(kuid see on raske). · Termin alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne, süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama...) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus. Terminoloogiline purism oskuskeel on üksnes tööriist. Usutakse ka, et oskuskeel on vaid üks kirjakeel, ei saa
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Eesti laululava. 40. Millised arhitektuurivoolud sündisid 1950ndatel-1970ndatel aastatel modernismi rüpes? Kuidasoli neist ühe äärmuslikuma voolu nimi? Nimeta paar olulisemat ehitist. uusbrutalism, Archigram(Kõndiv linn, Ron Herron), kapselarhitelktuur(Nakagi kapseltorn Tokyos K. Kurokawa), high-tech (Pompidou keskus Pariisis) . 41. Kuidas nimetatakse modernismi kriitikast ja selle eneseotsingutest 1960ndate ja 1970ndate aastate vahetusel võrsunud arhitektuurivoolu? Mis olid selle eripärad? Postmodernism, viis historitsisimi lävele. ,'Vähem on igav'' Avas tee fantaasiale ja rahutule vormide küllusele.käsitleb elamut kui inimese vajadustest, tujudest, isikupärane eluase 42. Aastatel 1979-1984 kerkis New Yorki AT&T Building. Kes on arhitekt? Mis on selle hoone arhitektuurne eripära? Mis arhitektuurivoolu see esindab? Postmodernism, Philip Johnson. Meenutab antiiktempit,kerge art deco alltoon 43
2. Mängu kestvus. Kui laps lõpetab mängimise enne oma eakaaslasi, siis tuleb välja selgitada põhjus (lapse enda motivatsioon ja õpetaja tähelepanekud). 3. Võrrelda lapse positsiooni (enesekindel, kindel, ebakindel) mängus, töös, õppetegevuste erinevates tundides. Kui loetletud tegevuste vormides on lapsel erinevad positsioonid, siis tuleb välja selgitada milles seisneb erinevus ja põhjus. IV. Eraldi seisvate tunnetuslike protsesside eripärad. 1. Tunnetuslike psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, taju, mõtlemine) arengutaseme vastavus vanusele. 2. Lapse kõne arengutase. Milline kõne tal domineerib (dialoogiline: selle arengutase, selliste elementide olemasolu nagu osutamine, hinnang, kooskõlastus, tegevuse nimetus; monoloogiline: selle arengutase, sõnumi ülesehitus, arutluste olemasolu tegevuste täitmise viiside kohta). Foneetilise kõne arengutase (kas ütleb välja kõiki
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja selle vähendamine. Treeneri roll psüühiliste probleemide (söömishäired, sõltuvushäired) vältimises. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis I 2.3.1. Eesmärkide püstitamine (1 tund) Süstemaatiline eesmärkide püstitamine ja selle mõju sportlikele tulemustele. Eesmärkide süsteemi loomine ja uuendamine
päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on: püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill); suur lumikatte tüsedus (40-50 cm) pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon)
K ä tte s a a d a v u s R a a d io L a i j a e r i p a l g e li n e t a r b i j a s k o n d T e le v is io o n I n f o t a r b ij a t e p a s s i i v n e o s a l u s Millised on interaktiivse suhtlemise eripärad? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskonna sooline ja vanuseline koosseis 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Rahvastikupüramiid (näide) Millega tegeleb demograafia? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
U. Nilsson „Vanaema raha“ See õpetab lastele humoristlikul viisil, et vanemate inimeste võimed võivad taandareneda. Samuti võib laps elus kokku puutuda inimestel, kellel ongi mingid vaimsed häired ning see valmistab teda tulevikuks ette. E. Raud "Peep ja sõnad". Õpetab lihtsalt vanasõnu ning see on toredalt edasi antud. Samuti õpetab seda, et kõike sõnu ja väljendeid ei peagi kohe teadma- on normaalne, kui mõnda väljendit ei tea. Teoste sisu ja eripärad. Andrus Kivirähk „Kaka ja kevad“ Raamat koosneb mitmetest väikestest lugudest. Lood on väga humoorikad ning fantaasiarohked. Seotud on nii reaalne elu, kui ka fantaasia- kui ei teaks, et sitikas ei saa olla loomaaia tööline, siis võiks seda lausa uskumagi jääda. Palju toredaid lugusid, näiteks see kuidas hunt läks linna sinililli müüma, kuidas kaka ja võilill koos hakkasid elama ja kuidas Madliga kooli tuli kaasa vanaema.
