Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Ka laevaomanikud , kui nad ise olid laevade juhid, mispuhul neid asi huvitas eluliselt, või kui nad ise laevadel ei seilanud, huvitas neid ikkagi oma vara saatus ja hea maine. Peale klassi omistamist toimub järelvalve laeva tehnilise seisundi üle kolmes liinis: lipuriigi järelvalve, klassikinnitus järelvalve, eriotstarbelised ülevaatused. Lipuriigi järelvalvet teostab kas riigi mereadministratsioon või sõlmib viimane selleks kokkuleppe mõne KÜ-ga. Tehniline järelvalve: on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises....
Tooriku kinnitamisel masinkruustangide vahele tuleb arvestada , et kruusatangi pakkide karestatud sisepinnad kahjustavad tooriku pinda. Ometi ei soovitata abipakke kasutada, sest need vähendavad kruustangide hoidetugevust. Juhul kui masinkruustangidesse soovitakse kinnitada silindrilisi või erikujulisi toorikuid, tuleb eelnevalt valmistada ka eriotstarbelised kinnitustarvikud, mille välisküljeks on paralleelsed tasapinnad. Suuregabariidilised toorikud kinnitatakse vahetult freespingi töölauale kinnituspoltide, haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult lähedal ja haaratsite otsa alla asetatud toe kõrgus olema võrdne kinnitatava tooriku kõrgusega. Eriti mugavad on kasutada kaarekujulised haaratsid, mille juures tuge ei ole vaja....
Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport ja pidevtranspordivahendid. Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma:...
hea tööteldavus 7. veehoidvus(lubimörtide veehoiduv on parem kui tsementmörtidel) 8. ei tohi kihistuda 9. hea raske aluspinnaga · Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid. Mördid jaotatakse · müürimördid · pinnakattemördid · värvilised dekotartiivmördid · eriotstarbelised mördid(näit. hürdrosisolatsioonimördid ,akustilised jne). Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müürtitse matrejalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur , siis imavad kivid endasse mördi leiduva vee ja kivinemiseprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väge väike ,siis ei saavutata head naked,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise-ja väliskrohvid. Krohve kasutatakse sise-ja väliskrohvimisel :...
Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle. Generaatori väljundvõimusus suunatakse transformaatorisse, mis muundab selle laiemelektrivõrgus kasutavale pingele vastavaks. Joonis 2. Tuuleturbiinide skeem (Cavallo 1993) Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, akude laadimiseks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. Laialdaselt kasutatakse tuugeneid 1-2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib olla ka palju väiksem, isegi 10 W. 2.2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1...
Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle. Generaatori väljundvõimusus suunatakse transformaatorisse, mis muundab selle laiemelektrivõrgus kasutavale pingele vastavaks. Joonis 2. Tuuleturbiinide skeem (Cavallo 1993) Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, akude laadimiseks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. Laialdaselt kasutatakse tuugeneid 1-2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib olla ka palju väiksem, isegi 10 W. 2.2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1...
Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama laeva ohutu meresõidu , laadimis-lossimis ja päästeoperatsioonid. Energeetiliste seadmete süsteemid tagavad energeetikaseadmete ekspluateerimise erinevates mersõidu tingimustes....
· Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks;...
Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et seda saaks vedada mitme transpordiliigiga ilma kaupa vahepeal ümber laadimata. Konteinerid on virnastatavad, seega on neid lihtne ja mugav ladustada. Konteinerid jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised (kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine, lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid). Peamiselt kasutatakse 20- ja 40 - jalaseid konteinereid, kuid lisaks neile kasutatakse ka palju 45-jalaseid konteinereid. Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- ja 53-jalaseid konteinereid...
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
14. Mis on treiler, tooge naiteid treileri kasutusvaldkondadest. Treilerid on üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmainate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus. Eriotstarbelised treilerid - eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks. 15. Nimetage pidevtranspordi vahendeid ja kirjeldage toopohimotteid. Pidevtranspordivahendiks on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid. linttransportöör, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint...
· Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt) Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon. Kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Metallpeen-materjalid · Naelad · Puidukruvid · Eriotstarbelised kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid jne) METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks. Korrosiooni liigitatakse: · Ilmastikuline (ilmastiku toimel)...
Sellega on hea värvida pinna õõnsused. Lapikpintsel- Kasutatakse pinna tasandamiseks ja silumiseks. Vars on puust. Harjased tehismaterjalidest. Pintsel Eriotstarbelised pintslid Radiaatoripintslid- Mõeldud ribiradiaatorite värvimiseks, pikk vars. Harjasteks looduslik harjas või tehismaterjal. Joonimispintsel- Joonte värvimiseks. Lamedad ja ümmargused variandid. Joonistuspintse- Vormilt on kirjutuspintsel joonimispintsli moodi ümmargune või lame. Maalriharjad Värvimishari- Kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks, eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel. Puust vars. Liimvärvihari- Kasutatakse liimvärvi pinnale kandmiseks. Liimvärve kasutatakse renoveerimistöödel. Tapeedihari- Töövahend, mida kasutatakse tapetseerimisel, seljaosa on puust. Pintslite hoidmine Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõ...
Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Eluruumid olid luksuslikult sisustatud, varustatud vannitubade, vee juurde- ja äravoolurennidega. Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida...
See tuleneb nende väikesest tihedusest. Sarnaselt termosettide siseehitusega ei saa ka elastomeerid sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeriks on näiteks kummid. Plastide liigitus kasutusala järgi Kasutusala järgi liigitatakse plastid järgnevalt: 1) Tarbeplastid - näiteks polüeteen, polüpropeen, polüstüreen 2) Konstruktsiooniplastid - näiteks polükarbonaat, polüamiid, polüatsetaal 3) Eriotstarbelised plastid - polüfenüüleensulfiid, polüeetereeterketoon, polüimiid Põhilised plastide valmistustehnoloogiad. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse, vormitakse ja töödeltakse ekstruuderiga. Termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Valamine Survevalu teostamiseks on vaja plast muuta sisestatud tahkest olekust töödeldavasse sulaolekusse. Selleks kasutatakse valumasinat....
1) Pintsel koosneb kolmest osast Vars, harjased, kate(kest) 2) Pintsli harjased tehakse Jõhvidest, loomaharjastest või tehiskiust 3) Pintslite liiguts ja loetelu Eriotstarbelised pintslid ja tavalised pintslid: Rõngaspintsel, lapikpintsel, lakipintsel Eriotstarbelised: Radiaatorpintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipinstel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti. 4) Milleks kasutatakse maalriharju Maalriharju kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks. Eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel. 5) Kuidas hooldada pintsleid Pintsleid ja värvimisharju korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmaskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõtt...
Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul võtab suure osa Windowsi arendusmeeskonna ressurssidest enda alla ühilduvuse alalhoidmine igas uues Windowsi väljalaskes, sest kõik see tarkvara on algselt loodud jooksma vanemates Windowsi versioonides, kui need kunagi veel modernsed olid. Kõikidest Windowsi operatsioonisüsteemidest on levinuim XP ja selle eriotstarbelised variandid. OS/2 Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS’i ja Windows’iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS’i ja Windows’i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX...
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht...