Mõtteid D.J. Salingerist D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine pidevalt, alkoholi tarbimine, suitsetamine, endale pahanduste kaela tõmbamine on ilmselt kuulnud väga paljude noorte ellu. Vähemasti mingil eluperioodil, mõnel varasemas eas kui teisel
asub relvamuusem, mida sõjaajaloost huvitatud võiksid vaatamas käia. Sinimägedel asuvad sõdalaste memoriaalid. Mainimata ei saa jätta ka meie Kohtla kaevandusmuuseumit, mis annab täieliku ülevaate kaevurite tööst. Seal saab isegi kaevandusrongiga sõita ja proovida tööriistu. Kuremäel asuv Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene-õigeusu klooster. Kõrge kivimüüriga ümbritsetud ehitis pakub huvitavaid vaatamisväärsusi, mille alla kuuluvad kirikud ja muuseum. Eriliseks teeb koha pühitsetud veega allikas ning ülivana püha tamme juures Ida-Virumaa linnad on väga mitmekesised. Elamusi jagub siin piisavalt, olenemate rahvusest ja vanusest. Kindlasti tasuks tulla uudistama, mida maakond pakkuda võimaldab.
~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas
ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku
Kontserdi retsensioon 9. veebruaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti “Giselle”. See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab tema südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett “Giselle”. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle’i rollis oli mullu parimaks Vene baleriiniks tunnustatud Natalja Sologub ning krahv Alberti osas astus üles Moskva Suure teatri üks esitantsijaist - Dmitri Gudanov. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi heli, sest mulle väga meeldib harfi õrn kõla ning tegelikult on mul isegi kahju, et seda instrumenti kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameele...
Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte. Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid mingil määral ka kurbust, sest see lugu oli väga ilus, sõnad kõlasid väga hästi, kuid viis tegi loo natuke kurvaks
on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli vaadata, kuidas solist sisse elas. See pala haaras endaga kaasa kõik saalis viibinud. Esitusele järgnes enesest mõistetavalt lausa meeletu aplaus ning mitmekordne Pille Lille lavale tagasi kutsumine
kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda.
00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõige rohkem meie enda kooli poiste bänd The Werg ja nende laulu ,,Stairway To Heaven" Loo tunnus on popp muusika, laul on ise enesest väga kaasahaarav ning kuulama panev. Too laulu kuulamine tekitas minus meeldiva tunde kuna see laul on rahulik ja meeldejääv. Meeldejääv just selle pärast, et see on selline rahulik ja noorte pärane. ,,Stairway To
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki häs...
Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. ...
Igal lool oli oma eriline meloodia mis sobis hästi kokku pealkirjaga ja aitas ette kujutada mis inimesega sel ajal toimus. Lugu ,,Tere hommikust ingel" mis oli pühendatud Jasoni sõbra väiksele tütrele meeldis mulle kõige enam. Minus tekkis eriline tunne, kujutasin ette kuidas väike tüduk hommiku tõuseb, olles ärkvel kuid silmad veel suletud, kõrvus kostes rahulik, külmavärinaid tekitav heli. Kontserdi muutis eriliseks erikülaline - harfimängja meie enda kodulinnast. Harf ja harf-kitarr kõlasid koos suurepäraselt. Publik oli kogu kontserdi vältel keskendunud ja kuulas kõike mida Jason rääkis ja mängis. Konserdile minnes oli endal pisike ettekujutus sellest muusikast olemas kuid seda lives kuulates osutus see ettekujutletust veel palju paremaks. Kontsert oli väga huvitav ning erines samalaadsetest kitarrikontsertitest väga. Kuid
Lugu oli ooperist ,,Võluflööt"ning nimi ,,Kuninganna aaria" . ,,Võluflööt" on Mozarti loodud kahevaatuseline ooper. Mulle meeldis väga selle ooperi sisu. Selle laulu ma arvan, et tunneksin kohe ära kui ma kuuleks seda teist korda, sest ma pole veel kuulnud, et sellist muusikat saab luua ja nii kõrgelt keegi suudaks üldse laulda. See meeldis mulle väga. Veel oli see väga meeldiv, et filmis oli veel väga võimsat muusikat ning just see muutis minu arvates selle filmi väga eriliseks ja meeldejäävaks. Ma arvan, et ise ma poleks seda filmi kodus vaadanud, kuna noori ei huvita eriti sellised filmid, kuid filmi oli päris huvitav vaadata, sest erines paljuski tänapäeva filmidest. Jäin filmiga väga rahule.