paindlikus. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: · See haarab vähemalt kaht ühe pere liiget. · Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitumise suhtes. · Puudub ühine optimistlik ,,legend" pere koostoimimisest ja elustiilist. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete
*kolhooside loomine aega ja Breznevi aega Eesti *linnastumine *suur küüditamine(märts oludega 1949-20 000inimest) *elatustase paranes Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega. Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta. 7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970.aastatel? 1940 1970 *Metsavõitlus-aktiivne relvavõitlus *avalik-avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele *Suur küüditamine-Siberisse saadeti üle 20700 inimese *püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste *füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald rikkumised ja levitada seda infot välismaal
Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused ameeriklased ja jamaicalased, 1500 m, 5000 m ja maratonis on aga tipus Etioopia ja Keenia jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning
seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2) põlluharimisperiood (kuni kevadeni); 3) põuaperiood (kuni järgmise üleujutuseni). Põlluharimine on Egiptuses võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Kõrb
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid...
Eeldatavalt probleemid küll tekkisid, kuid need ei huvitanud õpetlasi või ei jõudnud piisavalt kõrgele kohtu tasemele. Arvan, et autoriteet ongi oluline just see tõttu, et lisada õiguskindlust. Autoriteeti omavad isikud õigusalal on praktikud, kes on oma ala spetsialistid. Kuigi õpetlaste ideed võivad olla huvitavad ja luua uudse raamistiku, siis tuleks nendesse ideedesse süvitsi minna, et hiljem ei tekiks seadustes konflikte. Eripärad tekivad just erinevustest kliimas, usu, traditsioonidest ja paljust muust. Seega jään enda arvamuse juurde, et õigust peaks ja tohiks üle võtta samast kultuuriruumist ja kliimavööndist. Ka siis esinevad konfliktid, kuid need on eeldatavasti väiksema haardega ja ei tekita seaduste algsesse ideesse nii suuri täitmata kohti. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et eeltoodud aspektid seaduste loomisel ja ülevõtmisel on äärmiselt olulised ja nende mõju õigussüsteemile tuleb täpselt hinnata
Kasutatud metoodika võib olla kasulik ka teistel maastikel kasutamiseks, kus tundlikud kahepaiksete liigid ainult võidaks sellest, kui selgitataks välja olulisimad tingimused, mida nende liikide säilimiseks vaja Kokkuvõte Uuringus kasutatud integreeriv ja hierarhiline lähenemine näitab, kuidas kombineerida maastiku elupaikade ligipääsetavuse ja sobivuse mõõdikuid, mida omakorda mõjutavad piirkonna maastiku eripärad ja seda kõike üksnes olemasolevate geograafiliste jt andmete põhjal. Uuring leiab, et maastikupõhise analüüsi põhitähtsus on selles, et seda saab kasutada tööriistana maastikuplaneerimisel. Sellegipoolest tuleks saadud andmeid käsitleda alati hoolikalt, kuna arvesse tuleb võtta ka populatsioonide muutumist. Elupaikadena võib käsitleda ka alasid, kus isendeid pole uuringu ajal tuvastatud, kuid kus liigi esinemiseks on väga sobivad tingimused
inimesi, kes märkab võimalust midagi muuta inimesi, kellel on mõju organisatsiooni erinevates osades avatud inimesi inimesi, kes annavad tegevusvabadust aina paremuse poole pürgivaid inimesi 49. Selgitage muudatustele vastuseisu pohjused? isiklikud huvid usaldamatus info puudulikkus hirm ebaõnnestumise ees kaaslaste surve kultuurilised eripärad isikutevahelised konfliktid mittemotiveerivad tasustamissüsteemid väljakujunenud harjumus teha asju samal viisil
Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. (I MS ebaõiglased
tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov).
Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia (Saksamaa
eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel), Prantsusmaa,
( Preisi alade tagasisaamine/ühendamine).
4. Industriaalrevolutsioonid 19. sajandil ja 20. sajandi algul: millised olid Prantsuse
majanduse (nii tööstuse kui põllumajanduse) ja ühiskonna arengu eripärad nende
käigus võrreldes muu kiiresti areneva maailmaga.
Urbaniseerimine:
Suur linnaelanike osakaal
Maal on võimalik ka elada
Rahvastiku aeglane kasv (kasvab sisserände (Poola, Hisp,Itaalia)
Aeglane urban
Aeglasem industrialiseerimine kui mujal
(Kiir areng: Belgia, Rootsi, Saksamaa, Itaalia põhjaosa, Hisp, Ingl, P- Am)
Põllumajanduses:
Innovatiivsuse levik
Majanduse areng on aeglasem kui Ingl
Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides
Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika,etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada. Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel eristasid, sest sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimusid foneetilised muudatused. Panini grammatika olemus, eripärad, tähtsus: Panini u 400 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt. Tema tekstist pole võimalik ilma kommentaarideta aru saada, sest ta kasutab sümboleid, mis väljaspool grammatikat ei tähenda midagi; reeglid on väga kokkusurutud, lihtsa süntaksiga,puuduvad finiitverbid. Reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline. Reeglid on kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti
lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille abil toimub võrsete pikkuskasv Tipp-pungast madalamal arenevad külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed
3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS OÜ MD disainib ja toodab rõivaid ning aksessuaare. Võimaliku tooteliini laiendusena nähakse tulevastel aastatel võimalust toota jalatseid. Firma eripäraks võib pidada seda, et firma müüb tooteid nii ainueksemplarides, kuid on ka tooteid mis valmistatakse paarikümne eksemplarina. Lisaks personaalsele tellimusele kujundamisele arutab klient koos disaineriga läbi rõiva/aksessuaari disaini eripärad. 3.2 KOOSTÖÖPARTNERID JA -TARNIJAD Käesoleval ajal teeb MD koostööd ettevõttega OÜ DanceAct Tantsuklubi'ga. Antud firma esitab tellimusi tantsukostüümide disainimseks ja valmistamiseks. Ettevõttele on oluliseks koostööpartneriteks OÜ Butiik, mis hakkab ostma ja müüma MD tooteid Soomes, kus antud firma müüb erinevate disainerite tooteid. Antud partnerluskokkulepet hakatakse ellu viima juba 2011. aasta alguses. OÜ-l MD on ligi 6 erinevate tootmiskomponentide tarnijat. 3
vajadused isiklikest tähtsamad 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on formaalne grupp, mille koostöö tulemuseks on positiivne sünergia. 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus) · Formeerumine · Tormamine · Normaliseerumine · Toimimine 12. loeng 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine on juhtimise valdkond, mille sisuks on rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal eesmärkide teenistusse. 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimine on juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? · Töötajate advokaat · Funktsiooniekspert · Inimkapitali arendaaj
(Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid. Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid. Eesti priinimistu eripärad Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste perekonnanimedega. · Meil ei esine mingi ühe sufiksi üldtunnuslikuks saamist nagu soomlastel nen, -la, venelastel ov cõi poolakatel (s)ky. · Omapäraseid jooni on genitiivsete nimede suhteline rohkus, tähendusliku sisu poolest aga abstraktmõistete esindatus nimistus. (Saareste II: 18.) 8
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Kõige suurema liikuvusega keraliigesel on kolm telge. Näiteks saavad õla- ja puusaliiges liikuda kõikides suundades ning lisaks pöörduda ehk roteeruda ümber oma pikitelje. Plokkliiges, näiteks küünarliiges või põlveliiges, saab liikuda vaid ümber ühe telje. Silinderliiges, näiteks kaks ülemist kaelalüli, võimaldab liikumist ümber oma telje, näiteks pea pööramisel. Inimese skelett Inimese skeleti eripärad võrreldes muude imetajatega tulenevad eelkõige tema püstisest kõnnakust. Inimese skelett koosneb 29 koljuluust, 33 selgroolülist (7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulülist (kokkukasvanud), 4 õndralüli), 20 roidest, 4 ebaroidest, kahest abaluust, kahest rangluust, neljast vaagnaluust (kokkukasvanud), (ühe jala kohta) 32 jala- ja (ühe käe kohta) 31 käeluustja seesamluudest, mille arv on eri inimestel erinev. Seesamluid arvestamata on inimesel kokku 206 luud. LIHASTIK
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus,
Keskkonnaohu suurenemine Soovitused, mida ise ära teha Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel 14. Konsumerism ja selle levik Eestis 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid 19. Kaasamise tasandid Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja
Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja Tsempionid propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust Sponsorid kiidab ja toetab juhtkonna poolt Kriitikud näitavad kätte idee nõrgadkohad 49. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Isiklikud huvid Usaldamatu õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Hirm ebaõnnestumise ees Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad Isiksustevahelised konfliktid Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid
Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja Tsempionid propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust Sponsorid kiidab ja toetab juhtkonna poolt Kriitikud näitavad kätte idee nõrgadkohad 49. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Isiklikud huvid Usaldamatu õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Hirm ebaõnnestumise ees Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad Isiksustevahelised konfliktid Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid
• 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga • Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine • Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu • Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud) • Pühakutel hoolitsusvaldkonnad • Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine • Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus • Kuradikujutelm • 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus) • Ladina keele kõrval muud keeled
2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle
rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse
.....................................................................................15 Lisa 2 Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis .....................................................................16 Lisa 3 Maakasutus..................................................................................................................17 Sissejuhatus Maailmas on väga palju riike, need riigid erinevad teineteistest mitmel moel, antud uurimustöö koostaja tahab välja tuua Suurbritannia eripärad ning näidata, miks ta just seda maad otsustas uurida. Head lugemist! 3 Riigi üldiseloomustus Riigi täisnimi on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik, kuna Suurbritannia alla kuulub ka osa Iirimaast. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on
mõisapargi serva on püstitatud mahukas spordi- ja toitlustuskompleks. Mõis pakub ettetellimisel ka majutus- ja toitlustusteenust, mis on suuresti lahendatud nimetatud uue hoone baasil. Mõisast on säilinud ka mitmeid mõisa kõrvalhooneid, kuid need on reeglina vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud (V. Praust, 1999-2009). 5. Kokkuvõte Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisatest on enamus hävinud, kuid neist kõigist on jäänud maha lood ja mõningad maastikulised eripärad, nagu pargid, tiigid, kõrvalhooned või varemed. Need maastikku jäänud üksikud elemendid on monumendid Eesti rahva ja selle maa ajaloost. Olgugi, et mõisate ehitamine tuli kaasa vallutajatega ja orjastamisega, teistest maadest on mõisad ikkagi osa meie kultuurist ja arhitektuurist. 6. Kasutatud kirjandus: Alo Särg, Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud, Tallinn 2006, lk. 14-89. Avo Blankin, Änniksaare külakroonika, 2002, kättesaadav: http://www
jääb neist maha: 1) Kliendikapital (maine, populaarsus jm) 2)Organisatsioonikapital (organisatsioonisisene tegevus) Inimkapital - Inimkapital on inimesed, kes laenavad organisatsioonile oma "inimkapitali" võimed ja pühendumise, teadmised ja kogemuse. Inimkapitali koostoime mõjul luuakse struktuurkapital: Sotsiaalne kapital, Emotsionaalne kapital, Suhetekapital, Teadmuskapital. 27. Inimkapitali investeerimise eripärad Inimkapital (human capital) on inimeste oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. Kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks. Tavalised inimkapitali investeerimise vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele,
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid
Tagajärjed sõltuvad põhjustest, seega kui vaadata üle põhjuseid ja neid korrastada, saab muuta ka tagajärgi. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs – (alg)osadeks lahutav uurimine Süntees - (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Induktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üksikult üldisele. Deduktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üldiselt üksikule Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Teooria peab olema kontrollitud teadusliku meetodiga. Rangelt võttes ei saa induktiivse meetodiga jõuda kindla tõeni, see on ainult tõenäosus. Deduktiivset arutlust kasutades - kui peab paika eeldus, peab paika ka järeldus. 9. Mis on teooria? Hüpotees, mis on leidnud kinnitust. Teadmiste, kogemuste ja praktika loogiline üldistus. Teooria all mõistetakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlalist seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus.
