Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa, võlaõiguse, asjaõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse normid on tinglikult koondatud tsiviilseadustikku. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad
a. Võrdsuse põhimõte § 11 lg 1 lause 1 b. Ebasoodsa tagasimõju keeld § 23 lg 1 lause 2 c. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa üksikud põhiõigused § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala - Kitsas teooria väärikad ja ebaväärikad viisid - Lai teooria midagi teha või mitte teha, lõik on vaba Kui kõikehõlmavat vabaduse sfääri ei oleks, saaks avalik võim privileegid. Alles siis kui see põhimõte kehtib on tegemist vabaduse riigiga
a. Võrdsuse põhimõte § 11 lg 1 lause 1 b. Ebasoodsa tagasimõju keeld § 23 lg 1 lause 2 c. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa üksikud põhiõigused § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala - Kitsas teooria väärikad ja ebaväärikad viisid - Lai teooria midagi teha või mitte teha, lõik on vaba Kui kõikehõlmavat vabaduse sfääri ei oleks, saaks avalik võim privileegid. Alles siis kui see põhimõte kehtib on tegemist vabaduse riigiga
Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed. Sisaldasid üld- ja eriosa, materjale kihelkondade kaupa. Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade. Käsitleti teemasid nagu loodus, inimene, ajalugu ja rändajaile. Kõige esimene oli Tartu koguteos 1927. Järgnseid Võrumaa, Setumaa, Pärnumaa, Valgamaa jne. Harjumaa kohta alustati töid kui need hävisid maailmasõja käigus. Kihelkondade kirjeldamise jaoks tehti kava, tudengile anti kirjelduse kava kätte ja siis ta pidi mingi kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused
b. Võrdsuse põhimõte § 11 lg 1 lause 1 c. Ebasoodsa tagasimõju keeld § 23 lg 1 lause 2 d. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa üksikud põhiõigused) 4. Erisused järkame kevadel §17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem I siseõiguslikult konstrueeritud II kontrollskeem 1. Nõue 2. Välistavad tingimused 3. Nõude sisu- mille riik peab tagama § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala
vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. 323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süüteod kui riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisaktid on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldusena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? 1.Isikuvastased süüteod 2.Varavastased süüteod 3.Majandusalased ja avaliku usalduse vastased süüteod Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Määratlus ja karistused on ära toodud karistusseadustikus
vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on
b. Ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld § 23 lg 1 lause 2 c. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa – üksikud põhiõigused § 19 Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõiguste kontrollskeem Sotsiaalsed põhiõigused; õigused korraldusele ja menetlusele Kontrollskeem: 1) Esiteks peab olema nõue (kui esmaõigused on rahuldamata) 2) Välistavad tingimused § 27 lg 5 3) Nõude sisu (riik peab tagama elatusmiinimumi) § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1
Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)
institutsiooni vahel. Tema käsitlus on lühidalt järgmine. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, nende liidud, koolid, haiglad, parlament, riigivalitsus, ministeeriumid jne. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit;
institutsiooni vahel. Tema käsitlus on lühidalt järgmine. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, nende liidud, koolid, haiglad, parlament, riigivalitsus, ministeeriumid jne. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit;
o 200_1 lg 1 isiku tuvastamise tõttu - lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. o 202 lg 2 kui süü ei ole suur ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi o võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks o 202 lg 7 - Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. o 203 lg 1 - Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks
(õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib olla eri õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
(sarnane terroristi piinamiskaasusele) Absoluutset tuuma saab arutada peamiselt üksnes seoses inimelu ja piinamisega (ehk inimväärikusega) antud valdkonnas valitsev teooria (muudes valdkondades kasutatakse suhtelist teooriat: - Suhteline/relatiivne põhiõiguse tuum Identne proportsionaalsuse põhimõtetega! 9. Loeng (12.04) Põhiõiguste eriosa (vabaduspõhiõigused, soorituspõhiõigused, võrdsuspõhiõigused) Vabaduspõhiõigused (sünonüüm tõrjepõhiõigused): Jaotatakse: - Üldised (§19 (1) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. (viidatud ka väärikale eneseteostusele: Hando Runnel: töö on eneseteostuse väärikaim viis; on vaieldud, mis on väärikaim, kas puhkus, armastus, palvetamine vms) Eneseteostuse määramise viisid:
Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes. Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Kõik tehingute kohta käivad normid on kas TsÜS- is või VÕS-is. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on
kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. · Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline
Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid
aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline
(kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja õ teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa. Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka: · materiaalseks munitsipaalõiguseks (hõlmab riigiõiguse ja omavalitsuskorraldusõiguse õiguslikku alust, mille realiseerimise
varanduse saatust tema surmamomendil. Seega pärimisõiguse ülesandeks on korraldada surnud teostamiseks vajalikes isiklikes mittevaralistes õigustes ja kohustustes / E. Laasik. Nõukogude isiku varaliste õiguste ja kohustuste sfääri, mis kestab edasi tema õigusjärglastes. tsiviilõigus. Eriosa. Tallinn: Valgus, 1975, lk. 446/. Subjektiivses mõttes mõistetakse pärimisõiguse all valdavalt pärija õiguslikku võimu. See tähendab: E. Ilus - pärimisõigus on juriidiliste normide kogum, mis korraldab varandusliku sfääri üleminekut pärandajalt pärijale, s. o. surnud isikult ta õigusjärglastele. /Tsiviilõiguse eriosa: autoriseeritud
Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise otsustamine, koostatakse väärteoprotokoll ja tehakse kas otsus rahatrahvi määramise kohta või määrus väärteo menetluse lõpetamise kohta. Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui: o selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maa- või linnakohtu pädevuses, o on vaja otsustada aresti mõistmine. 14.6. SÜÜTEOKOOSSEISUDE SÄTESTAMINE KARISTUSSEADUSTIKUS Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus (nn kvalifitseeritud koosseis) vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. Iga süüteo koosseisu kirjeldus sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Nt varguse puhul on objektiivseteks tunnusteks: o võõras vallasasi, o selle võtab ara süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest, o teeb seda omastamise eesmärgil.
Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused (nt süüteo katse, põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest, ametiisiku mõiste jne). Karistusseadustiku eriosa §-d 88 451 sisaldavad konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad, koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Süüteo koosseisud (hädakaitseseisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus, kaudne tahtlus, süüteo toimepanija) Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrumisega. KarS kohaselt (§ 28) ei ole tegu
või kampatevahelist kaklust eratlina või huvitatud poolte eelneval kokkuleppel toimuva duellina, mis pole ühiskonna kui terviku asi. Ähmastub seos teo ja selle tagajärje vahel. Tehakse laiendav suhtumine kui nt on tegemist ainult ohustamisega, siis see ei vääri karistust; ka siin võib olla see, kui kannatanu on riik. KarS: suhtumine tegudesse, mis ei too kahju, on pehmem kuna neil on vähem kahjulik tagajärg samuti eriosa normidega, mille järgi paljude kuritegude puhul on nõutav kahjuliku tagajärje saabumine. 3. kannatanu eitamise teel s.o puudub reaalne isik või kurjategija leiab, et selle isiku vastu suunatud käitumine ei tohiks olla keelatud (õiglane kättemaks või karistus, end pannakse tasuja rolli); - kui kannatanu muutub kurjategijaks (hädakaitse piiride ületamine); kui kannatanu on riik; spetsiifiliselt siin on need,
55. Missugused on SK-i seosed lepinguõigusega? 19 Seos väljendubki selles, et SK-ga reguleeritakse ka mh tühistatud ja tühiste lepingute tagasitäitmist. Silmas tuleb pidada seda, et kui on tegemist lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega, siis soori- tuskondiktsiooni kohaldada ei saa. Taganemine/üles ütlemine on eraldi reguleeritud VÕS üldosas + eriosa sisaldab mitmete lepingute juures erinorme. 56. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust? Kui võlaõiguslik tehing (kohustustehing) on tühine, kuid asjaõiguslik kokkulepe (käsutustehing) kehtib, ei saa pooled esitada vindikatsiooninõuet. Sellises olukorras ongi kohane esitada SK-st tulenev nõue omandi tagasisaamiseks.
Sundlõpetamise otsustab kohus. Likvideerijatel (reeglina juhatuse liikmed) on kõik juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused ning eelduslikult ühine esindusõigus (SaS § 52). SA võib ühineda üksnes teise SA-ga või jaguneda SA-deks. Eeldab ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimist juhatuse poolt ja selle heakskiitu nõukogu poolt ning kannet registris. 15. TSIVIILÕIGUSLIK ÜHENDUS EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 582; §587-593 §595-596; § 606-608; § 610; § 613-614 ja § 617
eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Sveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud.
eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik – see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud.
organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, ministeeriumid jne. Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool.
IV LOENG Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid:
õiguskaitseorganite seadusel põhinev tegevus). Nende töötajad jälgivad seadusandja poolt antud reeglite järgimist. b) Tasandite järgi Ühiskonna tasandil formaalne kui mitteformaalne kontroll.Väikeste gruppide teadvus vastab üldiselt ühiskonna omale. väikestes gruppides normid ei lange alati kokku ühiskonna normidega, kuid ei pruugi olla nendega vastuolus. Tihti puudutavad grupinormid spetsiaalseid valdkondi, mis ei ole otseselt ühiskonna osa, vaid kui eriosa sellest. isiksuse tasandil (enesekontroll) tunded, emotsioonid, isiku poolt omandatud orientatsioonid. Et enesekontrollis kui sotsiaalse kontrolli alaliigist rääkida, tuleb eeldada, et isik teab ühiskonnas leivinud norme. 5. Institutsioonid sotsiaalse kontrolli elementidena. Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine.
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
omale. Siin on tähtis sotsiaalne kontroll ka väikestes gruppides, kus selle olemus ja suund sõltub eelkõige antud grupi liikmete kõlbelistest ja õiguslikest hinnangutest, nende hinnangute tasemest; 2) väikeste gruppide tasandil- normid ei lange alati kokku ühiskonna normidega, kuid ei pruugi olla nendega vastuolus. Tihti puudutavad grupinormid spetsiaalseid valdkondi, mis ei ole otseselt ühiskonna osa, vaid kui eriosa sellest. Väikeste gruppide suhteline iseseisvus ühiskonnas viib selleni, et neis võivad tekkida nn grupi käitumisnormid, mis ei lange alati kokku ühiskonnas aktsepteeritavate normidega. Samas ei pruugi sellised grupikäitumismudelid olla vastuolus õiguslike ja kõlbeliste ühiskondlike normidega; 3) isiksuse tasandil (enesekontroll) tunded, emotsioonid, isiku poolt omandatud orientatsioonid. Et enesekontrollis kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