----------------------------------------------- f��siline koostis tooraine,pooltooted,valmistoode. turuk�lblikus ja konkurents: kas on tegemist uudistootega v�i on toode juba m��gil? millised on olemasolevate toodete puudused? kas olemasolevate toodete puudused on eemaldatud, kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? millist kasu saab klient teie olemasolust? eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? p�hitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). ----------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------------------------ tootearendus-kas,kuidas ja millal on plaanis toote sortimenti arendada ja laiendada? kirjeldage l�hidalt planeeritavaid tegevusi. kui suur on t�en�osus, et teie toodet/teenust hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida?
ning ka põllumaid, kus saab puhata linnade mürast ja mõelda mõnede asjade üle järele ning kuulata linnude laulu, jälgida mõnede väiksemate loomade tegevust ja jällegi mõelda. Nagu igal riigilgi on ka Eestil head ja halvad küljed. Minu arvates on meie isamaal häid külgi rohkem kui halbu ning halbu ei suudagi meelde tuletada eriti. Üks häid külgi on tasuta põhikooli haridus, teine on aga eelis teiste maade ees: siin on neli aastaaega, mis teeb meie maa eriliseks maaks. Arvan, et üks suur miinus on vihmased suved ja liiga soojad talved, kuid samas on see ju ka plussiks, kuna talvel pole nii külm, et kodudes ära külmuks ja vihmased suved ei anna taimedel kuivada. Eelmine aasta tuli meie kodumaale suur muudatus, kroonide asemele võeti kasutusele eurod. Ka sellel on omad plussid ja miinused. Nüüd kui me lähme kuskile Euroopa liidu riiki ei pea me raha vahetama, kuid nüüd pole meil ,,oma" rahatähti.
... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et kitarrid mändised liiga valjult ning sõnu polnud kuulda. Siit moraal, et pillimehed võiksid arvestada lauljate hääle tugevusega Kontsert oli lõbus ja tore. Võrreldes eelmise aasta jõulukontserdiga oli see kontsert lühem, mis on positiivne. Laulud olid häsi valitud ja ühislaulud olid lihtsa viisi ja kergete sõnadega. Üldiselt õnnestus kontert hästi. Kui peaks kontserdile hinde panema siis mina paneks 5-. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontserdil esinesid ainult ... õpilased, kes said enda ülesandega hästi hakkama. Kontsert võiks ka edaspidi kesta veidi alla 1 tunni. Kontserdi algus võiks olla parem, sest see kontsert algas sellega, et algas mingi laul, mida ei juhatatud sisse. Peale selle laulu esitamist öeldi, et kontsert algas. Kontsert oli hästi korraldatud ja läbimõeldud. Kontsert andis rõõmsa ja positiivse meeleolu
esitatakse modernsemas võtmes, et see ka nooremale generatsioonile nauditavamaks muuta. See oli vokaal- instrumentaalmuusika kontsert kuna laval oli vaid kolm esinejat, kes laulsid ja mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks.
Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist. Väikesepinnalised liigirikkad luhaniidud on Alam-Pedjal Pedja ja Põltsamaa jõe äärsed luhaniidud. Neist on väga linnustikurikas pidevalt niidetud Kirna-Jüriküla luht. Alam-Pedja eriliseks väärtuseks on looduslik Emajõgi. Luhamaastik moodustab koos jõe ja selle vanajõgedega mitmekesise maastiku. Siinsed alad sobivad hästi rohuneppidele, keda mujal elupaiga kadumise tõttu järjest harvem kohatakakse.
1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas Veneetsias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus. 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuninga François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike
2. Miks elavad õpilased õppeaasta alguses pidevas hirmus?Sest nendeteada suur kurjategija on vabaduses 3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel korral vältida soovimatute isikutega kokkupõrkamist ja saab teada Sigatüükas asuvatest salakäikudest.Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info hankimiseks ja Sigatüükas öösiti ringiliikumiseks. 6. Kuidas Hermione jõudis nii paljudes tundides käia?Tal oli ajakeeraja, mille ta sai McGonagalilt aasta alguses
Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve.
Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost. Palestrina kasutab selles kaht erinevat kirjaviisi. Missatsükli vähese tekstiga osades, kus teksti läbikostmine paljuhäälsest polüfooniast pole eriliseks probleemiks, püüdleb Palestrina polüfoonia ideaaliiseseisvate ja viimistletud meloodiate täiusliku kooskõla poole.
puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus; orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; kontserdi või etenduse üldine meeleolu jne. · Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud laulud, muusikapalad (muusikaetenduses vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne). Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, mis emotsioone tekitas, võrdle ülejäänud kavaga). · Kontserdi üldine õnnestumine. Mis tegi kontserdi eriliseks? · Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. Võrdlus varasema kontserdikogemusega. · Millist muud informatsiooni said (esinejate, saali vm kohta), mida oleksid veel teada tahtnud? · Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud esinejatele-korraldajatele tulevikuks. · Kokkuvõte. Valides neist mõned komponendid või lähtudes hoopis mingist oma vaatenurgast, tuleks püüda kirjutada nii (vältides ankeetlikkust, aga mitte kaotades professionaalsust), et arvustus
Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 9. ja 10. lennu üliõpilased ja ansambel. Kõik esinejad olid väga andekad noored muusikud, kes võivad tulevikus kindlasti headeks muusikuteks saada. Minu lemmik lugu oli lõpulaul. Loo heliloojast sain teada seda, et ta on Inglise helilooja ja elab siiani. Lõpulugu oli mõnus pop-muusika, mis oli väga hästi ja puhtalt esitatud
Hawkingist sai vaid 32- aastasena Londoni Kuningliku Seltsi, 1660. aastal asutatud teadusühingu liige. 1979. aastal sai ta juba Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks. Ta on tuntuim ja enim tähelepanu pälvinud teadlane. Pale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge'is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. Arstid arvasid, et ta sureb paari aastaga. Ma arvan, et eriliseks teebki ta see, et kõige saavutamisel on ta suutnud üle olla tõsiasjast, et suure osa oma karjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli. Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks
kasvatatud toitu. Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke. Kivi oli ise päris pisike ja ümar ning seda oli mõnus käes hoida. Jonksule see kivi kangesti meeldis ja ta võttis selle koju kaasa. Kui linnarahvas kuulis, et Jonksu on leidnud mingi kahtlase kivi, muutusid nad väga ärevaks. Nad hakkasid kartma, et see on ohtlik ja kahtlane kivi mis võib neile kõigile halba teha.
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni.
Kirjanduse olemus Minu jaoks on kirjandus kui vaimne keel, mida iga inimene siin maailmas oskab rääkida. Tõsi, kõik ei ole piisavalt püsivad ja keskendunud, et kirjandust luua, ent pea igaüks oskab sellest omal viisil arusaada ning seda endale tõlgendada. Kirjandus on kunstiliik, millel on mitmeid vorme ja ilmeid. Erinevad teosed on areneva tehnika ja kiire elutempo kõrval saanud omale paksu ja aegaviitva raamatu maine. Paljud arvavad, et isegi kui nad tahaksid rohkem lugeda ja oma silmaringi laiendada, siis ei jätkuks neil selleks aega. Aina tihedamini väidetakse, et rahvas ei naudi enam kirjandust ning lugemine pole enam nii populaarne kui see oli varem . Raamatutes ei peitu kogu maailma kirjandus. Tõsi, enamus kirjandusest on salvestatud paberile ja erinevatesse köidetesse, kuid siiski kuuluvad ka näiteks muusika, filmid ja näidendid kirjanduse hulka. Minu arvates on väär väita, et inimestele ei meeldi kirjandus. Käiakse teatris, k...
