Soojusvoog M M Q= [ x ∙ r + ( t a−t k ) c p ] ∙103 = [ h' ' −( 1−x ) ∙ r−hk ] ∙103 W (4.1) τ τ r – aurustussoojus kJ/kg, r = 2250 kJ/kg h’’ – kuiva küllastunud auru entolpia kJ/kg, h’’ = 2679 kJ/kg hk – kondensaadi entalpia kJ/kg, hk = 377,1 kJ/kg cp – vee erisoojus kJ/(kg*K), cp = 4,21 kJ/(kg*K) 0,495 Q= [ 2679−( 1−0,9 ) ∙ 2250−419,1 ] ∙ 103=1119,2W 900 Soojusläbikandetegur Q 1119,2 W k= = =12,17 2 (4.2) A (t a −t õ) 1,15(102,32−22,38) (m ∙ K ) ta – auru temperatuur °C, ta = 102,32 °C Soojusülekandetegur
©anmet.rtg 2007 2 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Soojushulga tähiseks valemites on Q 17. Missuguse valemiga arvutatakse soojusülekandes saadud võib ära antud soojushulka? Soojushulka arvutatakse valemiga: Q = cmt 18. Mida nimetatakse aine erisoojuseks? Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab keha temperatuuri ühe kraadi võrra. 19. Missugused on erisoojuse tähis valemites ja mõõtühik? J Erisoojuse tähiseks valemites on c ja mõõtühikuks o kg C 20. Kuidas on võimalik muuta keha siseenergiat? Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust: · Mehaaniline töö
t11 = 24,3 - 4,64 = 19,66C 0 t12 = 30,6 - 9,21 = 21,39C 0 T = t1 + 273,15 T1 = 19,66 + 273,15 = 292,81K T2 = 21,39 + 273,15 = 294,54 K Õhukulu normaaltingimustel pt Vt V0 = 0,270 * 10 -2 Tt 102720 * 0,375 V01 = 0,270 * 10 -2 = 0,355m 3 292,81 102698 * 0,433 V02 = 0,270 * 10 -2 = 0,409m 3 294,54 Määratav erisoojus Q C ' pm = V0 (t 2 - t1 ) 3 kJ C ' pm1 = =1,821 3 0,355(4,64) m K 6 kJ C ' pm 2 = =1,592 3 0,409(9,21) m K Keskmise isobaarse masserisoojuse leidmine 0 = 1,29kg / m 3 C pm = C ' pm / 0 4 kJ C pm1 =1,821 / 1,29 =1,412 kgK
Adiabaatne protsess/süsteem puudub soojusvahetus Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi väliskeskkonnaga olekut iseloomustada Avatud süsteem toimub energia ja ainevahetus Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav ümbritseva keskkonnaga parameetrite omavaheline sõltuvus Borni algoritm Born koostas abivahendi seoste Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida...
valatavad. · Valumessingi näide: CuZn23Al6Fe3 · Enimkasutatav messing: CuZn37 · Parim survetöötlemiseks: CuZn30 · Autotööstuses kasutusel: CuZn40Mn1Pb1, CuZn31Si1 Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht
relatiivseks niiskuseks Q1 Q2 Q = U A = * 100 % Q1 A = p V T1 T2 Q = mc(t2 t1) max = * 100 % Q = m T1 A = Q1 Q2 n= Vee erisoojus 4190 J/kg*K Jää erisoojus 2100 J/kg*K Jää sulamissoojus 330000 J/kg
3600 0,785 Ds 2 Liini põhinäitajad võib ise ette valida, kasutades praktikumide näiteid (nt. liini pikkus L, põlviste arv liinis, kraanide arv, geomeetriline tõstekõrgus hg jne.). Nb! Valitud liinist teha töösse ka joonis. 11.5. Veepumba vajalik võimsus G ( Hap + Hsum ) N= 1,2 ; kW 3600 102 pumba kasutegur (0,50,8). 8 Tabel 2. Vee füüsikalised omadused Temperatuur Tihedus Erisoojus Soojusjuhtivus- Kinemaatiline Pr t, ºC , kg/m3 c, kcal/kgºC tegur viskoossus , kcal/mºCh 106, m2/s 0 999,8 1,012 0,474 1,790 13,7 5 999,7 1,009 0,484 1,540 11,3 10 999,6 1,006 0,494 1,300 9,56 15 998,9 1,005 0,504 1,100 8,15
mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Ühikuks SI-s on 1 J (dzaul) (U)si=1J. Temperatuur T iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga: E=3/2 kT, kus k=1,38*10^-23 J/K on Boltzmani konstant.. Soojushulk Q on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel: temperatuuri muutumisel, Q=c*m (t2-t1) kus c on erisoojus, 2) sulamisel ja tahkumiselQ= lambda*m , kus on sulamissoojus 3)aurustumisel ja kondenseerumisel Q=L*m , kus L on aurustumissoojus 4)kütuse põlemisel q=Q*M, kus q on kütteväärtus Gaasi rõhk p on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu p=1/3*m0*n*v^2, kus m0 on molekuli mass, n molekulide arv ruumalaühikus ehk kontsentratsioon ja v^2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus.Ideaalse gaasi olekuvõõrand p*V=m/M*R*T, kus m on gaasi mass, M gaasi molaarmass, R=8
/Atmosfääris on keskmiselt 13*10 3km3 vett./ Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu, mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool); Näiteks voolab Amazonasest aastas ca 5600 km3 Atlandi ookeani (võrdluseks Reinist 70 km3) Vesi H2O ilma Vee unikaalsed füüsikalised omadused: 1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata suure koguse soojusenergiat enne kui ta hakkab soojenema ning samas eraldab vesi soojust aeglaselt, kui ta hakkab jahtuma. Vee kõrge erisoojus mahendab Maa kliimat ja aitab organismidel reguleerida efektiivsemalt oma kehatemperatuuri; 2)Puhta vee pH neutraalne, s.t. ei aluseline ega happeline; vee pH muutub, kui temas lahustuvad ained; näit. vihmavee
