Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2 Rashvhapetel on oluline mõju hangumistemperatuurile (eraldub latentne kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Süsteemile juurdeantav Q läheb süsteemi U suurendamiseks ja A'ks. Kui Q=U, siis A=-U. II: Protsessid on pöördumatud, kindla suunaga ja seotud ajaga. Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest. Soojus ei saa iseenesest külmemalt kehalt soojemale minna. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See on loomulik. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. 62.Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia. Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
Reduktori põhimõtteskeem....................................................................................21 Lisa 2. Trossajamiga rippvagoneti juhtimisskeem...........................................................22 Lisa 3. Ruumiplaan............................................................................................................23 TÄHISED JA LÜHENDID A − aastane tarbitav elektrienergia kulu, kW ∙ h c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
Soojus võib teatud tingimustes muutuda tööks ja vastupidi Elementaarne suurenemine Q; dT; dV; dL; dU Q=dU+dL [J]; q=du+dl q- soojushulk du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel dl- mehhaaniline töö Entalpia (soojussisaldus) Entalpia on olekuparameeter, mis sõltub ainult gaasi oleku parameetrist (p;v;t) pV rõhuenergia rõhu energua kujutab tööd, mida on vaja teha, et viia gaas mahuga V keskonda rõhuga p. Soojusmahtuvis ja erisoojus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt
R- maapinnalt peegeldunud kiirgus Em- maapinna soojuskiirgus Q= S+D päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal A - maapinna albeedo Ef- maapinna efektiivne kiirgus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral Soojusbilanss Maismaa ja veekogude temperatuurikontrasti põhjused Maismaal: (1) väike soojusjuhtivus, (2) segunemine puudub, (3) madalam aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse(külm front) soe õhumass liigub külma peale(soe front)
Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 1 Wi = kT 2 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. dA = F dh 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 51. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 52. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 53. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus
Vabadusastmete arv tähendab keha asendi fikseerimiseks vajalike koordinaatide arvu. Punkti asend ruumis on fikseeritav kolme koordinaadiga ja punkt-molekulil (see on mudeli element) on kolm vabadusastet. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. Muutub rõhk, kui muuta gaasi temperatuuri. Et ruumala ei muutu, ei tee gaas tööd
C m 3,4 F 3,2 3 0 2 4 6 8 10 Aeg, m Soojusmahtuvus Süsteemi osa Mass g erisoojus J · g · K-1 -1 üldine J · K-1 ampull 30,82 0,8 24,656 klaaspulk 170,85 0,8 136,68 segaja 244,4 0,8 195,52 Polüetüleenist 60959,61 keeduklaas 246,9 246,9
Vee aurustamiseks maapinnalt ning taimkattelt , lume sulamisele, bioloogilistele ja keemilistele protsessidele. 5 2. milline on energia juurdevoolu ja äravoolu suhe pikaajalise keskmisena maapinnal? Võrdne nulliga. 3. millised on soojusbilansi tähtsamad komponendid? Soojushulk, mis on seoses vee faasiliste muundustega Turbulentne niiskusvoog Aurustamise erisoojus Turbulentne soojusvoog Soojusvoog pinnase või veekogu ülemiste ja alumiste kihtide vahel 4. milliseid kiirgusbilansi komponente loetakse positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Maapinnale suunatud energia hulka loetakse positiivseteks maapinnalt väljuvat hulka negatiivseks. 6
Rõhu saame valemist . Asendades saame , millest järeldub, et energia on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus . · Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. · Soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus: dimensioonid. soojusmahtuvus soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra. 1 kalor (cal) = 4,1868 J. erisoojus soojushulk (J), mis tõstab antud aine massiühiku (kg) temperatuuri 1 K võrra. moolsoojus = soojushulk (J), mis tõstab antud aine ühe mooli temperatuurir 1 K võrra. · Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine.