2012). 2. EMOTSIOONID Vaatamata sellele, et emotsioonid on juba ammu unarusse jäänud teema teadlaste jaoks, teadmised emotsioonidest on hiljuti oluliselt arenenud. Emotsioonide uurijad on määratlenud emotsiooni keerulise nähtusena, mis hõlmab eri alasüsteemide organismi toimimist - kognitiivsed, füsioloogilised tegevus tendentsid, ja subjektiivne tunne, mida nimetatakse ka emotsioonide kompleksmudeliks (Tran 2004). Tegevus tendentsid on olulised emotsioonide eripärad, kui tegemist on võimalikku või tegelikku käitumise mõistmisega. See tegelik käitumine omakorda mõjutab suhteid üksteisega, kuna teised reageerivad vastavalt signaale nad saavad. See aspekt individuaalsete emotsioonide ja teiste inimeste suhtumiste omavahelisest mõjust on oluline, kui kaalutakse esinevad meeskonnatöös emotsioonid. Selles uuringus emotsioon on valiku mõiste, ei tuju ega mõju (Tran, Páez, Sánchez 2012).
13. Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. - Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Järgnev annab ülevaate usulise rituaali psühholoogiast ja palvest kui ühest religiooniomasest rituaalist ja selle psühholoogilistest efektidest. - p118 14. Palve psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne
tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed o Tekkinud ilma elustikuta kusagil keset ookeani
· Kodumaata rahvused on parasiitsed Liberalism · Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega · Ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus leidub vaid üksinduses · Ühtne õpetus puudub; mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus Põhialused · Vaba turumajandus · Minimaalne riigi sekkumine · Konkurents, avatud turud · Inimõigused (vabadused) Eripärad · Liberalism käib kaasas demokraatliku valitsemisviisiga · Eliit on ühiskonna peremees · Mida rohkem ressursse, seda suuremad on võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet · Sallivus pluralismi suhtes · Vabad valimised · Religioon inimeste eraasi · Rajaneb eeldusel, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed Loojad ja esindajad · Adam Smith majandusteooria looja · John Locke majanduslik vabadus, vaimne vabadus
kontrollimise võimaluste kohta. Võrdlemine- kuidas on siiani tehtud ja kirjeldada isdeaal ehk kuidas hakkab olema. Võrdlus ka sellega kuidas teised on teinud. Uurimisküsimuse püstitamine. Uurimisküsimust (eesmärki) saab püstitada kahel viisil: 1. Hüpoteesina- oletus selle kohta, milliseid tulemusi uuring annab. 2. Kirjeldava uurimisküsimusena- millised on mingi X asja omadused või eripärad? Kui sageli X esineb? (Nt milliste tööga seotud teguritega ollakse rahul ja millega mitte; kui suur on nende inimeste osakaal, kes tunnevad rahulolematust jne). Hüpoteeside tüübid: · Võrdlevad hüpoteesid: X erineb Y-st või X on suurem/väiksem kui Y. · Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid: X ja Y on omavahel positiivselt/negatiivselt seotud. · Põhjuslikkust puudutavad hüpoteesid: X mõjutab Y avaldumist. NB
Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas.