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (meh toime) või soojusena (termiline toime) Isoleeritud süst puudub nii energia kui ka ainevahetus. Väliskeskk pole ei meh. ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süst soojusvahetus väliskeskk. Puudub Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus - Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Moolsoojus - Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Siseenergia muut (qv = U) on võrdne soojusefektiga V=konts Entalpia muut (qp = H) on soojusefekt konstantsel rõhul Reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniha (ku rõhk ja temperatuur ei muutu) Reaktsiooni standardne entalpia on reaktsiooni entalpia
2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= (2) v1 m3 Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga (2) arvutatud kütteväärtustest vee aurustamissoojus Qi = Qs r kJ/m3 (3) , kus r on 1 m3 gaasi põlemisel 3
15 4,36 16 4,36 17 4,39 18 4,39 19 4,41 20 4,43 Lõpp- 21 4,43 periood 22 4,45 23 4,455 24 4,47 25 4,49 26 4,51 Soojusmahtuvus Süsteemi osa Mass g erisoojus J · g -1 · K-1 üldine J · K-1 ampull 30,95 0,8 24,76 klaaspulgad 72,51 0,8 58 Polüetüleenist 63,54 nõu 28,62 2,22 1672 vesi 400 4,18 Arvutused: 1) Üldine soojusmahtuvus: ampull 0,8×30,95= 24,76
elektriline: aku laadimine-tühjenemine) Isoprotsessides: isotermiline T=consT. Δu=0 Q=A isokooriline V=consT. Δu=Q A=0 isobaariline p=consT. A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Mis tahes keha siseenergiaks nim tema molekulide korrapäratu liikumise kineetilise energia, vastastikuse mõju potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i
170 8,080 662,4 490,6 180 10,23 664,6 482,3 190 12,80 666,4 473,5 200 15,85 667,7 464,2 210 19,55 668,6 454,4 Lisa 2 Vee füüsikalised omadused Temperatuur t, ºC Tihedus Erisoojus Soojusjuhtivus Kinemaatiline Pr , kg/m3 c, kcal/kgºC tegur viskoossus , kcal/mºCh 10-6, m2/s 0 999,8 1,012 0,474 1,790 13,7 5 999,7 1,009 0,484 1,540 11,3 10 999,6 1,006 0,494 1,300 9,56
moolruumalad võrdsed. 6,0221415 × 1023 Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga. Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0)1/2 = (3 RT/M)1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. · Soojusmahtuvus - soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra · Erisoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K võrra · Moolsoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine ühe mooli temperatuuri ühe kelvini võrra Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine. Vabadusastmete arvuks i nimetatakse süsteemi liikumist kirjeldavate sõltumatute koordinaatide arvu. Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu. molaarsoojused
ja hetkeline kasutegur 0,6, saadakse aastaseks energia tarbimiseks koos tagastiga 200*(1-0,6)= 80 MWh. Kuna üldjuhul on väljatõmbeõhu temperatuur ja soojussisaldus kõrgem sissepuhkeõhu omast, siis on ka aastane kasutegur hetkelisest suurem ning tegelik aastane soojustarve näites toodust väiksem. = L × õ × cõ × t =Hv × t [W], kus o Hv ventilatsiooni erikoormus [W/ C] L - õhuvool [m3/s] õ - õhu tihedus 1,2 [kg/m3] cõ - õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] t - temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] Kestuskõvera vertikaalteljel on toodud temperatuurid, kusjuures skaala üks kraad on võrdne ventilatsiooni ühe erikoormuse (L × õ × cõ) väärtusega. Horisontaalteljel on toodud tunnid aasta lõikes. Juhul, kui süsteem ei tööta 24 tundi ööpäevas on vaja horisontaaltelge tegelike töötundide suhte võrra "kokku suruda". Joonisel 2 on kujutatud soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi temperatuurid
2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= v1 m3 (2) Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga (2) arvutatud kütteväärtustest vee aurustamissoojus Qi = Qs r kJ/m3 (3) , kus r on 1 m3 gaasi põlemisel 3
Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile
siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). 14. · Tahkes olekus on molekuli nendevaheliste tõmbejõudude toimel paigutunud jäika struktuuri. Vedelas olekus on molekulidel rohkem energiat ja nad liiguvad rohkem ning ei oma jäika struktuuri. Gaasilises olekus on molekulidel veelgi rohkem energiat ja nad ei sõltu üksteisest ning võivad täita kogu anuma. · Aine erisoojus on soojushulk, mis tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe J kraadi võrra (ühik on ). kg K · Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub temperatuuri muudust, keha massist ja ainest. Q = cmt · Sulamissoojus on konstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka.
