Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne. Kõik tegelased ei saa tavaliselt olla karakterid, kõrvalisemad neist on sageli kujundatud tüübina. Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Osalt ristub eelmise jaotusega (jaotus personifikatsioon, tüüp, mask, karakter) ühe- ja mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon. See eristus sai alguse E.M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub
skeemi? Ei järgi, sündmuste ajaline järjestus on segi paisatud, avatud algus ja lõpp 10 Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? - Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). - Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni
5 1 The Symposium. Harmonsworth 1951, lk. 93-94 2 ARMSTRONG Karen. Jumala ajalugu. Kirjastus Varrak, 2007, lk. 53 3 Armstrong 2007, lk. 55-56 4 LANE Tony. Õhtumaa mõtte loojad. Kristlik kirjstusselts Logos, 2002, lk.14 5 Lane 2002, lk. 14 2 Küsimuseks jäi aga see, et Kreeka mõtlemises ei vaja Jumal vahendajat pattulangenud inimese päästmiseks ja samuti oli Logos selgelt Jumalast madalam ehk eristus Temast.6 Kreeka Jumalat võis avastada inimmõistuse abil, Piibli Jumal aga tegi end tuntavaks ainult ilmutuse kaudu.7 Juudid ei olnud tegelenud filosoofiaga. Aga sattudes kreeka ratsionalismi mõju alla (332a e.m.a.), kus juudid nii Palestiinas kui ka diasporaas olid ümbritsetud hellenistlikust kultuurist, toimus mõnevõrra kultuuride segunemine, mis muutis mõnel pool ka juutide ja kreeklaste suhted pingeliseks. Teadaolevalt ka keegi juut Aleksandriast (u.50 e.m.a.),
eristatakse õiguse kahte pea- ehk põhivaldkonda avalik õigus ja eraõigus. Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4.
kabareede ja kontserdikohvikute naisartistidega vaheldusid sagedaste külaskäikudega prostituutide juurde. Sel eluetapil töötas 30-aastane kunstnik aga nagu pöörane, et väljendada kunstis kõiki oma lugematuid muljeid15. Moulin Rogue Üht Toulouse-Lautreci kujundatud esimestest plakatitest saatis otsekohe täielik edu. 5. Oktoobril 1889 pidulikult avatud Moulin Rogue'ile oli kuulus plakatikunstnik Jules Chéret juba loonud müürilehe kavandi. Toulouse-Lautreci plakat eristus teistest selgesti M-tähe iseäraliku kasutusviisi poolest, mis kolmekordselt suurendatuna koondas kokku erkpunaste tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu
Üleminek infoajastule 1950-1970 kerkisid sajad tuhanded uued ettevõtted nii läänes kui idas. Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 % Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine kuni see eristus omaette tootearenduseks uurimis ja arengutegevuseks. 1.mikroelektroonika areng 2.lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine 3.tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd 4.kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7
Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed.
b) Keeleuurimise arengus suuri muutusi ei toimunud, kuigi Iirimaal püüti ladana keele grammatika järgi kirjeldada mõned iiri keele nähtusi. Grammatika autoreid kutsuti modistideks- analüüsivad abstraktselt aluselt eksistenti , mõtlemise ja tähenduse väljenduse vormid. Nad väitsid , et kõigi keelte grammatika on ühesugune ning vajalik vaid üks keel- ladina keel. c) Diakrooniline keeleuurimis.Peetakse keeleteaduse aluseks. Ülikoolides eristus trivium (grammatika,loogika, retoorika) ja quadrivium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 rõhutas keele funktsionaalset olemust ja seotust kultuuriga. Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsusehüpotees. Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.Keelte tüpoloogiline
etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt.
Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. 1) sündmused 2) ajaline korrastatus 3) jutustamine (esitus) 4) tegelased 14 15 Autor on „rohkem või vähem psühhologiseeriv projektsioon tekstiga sooritatavatest manipulatsioonidest: kõrvutustest, mida vajalikuks peetakse,
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvides Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1) Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2) Actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega
Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Süžee – sündmuste esitamine tekstis Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord Skeem – realistlikule romaanile omane, (post)modernistlik ei järgi : 1) Sissejuhatus 2) Sõlmitus 3) Pinge tõus 4) Kulminatsioon 5) Pööre 6) Lõpp-pinge 7) Lahendus Loo korrastatus Anakrooniad – prolepsis ja analepsis Sündmuste kestus (kiirus, rütm)
võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute
· Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest" erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: · Foneem avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed:
võrdlemisi lihtsat omandamist. Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates keskkondades trade-off. Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) o Foneemide diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d).
olulised eeskätt väärtused, mitte nende manifestatsioonid e käitumispraktikad ise Ameerika sotsioloog William Isaac Thomas 1937. Primitive Behavior. Kultuur moodustub teatava inimgrupi sotsiaalsetest väärtustest, olgu nad siis metslased või tsiviliseeritud. Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, samas ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaar & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society.
aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota · Kirjanduses eristatakse arhede domeenis siiski veel kolmandat hõimkonda Korarchaeota
Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound "Lugemise aabits". Strukturalism (ladina k. structura (sise) ehitus) käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon. Strukturalistliku meetodi aluseks on 20.sajandi alguses Ferdinand de Saussurei väljatöötatud keeleteooria ("Üldine lingvistikakursus", 1916). Teooria aluseks on keele (langue) ja kõne (parole) eristus. Saussurei arvates ei ole sõnad mitte asjadele vastavad sümbolid, vaid pigem kokkuleppelised märgid. Keelemärk koosned kahest osast: tähistajast ja tähistatavast. Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman. Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud.
2.Individualistlik maailmakäsitlus 3.Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis 4.Hea kohanemisvõime 5.Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest 6.Kõrgem enesehinnang 7.Nii lühi-kui pikaajalised eesmärgid 8.Aktiivne eluhoiak ISIKSUSE STRUKTUUR, KOMPONENDID Persona (Kreeka keeles) mask, roll, mida näitleja täidab Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene Isik inimene mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud,
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
positsioonidele paigutamine (Oxford Dictionary) 38. DERIVE - obtain something from (a specified source) - pärinema, tulenema (Oxford Dictionary) 39. DEVELOP - to invent something or bring something into existence - välja töötama, looma, konstrueerima, projekteerima (Cambridge Dictionary) 40. DIFFERENTIATION - the action or process of differentiating or distinguishing between two or more things or people - diferentseerimine, eristamine, eristus (Oxford Dictionary) 41. DIFFER - be unlike or dissimilar - erinema, eristuma (Oxford Dictionary) 42. DIMENSION - a part or feature or way of considering something - mõõde, dimensioon (Cambridge Dictionary) 43. DISCRETIONARY - available for use at the discretion of the user - omal äranägemisel toimuv, valikuvaba (Oxford Dictionary) 44. DISTINCT - clearly noticeable; that certainly exists - märgatav, selge, eraldiseisev, distinktiivne, erinev (Cambridge Dictionary) 45
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...
