kahju teinud. Sest niivõrd kui nad suutsid end uskuma panna, õnnestus neil ka uurimistööd suretada ja peatada. Ja nad ei toonud oma andega nii palju kasu, kui palju nad tegid kahju sellega, et nad teiste annet hävitasid ja hukutasid. Kes aga on asunud sellele vastupidisele teele ning on väitnud, et ei ole üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste se...
eest, lagede värv vähendas peegeldusi ning kraanikausid olid müravabad." Kõik need hooned näikse sümboliseerivat arhitektuuriloome duaalsust: L- või U-kujuliselt asetatud mahud moodustavad põhikehandi ehk "kala", mis vastandub selle kõrval paikneva "kalamarja" autonoomsele vormile. Villa Maireead asuvad "kala" peas kõige väärikamat avalikku funktsiooni täitvad ruumid: ateljee villas ja istungitesaal vallamajas. Hierharhilist eristus toetavad ka materjalikasutus ja vormide liigendus. 3 uut asja, 2 küsimust mis tekkis, 1 idee mille üle tahan mõelda LOENG ? EESTI VABARIIK - UUE RIIGI LOOMINE JA EHITAMINE, nullist oli vaja ehitada midagi mida enne olemas polnud, uued ajad, väga palju reforme (maareformid), 29ndal aastal jõudis majanduslik depressioon Eestisse, tugeva käe vajadus, erakondade arv oli suur, rahulolu kasv, tekkisid suured valitsuskriisid, 34ndal Eesti olukord paranes, otsustati
tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast Interpersonaalsed suhted ja ajakava (schedule): - Monokroonses kultuuris suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised (vrdl deadline!) - Polükroonses kultuuris ajakava allutatud suhetele Ülesannete täitmine: - Monokroonne kultuur üks ülesanne korraga - Polükroonne kultuur mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne) Töö- ja isikliku aja eristus: - Monokroonses ühiskonnas on tööaeg selgelt isiklikust ajast eristatud - Polükroonses ühiskonnas selge eristus puudub (nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele; elu-aeg on ühtne) Puhkeaeg ja isiklik aeg: - Monokroonses ühiskonnas on puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest - Polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
see, et sõnal oleks mõte e märk on vorm mitte substants, e vorm kirjeldab mitte väljendusplaani vaid märgisüsteemi piiritlevat j akorrastavat effekti · Hjelmsjev ehitas arusaama selle peale, et keel on vormide substants e mitte lihtsalt märk pole vorm vaid vorm on eraldi väljatoodav nii sisu-kui ka väljendustasandilt e ühel pool vormimata ollus aj teisel pool vormitud väljendus, nt erinevate keelte värvidesüsteem: inglise keeles on eristus sinine|hall|pruun, siis Hjelmslevi keeles pole eraldiseisvat halli sinise ja pruuni vahel e on sinine|pruun Tähenduse probleem · tähendus pole midagi üksühest (nagu puu välisobjekt aitas mõelda). Kui märk pole see, mis ta on,siis võib ta olla kõike muud, muutes tähenduse probleemiks keeruliseks, laialdaseks, huvitavaks. · Semiootika peamine eesmärk on uurida, kuidas tähenduse haakimise mehhanism toimub e
Tahame näha just originaali, mitte koopiat) vs näitusväärtus (tekib vahetust kontakstist vaatajate ja publikuga). 2. Uued rituaalsusest vabad väljendusvormid. kunsti enda vormid muutuvad. Nt. fotograafia puhul võime me rääkida, et ta on sellisest rituaalsusest vaba, sest iga koopia fotost on originaal. Samamoodi, filmid ja praegused muusikateosed. Seetõttu on nad kõik rituaalsusest vabad. Kaob ära autori positsioon, autori ja publiku vaheline eristus hakkab hälbima. 12 Enam ei ole nii, et kunstiteose autorid on eraldiseisvad inimesed. Järeldus: loomingulise inimese tüüpi võib jagada kaheks: a) Võlur- vaatab tegelikkust väljaspoolt. Nt maailkunstnik. Maal on loodud pilguga väljaspoolt tegelikkusse vaadates b) kirurg- kes temasse oma tegevusega vahetult sekkuvad. Nt. filmioperaator. Film on
Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi. Poeem lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad dramaatiline lüroeepiline luuletus Valm allegooriline ja õpetuslik luuletus Ood ülistuslaul Pastoraal karjaselaul Epigramm - pilkelaul --- eristus käib sisu järgi. Samas võib neid luua mis tahes värsimõõdu järgi Kinnisvormideks on kujunenud romanssid, gaseelid, tankad, haikud, sonetid Dramaatika Näidend teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab
sõpradele või sugulastele. · Töö eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale ja eraelule. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades. Marxi teooriast lähtuvalt ei ole töö ja vaba aja eristumine hea, sest siis on tegemist võõrandumisega. Kui töö muutub selliseks, mida ei taha teha, siis see inimene ei ole õnnelik. Õnnelik inimene on see, kelle jaoks töö ja vaba aja eristus puudub. · Töö ja töötajad töötajate ja töö tegemise uurimise valdkondi on palju. Näiteks: rahulolu, motivatsioon, pühendumine organisatsioonile, tööle pühendumine, vabatahtlik tegevus org., töö-ja pereelu konflikt, tööjõu voolavus o Tööalane sooritus ülemuse hinnang töötajale või produktiivsuse uurimine mingite näitajate alusel, kui palju või kui kvaliteetselt töötaja toodab.
kalandus. Täieliku konkurentsiga turul on iseloomulik see, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamine meelitab ligi uusi müüjaid ning vanadel müüjatel jääb tulu saamata. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristunud toodet. Näiteks nii Coca Cola kui ka Pepsi kustutavad mõlemad janu, ent erinevad on mingil määral erineva maitsega. Pakutava toote eristus annab monopolistliku konkurentiga ettevõttele monopoli jõu. See tähendab, et mingi toote või teenuse konkreetse variandi pakkumisel on ta ainuke müüja. Näiteks restoraanid pakuvad erinevaid rooge. Oligopol Oligopoolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevad ettevõtted, kes konkureerivad omavahel. Samuti peab iga ettevõte arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Näiteks kui üks bensiinijaam tõstab või langetab hindu, peavad
Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada.
Teist väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks. 1944. aasta sügisel lahkus Eestist teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest. Kolmas suurem väljaränne algas peale iseseisvuse taastamist ning kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja suurenes veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes, mil kiiresti kasvas tööpuudus. Nüüdisaja väljarände mõjutegur on nõukogude aja suur sisseränne. Kui nõukogude aastatel eristus Eesti teistest Ida-Euroopa riikidest suure sisserände poolest, siis need samad sisserändajad kujundavad olulisel määral tänase väljarände ulatust. Lisaks mõjutab nüüdisaja väljarännet demograafiline koosseis, sest peamises rändevanuses on 1980ndatel sündinud põlvkonnad. Sündimus oli siis kõikjal Ida-Euroopas kõrge. Kolmas põhjus on elatustaseme erinevus Lääne-Euroopaga, mille tõttu lähevad paljud inimesed mitmesugustel
Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010) ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon. Kõik need vaatajatüübid erinevad üksteisest televiisori vaatamise üldise sageduse, kanalirepertuaari ja muude meedialiikide kasutamise osas. (Rannu, 2010) 3.1. Peamised televaatajate tüübid Uuringu ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" järgi on Eesti televaatajate tüübid järgmised: 1
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega) quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Keskajal oli kogu grammatika ladina keeles. Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama. N. Itaalia keel. c)18.sajandil öeldi välja, et kõik keeled said oma alguse ühest algkeelest, seda väitis ajalooline keeleteadus. Tegeleti endiselt keelte võrdlemisega nii sõna kui ka grammitika tasandil.
Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida?
Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv koosneb vähemalt tekstist (loost/sündmustest) ja selle jutustamisest; narratiivi telg on aeg; narratiiv sisaldab tegevuse arengut ja loo struktuur peegeldab tegelikkuse struktuuri. Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi
Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. FLFI.02.003 Eetika alused Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides – eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada.