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
(dq=0, q=0). iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. k=Cp/Cv. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s, [J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2.Tihedus(on erimahu Polütroopne protsessiks pöördväärtus)=M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule nimte. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. sellist protsessi, mis allub võrrandile T*ds/dT=c=const. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg kohta
2018 = H·t, W t = ti-tVAT, ºC Energiavajadus ruumide kütteks QH, kW·h QH = H·Sd·24·10-3, kW·h Sd kraadpäevade arv, Kd, Energiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks QV, kW·h Qv ρa c a V vent T ·10 -3 , kW·h a õhu tihedus, 1,2 kg/m3, ca õhu erisoojus, 1005 J/(kg·K), V vent õhuvooluhulk, m3/s, V=Vf·(1-v), T temperatuuride erinevus, K, aeg, h. Energiavajadus tarbevee soojendamiseks QHW, kW·h Qhw ρw cw Vw t·10 -3 , kW·h w vee tihedus, 1000 kg/m3, cw vee erisoojus, 4187 J/(kg·K), Vw vee vooluhulk, m3/s, t temperatuuri tõus (üldjuhul 5ºC Þ 55 ºC = 50K), aeg, h.
Tähis: T (K) T = pVM / mR , milles p rõhk (Pa) R gaasi konstant 8,314*103J/kmol*K 3 V ruumala (m ) T temperatuur (K) m mass (kg) M molkulaarmass (g/mol) T=t+273 · Soojushulgaks nim. soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulk kulub keha temperatuuri tõstmiseks. Tähis Q (J) Q= cm(t2-t1) , milles c erisoojus (J/kg*K) t temperatuur (1C0) Q soojushulk (J) m gaasi mass · Siseenergia on kõigi keha osakeste kineetiiline ja potentsiaalne summa. Tähis U (J). · Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m pV = RT , milles p rõhk (Pa) M V ruumala (m3) m gaasikoguse mass (kg) M gaasikoguse molaarmass (kg/mol)
1. seadus ei näita millises suunas toimub soojuse üleandmine vaid millises suunas toimub termodünaamiline protsess. termodünaamika 2. seadus Termodünaamika teine seadus näitab, millises suunas võib soojuse ülekanne toimuda ning seab teoreetilised piirid soojusmasinate efektiivsusele. TD 2. seadus ütleb, et üleminek keha kahe võimaliku oleku vahel saab toimuda ainult ühes suunas. Soojus ei lähe iseenesest üle külmemalt kehalt soojemale. 77. Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud siseenergia (U) on üks termodünaamika olekufunktsioonidest. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. Kineetiline energia ja temperatuur on omavahel seotud. Siseenergiat saab muuta soojuse üleandmisega või töö tegemisega. (deltaQ = deltaU + A) soojusmahtuvus on soojushulk, mida on vaja anda gaasile, et tõsta tema temperatuuri 1K võrra. (C= deltaQ/ delta T) erisoojus on soojusmahtuvus massiühiku kohta (c= C/m) entroopia on Q/T=S
vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub: Sulamisel ja tahkestumisel - keha massi ja sulamissoojuse korrutisega Q= m Aurumisel kuluv või kondenseerumisel eralduv massi ja keemissoojuse L korrutisega Q=Lm Põlemisel eralduv soojusehulk on võrdne massi ja kütuse kütteväärduse q korrutisega Q =q m Soojuslikud konstandid: Erisoojus c on soojushulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, et tõsta selle temperatuuri ühe kraadi võrra. Ühik 1 J/ kg.K Sulamissoojus on soojushulk,mis on tarvis anda ühele massiühikule tahkele ainele sulamistemperatuuril tema sulatamiseks. Ühik 1 J/ kg Auramissoojus L on soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustamiseks selle vedeliku keemistemperatuuril. Ühik 1J/ kg Kütuse kütteväärtus q on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse
vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 2 Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuse ühik on J 1 kg C . Tavaelus kasutatakse laialt mõistet soojus. Selle all mõistetakse siseenergia hulka, mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus. 4
0 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. a. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1 võrra
jõudusid ( ). 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. Vaatame kolbi raskusväljas. Paisugu gaas ja liikugu kolb ühtlaselt. Seega jõud on konstantne: Valem kehtib nii gaaside, vedelike kui tahkete kehade jaoks. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1 K võrra. [ ] Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1 K võrra. [ ] Moolsoojus on soojushulk, mis on vaja anda ühele moolile ainele, et tõsta selle temperatuuri 1 K võrra.