kultuur), samas kui "tsivilisatsioon" laieneb kogu maailmale (kus elavad tsiviliseeritud inimesed), otsib seda, mis on ühine kõikidele "tsiviliseeritud" inimestele Prantsuse/inglise civilisationhõlmab nii vaimseid kui ka ainelisi saavutusi tsivilisatsioon ei puuduta vaid vaimu harimist, vaid niisamuti keskkonna ümberkujundamist. Samuti rõhutab "tsivilisatsioon"ennekõike protsessi, mitte tulemust. NORBERT ELIAS (1897 1990) Kultuuri ja tsivilisatsiooni eristus on sotsiaalne. "Kultuuri" ja "tsivilisatsiooni" eristamine sündis sotsiaalsetest erinevustest tingituna: Prantsusmaal kandis kultuuri õukond, sotsiaalne eliit; "tsivilisatsioon" oli seega seotud selgelt õukonnaga. Saksamaal muutus kultuuri kandjaks aga kesklassi intelligents, kes seisis valitsevast ladvikust, õukonnast eemal ja vastandas ennast sellele, seega ka "tsivilisatsioonile"(mille poole püüdles ka saksa õukonnaaadel). Kilbile
aastal. Selles raamatus jättis nö. hüvasti analüütilise filosoofiaga. Rõhuasetus kandub üle pragmatismi. Jagab tänapäeva lääne filosoofia kaheks: analüütiliseks (Ameerika ja Inglise filosoofid) ja kontinentaalseks (Prantsuse, Saksa ja Itaalia filosoofia). Ründab trad. F. kui tõe otsimist. Eelkäijad: W. Sellars "Empirism ja mõistuse funktsioon" (1956) lammutas "antuse müüdi", mis on omane empiirilisele F. W. Quine näitas, et eristus analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahel ei pea paika, seega kaob ka eristus faktilise ja kontseptuaalse vahel. D. Davidson tegi järgmise sammu ja kõrvaldas eristuse kontseptuaalse skeemi ja sisu vahel. Filosoofe on kolme liiki : 1. filosoofid-õpetlased. Nt. Russell. Imiteerivad teaduslikke meetodeid ja neil pole Rorty arvates tulevikku, sest epistemoloogia on nende jaoks tähtsaim. Tunnetus on sel juhul seotud representatsiooni täpsusega
kirju, kommentaare, pilte, mis panevad tegeliku omaniku ebameeldivasse olukorda. 6. Saladuste levitamine korduvalt saadetakse teiste saadetud privaatseid kirju, kommentaare, pilte teistele edasi esialgselt saatjalt luba küsimata. Sageli meelitatakse kelleltki saladus välja ning levitatakse seda seejärel Internetis. 7. Ignoreerimine korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest onlinemängudesse osalema, ei lisata oma ,,sõbralisti" vms. Nii kiusajate kui ka ohvrite puhul eristus sõimamine kiusamisliigina teistest enam (Naruskov 2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008):
märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust. 4.Ökotsentrism ja tehnotsentrism, inimese ja looduse suhete tõlgendamine. Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest[1]. Looduskesksuse vastand on inimkesksus. Ökotsentrismiga kattub osaliselt mõiste "biotsentrism", nende eristus on kirjanduses sageli hägune. Mõned allikad väidavad, et ökotsentrism väärtustab nii elus- kui eluta süsteeme (ökosfääri), biotsentrism aga eelkõige elussüsteeme (biosfääri) Looduskesksuse rõhutamine on keskkonnapoliitilistes säästvat arengut põhjendavates aruteludes sageli edukas vahend, sest emotsionaalselt ja sümboli mõttes on "looduskesksus" mõjuv mõiste.Kõige fundamentaalsemaks lahknevuseks keskkonnakaitse mõtesta-
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade .
deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. Selge vastandus noorgrammatikute atomistlikule lähenemisele. · Antihistorism · Keele ja kõne eristus · Keel on vorm, mitte substants Ferdinand de Saussure (1857-1913) Cours de linguistique générale (1916) - avaldasid Saussure´i õpilased. Aluseks oli tema peetud üldkeeleteaduse loengute materjal. Strukturalismi põhitõed: Keele kui süsteemi (langue) ja kõne (parole) vastandus Sünkroonilist ja diakroonilise uurimise vastandus. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine. Keelel on struktuur. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud
meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati
116. Kalad ( Pisces ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 117,’. Mille poolest erinevad sõõrsuud ( Cyclostomata ) õigetest kaladest? Sõõrsuud on lõuatud; neil puuduvad paarilised uimed; neil puuduvad tõelised (luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118.Kalade ( Pisces ) klassid ja nende evolutsiooniline seos neljajalgsetega ( Tetrapoda ). Vanaaegkonnas, Siluris eristus kalade seas neli klassi. Neist kaks surid peagi välja: rüükalad (Placodermi) ja ogakiirsed (Acanthodii). Kaks klassi elavad edukalt ka tänapäeva meredes ja magevees: kõhrkalad (Chondrichthyes) ja luukalad (Osteichthyes). Ühest vihtuimsete harust (Rhipidistia) arvatakse põlvnevat kõigi neljajalgsete ühist esivanemat, kahepaiksete eluvormi esindajat. 119. Kalade ( Pisces ) ja neljajalgsete ( Tetrapoda ) põhiline erinevus, ja milleks see tekkis?