ühisosa: mõlemad uurivad “kultuurilist teist” – esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. • Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama “teise” perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. • Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused
Puhas demokraatia: valitsus vaeste huvides, rikastelt võetakse raha ära. · Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim, täidab mingi suurema grupi eesmärke Mõistesüsteemi rakendamine · Türannia kui levinud sõimusõna terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased, kes Charles I pea maha raiusid : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Aristotelese eristus ei tööta, kui monarhil on võim, siis ta kasutab niikuinii seda iseenda huvides. · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi aga see ei muuda veel asja olemust. Seega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes. Monarhil peabki olema absoluutne võim ja kõik need, keda türanniks nimetame, on ka tegelikult tavalised monarhid, kes lihtsalt mõnele inimesele ei meeldi. Kust ainuvõimu
teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti
Mitmed infovljad nitas kohtumisel. Barrymore ,sulane , onhabe ja siis viks ollamees mrkas kabiinis . Ta on kamotiiv , kuna hoides hoone vaba thendabmugav ja t - vaba elu . Telegrammi saadetakse kohe vlja , et muuta teatavad , kas ta on tepoolest saalis . Samuti Sir Henry prand on teatatud, et 740,000 ,suur summa , et ta kavatseb kasutada , et taastada endine hiilgusBaskerville line . Raha viks kindlasti ahvatleb inimesi vilets kitumine , kuidainult ( see on teada, ning see eristus on vtimistatus ) prija prast Sir Henry, on James Desmond , mees " " lihtne maitse "ja" " vaga elu " " . Kuigi Holmes nustub Sir Henry otsus minnaHall, ta nuab ka , et ta ei saa minna koos temaga. Tema asemel soovitab ta Watson, kes koos meelitused ja lubadus seiklus , kergesti nustub ja vastutab kindlustatakse kaitsebaronet ja aruandlus tagasi Holmes . Osapool lahkub laupeval kell 10:30 . Tagasi kodus , Holmes saab kaks telegrammid , et htul . Sir Henry teavitab teda Barrymore kohalolekutHall
Argumendi probleemid, I · Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. · Psühh. egoisti vastus: sellisel juhul inimesed soovivad mõnda kaugemat eesmärki või näiteks soovivad täita oma kohust, kuid see tähendab ikkagi, et nad toimivad nii, nagu nad soovivad ja on seega egoistid. Argumendi probleemid, II · Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. · Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine.
Niisugune jälg jääb hinge alles ka siis, kui mõju avaldunud asja enam kohal pole. Selliselt hinge korjuvad meelelised muljed ladestuvad üksteise peale ja mälu hoiab alles nende ühisosa. Nii tekivad mõisted, ennoiai, mis stoikute käsituse kohaselt ei olnud midagi muud kui üldised ettekujutused. Väliste asjade tajumisega käib kaasas ka enesetaju, synaisthesis. Sellest areneb mina-teadvus ning välise maailma ja inimese siseilma eristus. Niipea kui elusolend jõuab enesetajuni, pühendub ta iseenesele, tunnetab enda olemust endale kuuluvana, sel ajal kui ta väliseid asju tunneb endast erinevaina ja võõrastena. Endale-kuulumise tunnet saadab rahulolutunne iseendaga ja sellest tekib instinktiivne tung püüelda kõike, mis aitab enda olemasolu kindlustada ja edendada, ning vältida vastupidist. Niisugune enesetaju ja “pühendumine” iseendale, oikeiosis, esineb kõigi elusolendite juures. Inimene tänu tema