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis...
3 J kineetilise energiaga: E= k T , kus k = 1,38 10 -23 on Boltzmani konstant. 2 K 0 K = -273 oC . Soojushulk Q on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel: 1. ( ) temperatuuri muutumisel Q = c m t 2 - t1 , kus c on erisoojus 2. sulamisel ja tahkumisel Q = m , kus on sulamissoojus 3. aurustumisel ja kondenseerumisel Q = L m , kus L on aurustumissoojus 4. kütuse põlemisel Q = q m , kus q on kütteväärtus 1 Gaasi rõhk p on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu p = m0 n v 2 , kus m0 on 3
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
niiskuse sisaldusest. Viimane tegur on otseses sõltuvuses lüli- ja maltspuidu olemasolust. Jälgides männi mahukaalu ja mehaaniliste omaduste muutusi radiaalsuunas, ilmneb seaduspärasus: säsilähedases lülipuidus on omadused minimaalsed, välises lülipuidus osutuvad suuremaks ja suurenevad veelgi maltspuidus. Poorsus. Poorsus tühimike kogum vastupidine absoluutsele tihedusele. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on tihedus. Puidu soojuslikud omadused: puidu erisoojus - soojusmahtuvus soojusjuhtivus puidu temperatuuri juhtivus puidu soojuslik paisumine Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1oC. Soojusjuhtivuse ühikuks: W/moC Puit on poorse ehitusega materjal. Poorid on täidetud õhuga. Õhk
Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s. Kui palju tõuseb õhu temperatuur anumas, kui see äkki seisma jääb? Soojuse kadu seinte kaudu lugeda võrdseks nulliga. Õhu erisoojus 1000 J/kg K. 5. Millise temperatuuriga puutükki saame veel sõrmedega katsuda, kui sõrme temperatuur on 32 °C, maksimum kontakttemperatuur 45 °C ning puu kontaktkoefitsient on 290 J/ K m2 ning inimnahal 1120 J/ K m2 ? 6. Kui kõrgele maapinnast võiksime tõsta koormuse, mille mass on 100 kg, energia arvel, 10
fikseeritav kolme koordinaadiga ja punkt-molekulil on kolm vabaduastet. Ühele Üheaatomilise molekuli vabadusastmele vastav energia on εx=1/2kT. liikumisel on kolm vabadusastet (kiirusvektori kolm komponenti), mitmeaatomilistel lisandub veel pöörlev liikumine 15 (nurkkiirusvektoril samuti kolm komponenti) - seega kokku kuus vabadusastet. 8. SOOJUSHULK, ERISOOJUS, SULAMISSOOJUS, AURUSTUMISSOOJUS, KÜTTEVÄÄRTUS, SOOJUSMAHTUVUS. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q=cm∆t, kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆t keha temperatuuri muut (lõpp ja alguse vahe) Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ?