Termodünaamilise keha erisoojused. Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele ainele temperatuuri tõstmiseks ühiku (1K) võrra: c=dq/dT. Eristame 3-e erisoojust: 1.Masserisoojus c. Erisoojust 1kg aine kohta nim. masserisoojuseks [J/kg•K] . 2. Mahterisoojus c` [J/m3•k]. Mahterisoojus kuumutamise tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=c [J/(kmol•K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. Td-s leiavad kõige ulatuslikumat praktilist rakendust td-lise keha isobaariline (püsival rõhul) ja isohooriline (püsival mahul) erisoojus Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]. Arvuliselt on võrdne tööga, mis on vaja, et viia gaas mahuga v vaakumist ruumi rõhuga p. Entalpia antakse keha 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus
· Termodünaamika I seadus. o Energia jäävuse seadus. Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. o Siseenergia koosneb kolmest erinevast energiast: Molekulide kaootilise liikumise kineetilisest energiast. Molekulide vastasmõju potensiaalsest energiast. Molekulisesisest energiast. · Soojusmahtuvus ja erisoojus, isokoorne soojusmahtuvus, isobaarne soojusmahtuvus. o Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. [ ]. o Aine erisoojus on aine massiühiku soojusmahtuvus. o Isokoorseteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad konstantse ruumala tingimustes, so kinnises, jäikade seintega ruumis. o Isobaarsteteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad jääval rõhul. · Mayeri valem.
suurenevad, jahtumisel vähenevad). ·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. · Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta [J/K]. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm].
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
Mõõdetud suitsugaasi temperatuur on 200 ˚C. Välisõhu temperatuur 0 ˚C. Kuna suitsugaas lahkudes korstnast ei anna enam soojust, siis see jahtumine, mis toimub väljas on soojuskadu. Kao saab arvutada lihtsa soojushulga valemiga Q2 = c’ · V · Δt – see on ühe kilogrammi kütuse kohta, ehk siis kaoprotsendi q2 = Q2/Qat Kuna tegemist on gaasiseguga, siis peaks arvesse võtma kõigi komponentide erisoojused – seega kaalutud keskmine erisoojus. Kuna Veeaur sisaldab lahkudes ka aurustussoojust, siis tuleks ka see kadude poolele kanda. a. Kaalutud erisoojuse arvutamine gaasisegule i =1 37,68 29,31 kJ c' = ∑ ri ⋅ c'i = (0,09012 + 0,10895) ⋅ + (0,7070 + 0,09391) ⋅ = 1,383 i=n 22,4 22,4 K ⋅ m 30 b
T on gaasi olekuparameetrid T1 T2 Temperatuur T t 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa-mika I Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. printsiip Q U A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on: · veepump · mootori jahutussärk · radiaator · termostaat · ventilaator Tosooli koostisosa: Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Joonis.1 Veepump Housing korpus Impeller- tiivik Joonis2. radiaator
ning korrusiooni intensiivsus. Seda enam, et lennukimootorid peavad töötama erineva õhutihedusega lennukõrgustes. Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui
Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud Selfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk self( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri) Maailmamere soolsus- 3,45% Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused? Maismaal: väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb
vabadusastmete vahel tuleb iga vabadusastme kohta energia: 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. Q = U + A Gaasile(süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi(süsteemi) siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu välisjõudusid. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võrra. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina
tähtsusetult väike. 44. Selgitage, kuidas järeldub isobaarilise ja isohoorilise protsessi graafikust madalaima võimaliku temperatuuri olemasolu. Mida madalam on temperatuur, seda gaas veeldub rohkem madalamatel temperatuuridel. 45. Tuletage gaasi siseenergia valem (9.17). 46. Sõnastage termodünaamika esimene seadus, kirjutage vastav valem (9 .18) koos selgitustega. Kus U on siseenergia lõplik muut, Q on soojushulk ja A on elementaarne töö. 47. Mis on aine erisoojus ja moolsoojus? 48*. Tuletage gaasi erisoojuse valem isohoorilise protsessi jaoks (9.21). 49. Tuletage gaasi töö arvutamise valem (9.22) ja erisoojuse valem (9.23) i sobaarilisel protsessil. 50. Tuletage gaasi töö arvutamise valem isotermilisel protsessil (9.25). 51. Mis on adiabaatiline protsess? 52. Tuletage adiabaatilise protsessi võrrand (9.27). 53. Mis on entroopia? 54. Sõnastage termodünaamika teine seadus.
mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra. Erisoojusvahetus e erisoojus 1 massiühiku antud aine soojusmahtuvus (c, J/K·g). c = q/mT Molaarne soojusmahtuvus 1 mooli antud aine soojusmahtuvus (J/K·mol). Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (n vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti:
mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra. Erisoojusvahetus e erisoojus 1 massiühiku antud aine soojusmahtuvus (c, J/K·g). c = q/mT Molaarne soojusmahtuvus 1 mooli antud aine soojusmahtuvus (J/K·mol). Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (n vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti:
nim. piirde sisepinna soojus omastatavuseks. S = A [W m 2K ] Q t Mida suurem on piirde soojust.. Seda väiksem on temp kõikumiste amplituud sisepinnal ja kui piirde koosneb ühtlasest materjalist ja on suht suure paksusega siis selle piirde S = s = See juures valem selle r cl arvutamiseks on S = s = 2,507 z - c - erisoojus - soojusjuhtivus tegur Z soojus kõikumise periood tundides. Erinevatel materjalidel on need välja arvutatud käsiraamtutes. Soojus püsivus. Piirde omadus säilitada suhteliselt püsivat temp-I keskkonna muutusel nim. soojus püsivuseks. Sellest sõltub välis temp. muutuste leviku ulatus välis piirde sees ja sellest oleneb temp. püsivus ruumis sees. Seda iseloomustab dimensioonita suurus mida nim. piirde soojus inertsiks D=s R
70%, vihmaga 100%, udus ja pilvedes üle 100%). Mõõdetakse psühhomeetriga, juushügromeetriga, metallhügromeetriga, kuiva ja märja termomeetri suhtega jne... Soojendamine, jahtumine Q = cm(t2-t1) Sulamine, tahkumine Q = m Aurumine, kondenseerumine Q = rm Kütuste põlemine Q = km Q1 = Q2, Q3 = Q1+Q2 m = m1+m2 C = cV Q = C(t2-t1) Srel = t/tk * 100% Q soojushulk (J) c erisoojus (J/kg°C) m mass (kg) t2-t1 temperatuuri vahe (°C) sulamissoojus (J/kg) r aurustumissoojus (J/kg) k kütuse kütteväärtus (J/kg) C soojusmahtuvus Srel relatiivne õhuniiskus (%) t veeauru rõhk; abs. niiskus tk küllastunud rõhk; küll. abs. niiskus
T1 Soojuspaisumine Mõisted: lineaarse paisumise tegur 𝛂, , pikkus l, Soojuspaisumine: Δl=α l ΔT Pindala, ruumala Pindala muutumine: Δ A=2 α A ΔT Ruumala muutumine: Δ V =3 α V Δ T Soojusmahtuvus Mõisted: keha mass m, algne temp. T1, soojushulk Q, keha soojusmahutavus ckeha Q Soojusmahutavus: c keha = T 2−T 1 J Ühik: K c keha Aine erisoojus: c= m Tähtsad arvud • Raskuskiirendus: 9.8 m/s2 • Heli levimise kiirus õhus: 330 m/s • Valguse levimise kiirus: 3 ⋅108 m/s = 300 000 km/s • Atmosfääri normaalrõhk eri ühikutes: 1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 760 mm/Hg
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
94) Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. ΔQ = ΔU + A Gaasile(süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi(süsteemi) siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu välisjõudusid. 𝛿𝑄 = 𝑑𝑈 + 𝛿𝐴 δQ – saadud soojuse hulk dU – sisemise energia muut δA – välistöö täitmine 95) Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 96) Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võrra. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 97) Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid.
Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone. O-a kasvab. Redutseerumine elektronide liitmine. o-a väheneb. Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone. O-a väheneb Oksüdeerumine elektronide loovutamine. O-a kasvab. Vesi puhas vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ja peaaegu maitseta. 71% kogu maakerast katab vesi. tihedus kõige suurem 4*C juures. Külmumisel vesi paisub, tihedus väheneb. Veel on väga suur erisoojus ja aurustumissoojus. Vesi lahustina maailmas enamkasutatav lahusti. Vees lahustuvad hästi ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee polaarsete molekulidega, nt alused, soolad ja happed. Halvasti lahustuvad vees ained, mille osakestel ei esine olulist vastastiktoimet vee molekulidega, nt parafiin, bensiin, eeter ja paljus süsinikuühendid. Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse soojendamiseks 1*C võrra.
Mahterisoojus kuumutamise seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või tulemusena ei muutu . 3.Moolerisoojus C=µc [J/ süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia (kmol·K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis 13.Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]. [J]. q=Q/M [J/kg]
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud prot...
Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne. Mehhaaniline töö. Siseenergiat saab suurendada ka tööga. Kineetiline energia suureneb siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
V RT − pμg dp −μg dp= dh; = dh RT p RT Kui temperatuur on konstantne, siis −μgh ln p= RT ⏟ lnC integreerimiskonstant −μgh RT p=C ∙ e ,kui h=0, siis p0 =C Eeldusel, et temperatuur kõrgusega ei muutu, saame baromeetrilise valemi: −μgh RT p= p0 e 36. Mis on aine erisoojus, moolsoojus ja keha soojusmahtuvus. Kuidas need on suurused on omavahel seotud? (Põhjendada) Soojusmahtuvus näitab, kui suur energia kulub mingi keha soojendamiseks ühe kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju energiat kulub 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju energiat kulub ühe mooli aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg (massiühik).
Seetõttu suureneb ka vedelikku tahasi põrkuvate molekulide arv. See kestab seni kuni tekib dünaamiline tasakaal. Vedelikust väljunud molekulide arv saab võrdseks sama aja jooksul sinna tagasi pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: λ 62. Aurustumissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus – teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64
Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2 Rashvhapetel on oluline mõju hangumistemperatuurile (eraldub latentne kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see
Seetõttu suureneb ka vedelikku tahasi põrkuvate molekulide arv. See kestab seni kuni tekib dünaamiline tasakaal. Vedelikust väljunud molekulide arv saab võrdseks sama aja jooksul sinna tagasi pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: 62. Aurustumissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64
2. Jõud On vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil yhik 1J 3. Potentsiaalne energia 4. Nurkkiirus 5. Molaarmass 6. Soojushulk Füüsikaline suurus, mille abil iseloomustatakse kehade soojusvahetut. Q, 1J. 1J on siseenergia hulk, mille keha saab/annab soojusülekandel. Q=cmt (c-aine erisoojus 1J/kgK, m-keha mass, 1kg, t-temperatuuri muut, 1K) 7. Sageduseühik 8. TD II seadus On inimkonna kogemuse üldistus, et looduses on protsesse, mis ei ole vastuolus energia jäävuse seadusega, et ei toimu siiski. Clavius soojus ei saa iseeenesest üle minna külmemealt kehalt kuumemale. Kelvin ei ole võimalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille tulemuseks on töö üheainsa
5 T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant m osakese mass v osakese kiiruse suurus n osakeste arv mingis ruumiosas II v osakeste ruutkeskmine kiirus T temperatuuri muut A - töö Akesk keskmine töö ühe osakese kohta N osakeste arv kehas mkesk osakese keskmine mass E energia muut Q soojushulk M keha mass c keha aine erisoojus Võimsus N võimsus A töö t - aeg Nk keskmine võimsus Entroopia Q (või Q) ülekantav soojushulk U siseenergia muutus A töö kasutegur T absoluutne temperatuur S entroopia k Boltzmanni konstant W termodünaamiline tõenäosus (mikroolekute arv) N mälupesade arv p tõenäosus I informatsioon MN tekstide arv Elektrostaatika q elektrilaeng C mahtuvus potentsiaal E elektrivälja tugevuse suurus laengu pindtihedus
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