paistab teisele pahelisusena. Kuidas saab inimene end sellises ühiskonnas turvalisena tunda? Kas ei ole ta sarnases situatsioonis määratud elama pidevas 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ebakindluses? Kui aga inimene soovib siiski omada kindlaid orientiire oma elu korraldamiseks, siis kust võiks ta neid leida? Kahe valdkonna eristus. Platon oli veendunud, et hoolimata sofistide argumentatsioonist vastupidise väite poolt, on sellised absoluutselt kindlad orientiirid olemas. Samal ajal ei olnud tema silmis aga ka sofistid täielikult eksiteel, kui nad inimese sotsiaalset olemist omal viisil kirjeldasid. Nende poolt antud olukorra-kirjeldus pidas tõesti paika, kuid üksnes ühe oleva-valdkonna kohta, selle valdkonna kohta, mida Platon nimetab “nähtavaks maailmaks”. Tema veendumuse
Ridala uuenduslik keelekasutus - Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid - kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu - tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega - Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri - tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925) - eristus jäljenduskunstist naturalismist ja muljetekunstist impressionismist - kunstniku maailmanägemise, ideede, emotsioonide dramaatiline väljendamine Ajaluule - valdav 1920-1922 ilmunud Alle, Barbarusee, Kärneri, Semperi, Underi, Visnapuu ja Adsoni värsikogudes - Muutunud poeet: *luuletaja kui eetik *luuletaja kui tõekuulutajaks, meedium, kes vahendab kaootilise ajasündmuse mõtet - Muutunud luule:
Ajaline eelis teiste ees. 6) Aktiivselt laienev tootmis- ja müügivõrk. Autod ja nende komponendid pannakse kokku 27 riigis. 7) Head lepingud BMW ja Mazdaga tehnoloogia omavaheliseks vahetamiseks (diiselmootorid ja Skyactiv hübriidtehnoloogia eest) Nõrkused 1) Massilised tagasikutsumised viimastel aastatel (Lexuse hübriidi tehnoloogia, gaasipedaali kinnijäämine, Takata õhkpadjad) 2) Nõrk esinemine arenevatel turgudel. Puudub selge eristus näiteks Hiina ja India mudelistest. Saksamaa tootjad eristuvad tehnoloogiatega ja luksusega ning teevad palju koostööd Hiina ja India kohalike tootjatega. 3) Toyota kriitilised ressursside kasutamise suhtarvud jäävad alla konkurentidele (ROE, ROA) [5]. Võimalused: 1) Autotööstuse globaalne kasv. Arenevad turu on kõige suurema potentsiaaliga. 2) Tarbijad ja riikide valitsused soosivad rohelisi tehnoloogiaid 3) Tarbijate vajadused muutuvad
(liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti
mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
kui riietuse eesmärgiks on anda märku valmisolekust suhtluseks. MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003 kevad/suvi Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline funktsioon, kus teine eesmärk on koodist teavitamine. Kultuuriliste, etniliste riietumisviiside puhul on tegemist erilise moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist. MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander McQueen 2003 sügis/talv Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute coutureis, kus moodi tehakse moe enda pärast MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste mood Carmen Kass Niisiis on moes kõige domineerivamad funktsioonid emotiivne ja konatiivne. Emotiivne kuna mood
kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud. •Seega, häälikud ei peaks grammatikut huvitama, sest nad on juhuslikud. Tähendus ja referents Semantikas: significātiō (tähendus) ja suppositiō (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents (mulle meeldivad NEED toolid, mitte üldmõiste toolid) –intensioon (tähendus, abstraktne mõiste)–ekstensioon (milliste asjade kohta öeldakse tool - seljatugi, jalad jne peavad olema) jm. Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest lause aktsepteeritavus •Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul:
Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr.