3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus – soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ?
suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja Dt keha temperatuuri muut. c-erisoojus, -sulamis või tahkestumissoojus r-aurustumis- või kondenseerimissoojus 49. Gaasi töö ruumala muutumisel A=Fx Rõhk kolvile p=F/s F=pS Ruumala suurenemine V=xs x=V/S A=Fx=pS(V/S)=pV 1.Isoterm- 100% saad tood 2.isobar-0-100% 3.Isohoorne 0% 4.Adiobaatiline Q=0 50. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Soojusvahetuseta protsess 51. Soojusmasinate töö põhimõte
du/dx - kiiruse gradient. Sisehõõrdetegur avaldub 2 m R = T 1/2 . (15) 3 d2 µ 3 Oluline järeldus - sisehõõrdetegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist. Kõik ülekandenähtused on arvutatavad ühise skeemi alusel. Vastavate tegurite vahel kehtib seos _ = cV D = cV , (16) kus - gaasi tihedus, cV - erisoojus konstantsel ruumalal (selle mõiste selgitus tuleb allpool). Termodünaamilise süsteemi siseenergia Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muun-dumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomus-tavaid kvantitatiivseid seoseid. Kui molekulaarkineetiline teooria võimaldab saada küllalt üksikasjaliku informatsiooni aine ehitusest ja omadustest, siis termodünaamiline meetod, mis ei ütle midagi aine mikroskoopilisest ehitusest, annab seosed aine
konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud J soojushulk (J), c on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp ja algtemperatuuri vahe). 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetataksesulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.
aurustuma. Sellega väheneb rakuseinte ruumala. Puidu maht väheneb niiskuse küllastuspunkti niiskusest alates kuni hügroskoopse vee täieliku eraldumiseni.ˇ Mõõtude muutumine on puidu erinevates suundade erinev. Tangentsiaalsuunas Radiaalsuunas Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused. Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus. Soojusjuhtuvus Puidu soojuslik paisumine. Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus. Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Materjali tulekindluse mõõt on tema sulamistemperatuur 1.5.3.16.Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1
Eriti selgete kujud kaovad ilma, et jõuaksid areneda kalorites,mis kulub ühe ruumiühiku pinnas tahketes v vedelates osakestes;õhu difraktsioonirõngaste ilmumiseks on vaja, et laikudeni. soojendamiseks 1kraadi võrra.Kui pinnase tiheduse muutustest;aluspinna pilveosade suurused oleks lähedased. Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes. Jääpilvedes on tarad puhtamate värvidega magnetvälja häirituse korral, ilmuvad soojusjuhtivust iseloomustatakse Taeva värv ja suurema selgusega. virmalised ka keskmistel laiustel, harva ka soojusjuhtivuse koefitsiendi abil,mille all
on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus - Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - - DIMENSIOOND. - soojusmahtuvus soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra. 1 kalor (cal) = 4,1868 J. erisoojus soojushulk (J), mis tõstab antud aine massiühiku (kg) temperatuuri 1 K võrra. moolsoojus = soojushulk (J), mis tõstab antud aine ühe mooli temperatuurir 1 K võrra. Üheaatomilise molekuli liikumisel on kolm vabadusastet (kiirusvektori kolm komponenti), mitmeaatomilistel lisandub veel pöörlev liikumine (nurkkiirusvektoril samuti kolm komponenti) - seega kokku kuus vabadusastet.
A T - T2 = kas = 1 Akogu T1 ; Q = c m t ; Q = L m ; Q = m Q = r m printsiip; kus: p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi absoluutne temperatuur, t gaasi temperatuur Celsiuse skaalas, m gaasi mass, M gaasi molaarmass, R gaasi universaalkonstant, U siseenergia muut, A gaasi poolt tehtud töö, soojusmasina kasutegur, Q soojushulk, c erisoojus, m mass, t temperatuuri muut, sulamissoojus, L aurustumissoojus, r - kütuse kütteväärtus. mudeleid: ideaalne gaas, soojusmasin; mõõteriistu: manomeeter, termomeeter; kirjeldada nähtusi ja rakendusi: soojusliikumist, isoprotsesse, pöörduvaid ja pöördumatuid protsesse (difusioon, soojusjuhtivus, soojuspaisumine), termodünaamika printsiipiide, s.h. entroopia muutuse ilmnemist näidete põhjal avatud ja suletud süsteemides inimtegevuses
on ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on ja sümboliks °C. /°C = /K - 273,15. 12) Termodünaamika 1. seadus – Soojushulk (+ mõõtühik) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel üle kantud energiahulka. Tähis- Q, Mõõtühik SI süsteemis- džaul(J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor(kal) o Erisoojus (+ valem ja mõõtühikud) (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg−1·K−1. Tähis- c . Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi siseenergia muuduga. Ei
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- ...