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või
Eksperiment- haruldane,me ei tea mis mõjutab inimest, me pole kindlad kas tulemus on koguaeg sama. Nt. Palju inimesi seisab, ja teeskleb, et tal hakkas halb. Erineva arvuga inimesi on kohal-see mõjutab tulemus. Mida vähem inimesi seda suurem on abi tõenäosus. Sekundaaranalüüs- ei kogu uusi andmeid, kasutab juba olemas olevaid Nt. Ministeeriumist andmeid, palju saavad emapalk. Enamasti meediauuring,elulood,kirjavahetus. 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hüpotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab ühiskonnakorraldust? Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. · Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. · Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik. · Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda.
sama suure mahuga kui ka erineva mahuga objektid. Näiteks kui üks suurem asi on paljudele väiksematele kontrastiks, nagu võilill mingi lehepuhma peal. Kontrast on hea asi, kuid ei tasu liialdada selle kasutamisega, eriti kui kasutada antud lahenduse konteksti mitte sobivaid kontraste, mida loodudes ei eksisteeri, näiteks soo ja kõrb kõrvuti. Looduses on tähtis leida kontraste mis oleksid loomulikud, ent siiski vaataja jaoks huvitavad, nagu valguse ja varju langemine, reljeefi eripärad. Siiski pole kontrast kompositsiooni suhtes ilmtingimata vajalik, kuna harmooniat võib ka ilma teravate vastanditeta saavutada. Ent sellegipoolest on kontrastiga võimalik välja tuua erinevate elementide omapärad. Teatud objektide esiletulekut nimetatakse dominatsiooniks. Domineerivus võib olla nii mahuline kui ka kvalitatiivne. Mahulise puhul on teistest üle oma mahuga, kvalitatiivse korral aga oma omaduste poolest. Domineeriv objekt määrab üldjuhul ära kogu kujunduse stiili ning
Lindude sigimine toimub kõva (kaltsiumkarbonaadist) koorega munade abil. Isase suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes neerude juures paiknevast raiast, mis sigimisperooodil oluliselt suurenevad. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse, mille esimeses pooles eritatakse munaraku ümber valguline kest. Munajuha avaneb kloaaki Joonis 5 Lindude sigimine 10 2.4. Füsioloogia Lindude füsioloogilised eripärad on paljuski seotud nende lennuvõime ja püsiva kehatemperatuuriga. Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne ainevahetus. Ka tõuseb lennates seoses suure energiakuluga lindude ainevahetuse kiirus mitukümmend korda. Ka lindude südametegevus on kiire (eriti väiksematel liikidel), rahuldamaks keha suurt hapniku ja toitainetetarvidust. Keha temperatuur on üldiselt kõrge, tavaliselt 39-45°C (emastel enamasti veidi kõrgem kui isastel)
need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalust pakkuv huvipakkuv töö; tunnustus). Herzberg väidab ka, et rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust, kui juht rakendab motivatsioonifaktoreid tõstab ta rahulolu taset. Negatiivsete ilmingute kadumine aga ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1.Millised on inimeste kui ressursi eripärad? Inimeste juhtimisel on määramatu osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrge võrreldes finants ja tehnoloogia ressurssidega.Silmas tuleb pidada inimeste hoiakuid, suhtumist, kätimust ning tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega. 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimene ja organisatsioon on iseseisvad reaalsused. Inimressursi juhtimisel tuleb leida ühisosa inimese eesmärkide, vajaduste ja soovide ning ettevõtte äriliste vajaduste ja eesmärkide vahel? 3
16.Rollid organisatsioonikultuuris Rollid kultuuris: Jutuvestjad, Preestrid, Sahistajad, Keelepeksjad-kõiketeadjad, Sekretärid ja ametnikud Salakuulajad, Intrigandid ja salasepitsejad 17. Organisatsioonikultuuri loomine ja kujundamine. Kultuurimuutuse 5 osa ja 6 sammu Looja väärtused organisatsioonikultuur saab alguse organisatsiooni looja väärtustest. Iga looja kujundab organisatsiooni oma "näo" järgi. Valdkonna nõuded -valdkonna eripärad ja nõuded mõjutavad tekkima sarnaseid kultuure (N: pangad) Huvi-valik-vältimine potentsiaalne töötaja tunneb organisatsiooni vastu huvi, organisatsioon sooritab valiku vastavalt organisatsiooni väärtustele ja ootustele. Sobimatute kandidaatide töölevõtmist välditakse ning töötaja väldib võimaliku töötamist talle mitte-sobivas organistasioonikultuuris. · Uue töötaja sisse-elamine uus töötaja õpib antud organistasioonis tunnustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