kellegi teise meelevallas. Ori peremehe meelevallas, tegutseb peremehe tahtel ja heaks. Kuigi peremees ei pruugi orja palju käskida-keelata, on tal õigus tema ellu iga hetk sekkuda. See muudab orjad orjameelseks neil puuduvad oma initsiatiiv, pikaajalised eesmärgid ning lõpuks ka väärikus. Rooma ajaloolaste kirjeldused: * Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). * Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. slaidilt: Eristus: ori versus vaba mees Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda Ehkki ei pruugi seda palju teha, muudab teise meelevallas olek inimese orjameelseks Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: Vabariigis on kodanikud vooruslikud Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus
vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim n Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel n Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all n Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) n Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis n Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Bürokraatia vead ® Korruptsioon ® Parkinsoni seadus ® Peteri põhimõte ® Moonutamine ® Kafka sündroom Weber: võim ja domineerimine n Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb
ramide piires on KOV-tel vabad käed omaenda eluasemeomandi jaotamisel. Detsentraliseeritud jaotusmudel eluruumide väljaüürimise kord lepitakse kokku kas elamuühistute ja KOV-de partnerluslepingutega või jäävad need ühistu otsustada, - ühistutele antakse soodustusi (nt tasuta maad), kuid nad peavad ruume soodustatud tingimustel välja üürima sotsiaalsete riskidega leibkondadele. Segregatsioon sotsiaalne eristus, nt äärelinnarajoonides nn kõduelamurajoonide tekkimine Eluasemevaldkonna probleemid: SOTSIAALSED: Eluasemed pole kõigile Eesti elanikele kättesaadavad; erivajadustel vastavaks kohaldatud korterite vähesus. EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused. ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus;
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb
Episoodiline mälu on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Kui te mäletate seda, mida te tegite eelmisel pühapäeval, või see, mida tegite vahetult enne seda, ongi vahendatud episoodilise mälu poolt. Erinevalt semantilisest mälust eeldab möödunud sündmuste meenutamine tähelepanu ehk keskendumisvõimet ja konsentratsiooni. Sündmusi kogetakse isiklikena ja tõestena ning neid tajutakse kui sündmusi, mis on reaalselt minevikus toimunud. Teine eristus, mida psühholoogid peavad kasulikuks mälu uurimisel, on vahe lühiajalise ja pikaajalise mälu vahel. Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab lühiajaline mälu taasesitada informatsiooni vahetult peale selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel
või välistab selle. Kui a on tõene, siis b on väär. o Tõestakse ümberlükatava väite enda väärtus. · IX loeng Isiksus · Persona kreeka k. Mask, mida kandis näitleja · Inimene: o Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene. o Isik mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid o Individaalsus eristus teisest · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn ,,mina" teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. o Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena o Isiksuse kujunemise teooria:
Pattu saab vältida, ent keeruline Mis peaks olema „rahvaste õiguse“ (ius gentium) alus? Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Vastus: loomuõigus Uskmatutega Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd eristus: loomuõiguse Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest lahutamine moraaliteoloogiast Tervikuna positiivne: võitlus J riigi hüveks Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki Kaasneb pattude andeksandmine (loomuseisundis)
Olenevalt bakterite liigist v õivad mikroobirahu tsütoplasmas leiduda mitm esuguseid spetsiaalsed struktuurid, näiteks fotosünteesivatel bakteritel esinevad C O 2 fikseerimiseks lamellid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substroobid nagu aminohapped, suhkrud, vitamiinid. Tsütoplasma membraan koosneb 50% lipiididest ja 50% proteiinidest. Tsütoplasma membraani funktsioonid: * ensüümide eristus: Gram + bakterid eritavad tsütoplasma membraanil toodetud mõningaid ensüüme väliskeskkonda, Gram eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi. *aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia hoidmiseks. * Gram l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile lisaks välismembraan.
salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.! Tavaliselt luuakse Itaalia sonette (4+4+3+3)! ! ! ! ! ! Kuulus on ka Inglise (Shakespeare'i) sonett (4+4+4+2) Tunnused:! ! ! ! Arhailised kahesalmilised sonetid (8+6) ! *Viisikjamb! ! ! !