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest ...
2. Eetika- kuulub väärtusõpetuse alla, filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Teoreetiline filosoofia: 1. Metafüüsika alaosad on ontoloogia ja vaimufilosoofia. Küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? 2. Teadusfilosoofia küsimused: Mis on teaduse olemus? Teaduse ja pseudoteaduse eristus. Kuidas erineb teadus · Nõidumisest , Posimisest, maagiast · Filosoofiast · Kunstist Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? Milles seisneb teaduslik meetod? 6.Iseloomustage filosoofia vahekorda religiooni/teaduste/ilukirjandusega Filosoofia erineb religioonist - ta ei paku taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Filosoofia II? 7
mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) - Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) - Grimmi(de) seadus 1822 - indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h
Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur Katsed impeeriumi loomisel olid edutud Sisepoliitika: 1912 Kehtestati üldine valimisõigus Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism. Transformism eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate jõudude vahel riigis Iseloomulikuks said erinevad radikalismid, sest rahvas oli rahulolematu, äärmusparteide populaarsus Sotsialistlikus parteis eristus grupeering, mis kutsus üles turumajandust kukutama ja massilisi poliitilisi streike korraldama. Selle eredam kuju oli Mussolini Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Majandus: Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega väga vaest kihti on väga vähe
(Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine.
Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed (http://www.ut
jt). Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. Emotsioonis on on individuaalse kogemuse kujundajaks. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. · Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. 16 · Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. · Valgustusaeg:. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad. · Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele. · Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida
lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Kokkuvõtlikult tõestas see, et paljud keeled on omavahel suguluses. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte
eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus
,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda (toetudes Cicero argumendile). Sõda õigustatud humanitaarsetel kaalutlustel teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu või loomuõiguse rikkujate (barbarite) karistamine kogu maailmas. Loomuõigusliud teooriad. Loomuõigus- laiem õigus kui riigisisene õigus, oli riigisisese õiguse aluseks. Mis peaks olema rahvaste õiguse alus ? V : loomuõigus. Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd tehakse eristus - Loomuõiguse lahutamine moraaliteoloogiast. Inimese enda loomust tuleb vaadata väljaspool ühiskonna struktuure nii nagu Jumal on inimese loonud. Hugo Grocius inimese 2 põhiinstinkti : inimene üritab end säilitada ja inimene on loomult sotsiaalne. 1. Impeerium Maailmariigi idee Euroopa ajaloos. Mida on nimetatud impeeriumiks ? V : Makeedoonia, Rooma, Bütsants, Mongoli, Ottomani Türgi, NSVL, Hiina, Peruu, Mehhiko, USA
keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi;
jumaliku ilmutuseta. Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul.
• Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest • Gemeinschaft ja Gesellschaft Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused
Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele (merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles.Läänemeresoome keeled jagunevad vastavalt õ esinemisele kahte rühma: lõunarühma keeled ja põhjarühma keeled. Lõunarühma kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel, neis esineb õ. Põhjarühma keeltes õ-d pole. 5. Kuidas on tekkinud eesti keelde vältevaheldus? Mitme häälikulise teguri toimel eristus eesti ala murretes II ja III välde. Need olid fonoloogilises vastanduses, st eristasid tähendusi ja grammatilisi vorme. Selle eesti keelele nii iseloomuliku nähtuse kohta on kaks vastandlikku seletust. Esialgu valitses Mihkel Veske ideest lähtunud Björn Collinderi asepikendusteooria, mis pidas vältevahelduste põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised ja see lähenemisviis on pooldajaid leidnud
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