b. molekulimass: mikroparameeter c. ainekoguse ruumala: makroparameeter d. rõhk: makroparameeter e. temperatuur: makroparameeter 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik a. energia levib gaasi… vedeliku liikumise tõttu - konvektsioon b. energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu - soojuskiirgus c. energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks - soojusjuhtivus 4. Puidu erisoojus on ~3x suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv hulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub: aine massist ja aine aurustumissoojusest. 6. Jää sulamis temp. on 273 kraadi: absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas. 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub: aine erisoojusest, keha temperatuuri muudust, massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab 9
teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine(suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, vaiksem aurumine, soojus ei kandu sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal
* jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu; ? soojuskiirgus: energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tottu infrapunane elektromagnetkiirgus; levib valguse kiirusega; ainuke soojusulekande liik, mis esineb vaakumis. Soojuskiirgust iseloomustab Wieni nihkeseadus: lainepikkus, millele vastab kiirgusenergia mak simum, on poordvordeline kiirgava keha absoluutse temperatuuriga: Aine erisoojus naitab, kui suur soojushulk tostab uhikulise massiga keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. Termodunaamika I printsiip: susteemile juurdeantav soojushulk kulub susteemi siseener gia suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu
kogused on võrdsed. Energia saab seejuures üle kanduda soojusjuhtivuse, kiirguse ja konvektsiooni teel. Samuti mõjutab soojuslikku tasakaalu pealelangeva kiirguse tagasipeegeldumine. Soojusliku tasakaalu olekus kehade temperatuur ei muutu. Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J/kg-1K-1. Enimlevinud tähis on c. Q soojushulk (J), c erisoojus (J/kg K või J/kg ºC), m mass (kg), t temperatuur (K, 0K = -273,15ºC, J dzaul, K kelvin, Q = m (t2-t1), c = Q/m(t2-t1) Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat.
p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö Ringprotsess: U = 0 A =Q A > 0 sisemised jõud
paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus omadus salvestada sooja. Erisoojus soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o: tavalised tulekindlad <1770o, kõrge tulekindlusega 1770o-2000o, ülitulekindlad >2000o), raskelt sulavad (tos=1350...1580o), kergelt sulavad (tos<1350o). ·Põlevus mittepõlevad on materjalid, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase
Süttimistemperatuur kindlustab vaid põlemise alguse, et põlemine kestaks peab koldes valitsema kõrgem temperatuur, kui see on süttimiseks tarvilik. Põlemistemperatuur oleneb: kütuse kütteväärtusest hapniku küllusest koldes ja tõmbest põlemisgaaside kaalust ja erisoojusest kolde konstruktsioonist kütuse niiskusest Ahju soojasalvestus Ahju soojasalvestusvõime ehk soojamahtuvuse saab leida valemiga Q= cmt kus c om materjali erisoojus KJ, m ahju soojasalvestava osa mass kg, t ahju ja toatemperatuuri vahe kraadides, näiteks kui ahju maht on välis kabariidid järgi on 1,5 m3 algtemperatuur 40 kraadi ja lõpptemperatuur 150 kraadi siis arvestades ahju keskmiseks mahumassiks 1600 kg/m3 (sellega on lõõristik juba arvesse võetud, sest tühemiteta tellismüüritise mahumass on ligikaudu 2000 kg/m3 ) on ahju soojasalvestus Q=0,88*1,5*1600*(150-40)=232320 KJ= 64,4 kWh Elamu soojakaod määratakse projekteerimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
