oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla. *suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia. *kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida
kõigi ees andma lapse isa kätte ja isa pidi käänama lapse hõlma sisse, mis oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla. *suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia. *kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi
- Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia - Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse - Reaalsed eesmärgid - Vältida manipuleerimist
Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus, Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid, Piibel ja Jumala armu rõhutamine Reformistide idee oli viia kristlus tagasi selle juurte juurde keskajal olevat kiriku õpetust moonutatud ning see oli vaja viia tagasi vastavusse Pühakirjaga Luterluse erilisus on ristiusu keskme kindel defineerimine Piibel on ülim autoriteet. Õigeksmõistmise õpetus inimene on patune aga läbi Jumala armu on võimalik saada lunastust. Judaismi ja kristluse erinevus: Juudid ootasid messiat ning kristlased usuvad, et see oodatu oli Jeesus, kuid juudid seda ei usu. Kristlased usuvad, et Jeesuse tulekuga hakkab täituma Vanas Testamendis ennustatu
2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2
2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2
Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide vande(), millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. (Vande erilisus seisneb selles, et see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana-prantsuse (mitte ladina keeles). Ühtlasi viitab vanne selgetele etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani keelt, teised vana-prantsuse). Verduni leping 843 - Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu 843. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (suurim
on inimkesksus. mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja. mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga
piiratud ruumis), energia kasutamine liikumises või mingi muu spetsiifiline liikumiskvaliteet. Sel juhul tuleb samastuda sellega, mida ta otsib ja seda väärtustada. Tuleb pisut tagasi hoida oma "hinnangulist nägemust" või "dramaatilist visiooni" materjalist. Koreograaf võib luua baasmaterjali ja eeldada, et sa ise seda edasi arendad, uuesti ja uuesti, korduste ja variatsioonidega, kuni avaldub sellesse panustatud omapära ja erilisus. Koreograaf võib ka mitte midagi ette näidata, demonstreerides või väljendades seda, mida ta tahab ainult verbaalselt. Ta võib töötada sinuga seni, kuni näeb seda, mida näha tahab. Siis tuleb sul hoida "elus" oma liikumismälu ja tajutud kogemus, sest ainult sina suudad seda sel moel taha, nagu koreograaf vajab. Teades liikumismaterjali, saad töötada liikumiste väljatöötamisega (puhastamisega) ja rafineerimisega
2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2
6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1
Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin, tavalisest erinev seisund või haigus. Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded
teie. Mitte hakata vaidlema. On vaja veenvaid argumente, et asja selgitada ja ärge laske end Erilised kliendid närvi ajada kliendi "kindlatest allikatest". Olge Erilisteks peetakse kliente, kes nõuavad rahulik, tegutsege õigesti. suuremat tähelepanu. Nende erilisus võib tuleneda nende vanusest või puudest. Puue võib olla kuulmis, nägemis, kõne, liikumis ja/või vaimupuue. Iga puudega inimesel on olemas needsamad soovid, motiivid, emotsioonid ja ambitsioonid, mis kõigil teistel inimestel. Erivajadustega klientide teenindamine võib nõuda rohkem aega ja jõupingutusi, kuid selle tulemusena saadakse juurde kliente. Klientide juures ei ole vaja osutada tähelepanu puudele, vaid neid tuleb võtta kui tavapäraseid kliente.
loodusläheduses on ka see, et meil on teadlik köök ja toit ja meil on teadlikud materjalid, mis puutuvad lapsega kokku, teadlikult valitud looduslikud. Juhtub, et on plastmassist pastapliiats aga kõik ülejäänud on villast, looduslikust materjalist. Heli: Aga tänu just antroposoofilisele arenguõpetusele on meil see teadlikkus võimalik olnud ja selle üle on mul tohutult hea meel, et me teame, mida me teeme ja miks me midagi teeme ja sellest tuleb see erilisus ja jõud ja sellest tuleb ilmselge tahtmine teha. Läbi kogemuse (20 aastat saab meil mõlemal lasteaias juba oldud), Sa näed, et see toetab lapse tavalisemat, kõige normaalsemat arengut, k.a. Tervis. Ja igasugust, ka intellektuaalset arengut, see on sügavalt tunnetatud, et see tõeliselt toetab arengut, ei ole nii, et looduslik eraldi ja kõrvuti ja siis Sa oled lihtsalt terve aga lihtsalt...vaid vastupidi:_