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia
Teise osa moodustab küsitlus, mille eesmärgiks on kaardistada klientide käitumisharjumused kosmeetika valimisel ja teadlikkus kahjulikest ainetest. 3.1 Kahjulikud ained supermaketite kreemides Kreemide valiku aluseks on Selveri, Rimi, ja Maxima tootevaliki. Kuna nende kettide osakaal Eesti jaemüügiturul on üle 50% (aastal 2013) on tõenäosus sealt kreem soetada üsnagi arvestatav. Kreemide hulk kettide peale ületas arvu 130. Teistest kettidest selgelt eristus Selver. Selveri lettidel oli kreemitootjate esindatus laiem ja ka sortiment suurem. Uurimustöös on analüüsitud 18-ne tootja kreeme. Kaasatud on sellised brändid nagu: Nivea, Orto, Olay, Tšistaja Linija, Alkmene, Mediterraneo, Joik, Loreal, Ingli Pai, Lumene, Neutral, Natura Siberica, Larel, Belle Jardine, Eveline, Ziaja, Lirene, Garnier. Koostisainete nimekirjast otsisin parabeene, mineraalõlisid ja silikoone. Ftalaadid jäid välja, kuna nende kasutamine antud aastast keelatud
Mõõtmine kui meetod on leidnud enam kasutust matemaatilistes ja koguselistes meetodites. Matemaatiliste meetodite tunnetuslikud võimalused seisnevad järgmises: - omaduste, parameetrite ja seoste väljendamine kvantitatiivsete näitajatena loob võimaluse neid omadusi, parameetreid ja seoseid taas luua eksperimendis; - selle meetodi abil on saanud võimalikuks vajaliku täpsusega kirjeldada majanduslikke, sotsiaalseid ja bioloogilisi protsesse. ANALÜÜS. Analüüs eristus, eristamine. Terviku osadeks jaotamine või lõhustamine. Eritlus on aine lahutamine koostisosadeks ja nende organiseerimisviisi leidmine. Näitab arusaamist üksikute komponentide vahelistest seostest. Analüüsi puhul lahutab teadlane uuritava nähtuse mõtteliselt osadeks, eristades nähtuse üksikuid tunnused ja omadused. Sellele järgneb iga eraldatud osa uurimine.. Vaid siis kui me iga uuritava objekti jaotame elementideks ja toome välja iga elemendi omadused ja seosed ning
KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjuseid ja teada saada ning seejuures tekkis küsimus, et miks need üldse tekkisid. Töö koosneb üheksa raamatu, sisu ja kooliprobleemide tutvustusest. Täpsemalt on välja toodud raamatute sisu ja analüüsis on nimetatud peamised ühised ja erinevad probleemid nendes raamatutes. Enamus loetud teostes esines rasket füüsilist ja vaimset vägivalda peategelase suhtes. Tavaliselt oli tegu sellega, et peategelane eristus massist väga. Näiteks ta oli mulatt, lastekodulaps, väga hea õpilane koolis, gei või lihtsalt erakliku loomuga. Vägivallatsejateks olid tavaliselt halvad ja kadedad kaasõpilased, kes soovisid, et kõik oleksid nende moodi. Need, kes massiga kaasa ei läinud, hakati kiusama. Kõige enam esines koolivägivalda. Eriti koleda lõpuga olid kaks raamatut: ,,Mängult on päriselt" ja ,,Sefiirist loss". Kõige positiivsemad olid ,,Tõmba uttu", ,,Makaagid ja majad", ,,Okultismiklubi".
mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike
erilises ja tegelikus käigus.”) ☼ ajalugu koosneb vormidest, saame olulist mõista ☼ kultuuriajalugu peab tungima sügavamale kultuurimorfoloogiline uurimus keskajast - "Keskaja sügis” ☼ "Keskaja sügis” - aastaajad vahetuvad nagu ajalugu kultuurivormide ajalooline analüüs (?) ☼ periodiseerimine - (pole hea) ☼ "Keskaja sügis” - vaatas Madalmaade kunsti, siis sündis see raamat - Van Eyckide looming ☼ huvitab hääbumine; ☼ eristus keskaja ja renessansi vahel on tinglik ja ebamäärane ☼ “Keskaeg sai otsa, sest ammendus seesmiselt”– tühjus, põud ☼ kultuuriajalugu tegeleb illusioonidega, unelmad ☼ “Keskaja sügis” kriitika:materjalide ühekülgsus (kirjandus, ajaloo kroonikad, visuaalsed allikad (maalid)) ☼ maalib sünge pildi - peegeldab tollast kirjandust ☼ liiga palju metafoore, mõni kuu pärast hakkas kahetsema oma pealkirjast: keskaja talv,
vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja. Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