Dubrovniku vanalinn, Horvaatia Salamanca Corfu vanalinn, Kreeka Santiago de Compostela vanalinn Dolomiidid, Itaalia Vatikan Veneetsia 43. Kultuur hoiakute kujundajana Kultuur cultura /viljelus, harimine/ ühiskonnaelu eriomane korrasus, milles kajastub inimolemise ja tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist. Kultuuris kajastub ajastute, ühiskondlikmajanduslike formatsioonide, rahvaste ja rahvuste ainelise ja vaimse arengu erilisus ja ainulaadsus. 29 Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt. Kultuur koosneb abstraktsetest, mittemateriaalsetest väärtustest, ootustest, uskumustest. Kultuur on õptav ja iseloomulik rühmale. Et kultuurid tekivad ja kaovad, on erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades kultuuril erinev sisu, millest tulenevad kultuurierinevused
oma puudusi aktsepteeritakse (Lazarus, 1991). Selle definitsiooni võtmeelemendiks on uhkus. Me oleme uhked, kui võtame endale vastutuse sotsiaalselt hinnatava tulemuse saavutamise või sotsiaalselt hinnatavaks isikuks olemise eest (Mascolo & Fisher, 1995). Storm & Storm (1987) väidavad, et uhkust saab kokku grupeerida teiste positiivsete emotsioonidega nagu võidurõõm, võidukus, lõpuleviidus, erilisus, vaprus ja julgus. Lazarus (1991) väidab, et uhkusega seotud tuumikteemaks on meie egoidentiteedi soodustamine kas meie enese poolt hinnatava objekti omamise ja / või saavutatud edu eest või kellelgi teise, meie gruppi kuuluva isiku samade omaduste eest. Sellega rõhutatakse uhkuse osa mina esilekerkimises nii indiviidina kui grupi liikmena. Harter (1990) väidab, et uhkus on oluline selliste kõrge enesehinnanguga
seda nii pärandajate kui ka omavalitsuste vaatepunktist. Nõukogude ajal tuli kohalikel võimuorganitel RKTKo 13.01.2010 nr 3-2-1-151-09 küll nn pärijateta varandusega tegelda, kuid seda siiski riigi nimel. Muudatuse erilisus oli arutusel ka Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise Riigikogu suures saalis pärimisseaduse eelnõu esimesel lugemisel 1995. a 26. aprillil. Riigikogu korral tekib erastatud maale PkS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille liikmete küsimustele vastates selgitas muudatuse vajalikkust tollane justiitsminister P. Varul juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana
Igasuguse mõõtmise ideaaliks oleks kõigi nähtuste mõõtmine suhteskaalal. Kahjuks pole see psüühiliste nähtuste puhul võimalik. Seetõttu saame suhteskaalal ilma mööndusteta mõõta ainult psüühiliste nähtuste füüsilisi kajastusi (või eeldatavaid põhjusi). Maksimumsaavutuseks psühholoogias saab olla psüühiliste nähtuste mõõtmisel intervallskaala kasutamine. Selles ei avaldu mitte psühholoogia kui teaduse nõrkus, vaid psüühiliste nähtuste erilisus, nende mittefüüsikaline olemus. 1.2.2. Psühholoogilised mõõteskaalad ja statistika Mõõtmisskaala tüübist sõltub kasutatava statistilise töötluse võimalik tase. Nominaalskaala puhul saab kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat, tsentraalse tendentsi mõõduks saab kasutada ainult moodi, hälbivuse mõõduks sagedusjaotust. Järjestusskaala puhul saab samuti kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat. Tsentraalse
Keegi ei taha olla nagu kõik teised , kuid miks siis peetakse inimest , kes julgeb teistest erineda .. imelikuks ? i'm the one who's always forgotten, but who never forgets.. Iga inimene muutub ajapikku selliseks, millised on inimesed, kellega Ta läbi käib. kõik inimesed on erilised, kuid mitte täiuslikud, aga kõik otsivad taga täiuslikust ja nad peavad hiljem pettuma, kuid kellegile ei tule pähe just selle inimese erilisus. vahepeal on raske eristada tõde perfektsest valest. Ükskõiksus on kõige hullem variant. Ka nuttes tuleb osata olla õnnelik . ela oma elu julgelt, sest elu on liiga lühike , et hirmu tunda . Naera ning tunned ennast õnnelikuna, üksinus aga teeb su kurvaks. Pahatihti me kahetseme just neid sõnu , mida me ütleme vihasena kui sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi, hirmust , et võiksin su kaotada Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab.
parandamiseks ja teenuse osutamiseks kasutatud abivahendid.311 Potentsiaal protsess tulemus Erinevalt materiaalsest tootest võivad kliendid vajadused leida rahuldamist teenuse osutamise eri faasides. Kliendi vajadused võivad leida rahuldamist nii protsessi (nt. jalgpall, kontsert) kui ka tulemuste faasis (kaubavedu, puhastus, parandus). Materiaalsete toodete puhul rahuldab tarbijate vajadusi ainuüksi lõpptoode, mitte kunagi tootmisprotsess. Teenuste turunduse erilisus võrreldes teiste kaupadega tuleneb osaliselt eeltoodud teenuste kolmefaasilisest potentsiaal protsess tulemus käsitlusest. Teenuseid on vaadeldud eelkõige kui inimeste ja/või masinate valmisolekut ja oskust rahuldada tarbijate vajadusi läbi tarbija enda või tema objektikaasamise teenuse osutamise protsessi. Lähtuvalt eeltoodud definitsioonist võib välja tuua järgmised teenuste erisused:
neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda 20 siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus
neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus
20 neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