Maailmaimed Antiikmaailma imedeks peetakse Giza püramiide Egiptuses, Pharose tuletorni Aleksandrias, Semiramise rippaedu Babülonis, Zeuzi kuju Olümpias, Artemise templit Efesoses, Rhodose kolossi ja Halikaenassose mauseleumi. Kõik need ehitised ehitati väga palju aastaid tagasi ning tänapäevani on neist säilinud vaid Giza püramiidid.Aga mis tegi neid ehitisi nii eriliseks, et neid lausa imedeks kutsuma hakati? Ning kuidas need üleüldse ehitati? Kõik imed eeldasid korralikku planeerimist, teadmisi materjalidest ja nupukaid lahendusi ehitamisel. Kõik neist olid tohutult töömahukad ja aeganõudvad ning arvestades asjaolu, et puudusid korralikud töövahendid, masinad ja tehnika, on see ime, et paljaste kätega ehitati väga korrapäraselt ja täpselt. Lisaks oli tarvis hulgaliselt tööjõudu ja palju aega.
Hiigelmüür ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368-1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongolite hordide eest ning hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla seotud ka Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks märksa aeglasemale edasisele arengule. 4) Machu Picchu Pilvede linn Machu Picchu ehitati samanimelise mäe tippu inkade impeeriumi poolt Peruus 15. sajandil. Linn tähendab otsetõlkes vana mäge. Linna teeb eriliseks tema asukoht ja suursugusus. Inkad hülgasid linna peale suurt rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka
14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta. 50-aastane mees oli juba eakas, 70-aastaseks elamist peeti Jumala eriliseks kingituseks. Eriti suur oli keskajal imikute ja väikelaste suremus. Peredel sündis küll palju lapsi, kuid vaid umbes pooled neist saanud täisealiseks. Naised surid väga tihti sünnitusel, mehed hukkusid sõjas. Kuigu surm oli tavaline, ei suhtunud sellese sugugi ükskõikselt. Pereliikmete ja eriti laste surm põhjustas ka keskaja inimestes suurt kurbust ja leina.
Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos, Aramis, Costance, Leedi Winter, Kuninganna Anna. Kõrval osadeks olid pesunaised, kaardiväelased, tänavanaised, ballikülalised, teemandid. Viimaseid osi lavastasid Eesti Rahvusballeti tantsijad. Muusikalist tagatausta esitas Rahvusooper Estonia orkester. Balleti tegi eriliseks see, et tantsijad suutsid kavas oleva sisu hämmastavalt selgelt ja täpselt publikuni tuua ja kõik tantsisid hästi muusikasse ,mis kõlas just õigesti. See ballett oli parim mida ma näinud olen, kuna taustas olev muusika väljendas väga elavalt tantsijate ümber ja omavahelistes suhetes toimuvat sündmustiku. Ka tantsijad väljendasid ennast tohutult hästi ja kuna võin end isegi kuidagi baleriiniks nimetada, sest olen selle
See nägi nii ilus ja graatsiline välja tõeline kunst! Veel meeldis mulle tema maalide juures see, et väga oskuslikult ning detailselt on rõhutatud naiselikkust. Selgelt on välja toodud igasugused elemendid hüppesse minek, maandumine, painutamine. Minu tähelepanu pälvis ka maal ,,Venitus", kus autor oli kujutanud baleriini, kes ennast sirutab. Eriline oli ta just seepärast, et sellel maalil oleks autor just kui pritsinud pildile värvitäpikesi, mis muutsid pildi väga eriliseks ning efektseks. Poleks arvanudki, et üks kunstinäitus mulle nii palju meeldida võiks. Tekkis suur tahe ka endale mõni maal just nende baleriinide hulgast soetada. Tegu oli ühe suurepärase näitusega! Ootan huviga järgmist galeriikülastust!
Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas T.Cahill telharmooniumi. 1957.a. Tegeles vene teadlane J.Murzin süntesaatoriga ans mida tehti ainult 1 eksemplar. Pärast 2. Maailmasõda tehti palju süntesaatoreid. Kuid selle lõpetas Robert Moog 1964.a. Demonstreerides audioinseneride ühingu koosolekul esimest tõelist süntesaatorit. Alguses peeti moogi süntesaatorit eriliseks nähtuseks, kuid aastal 1968 tekitas see täieliku sensatsiooni. Tänapäeval on aga jälle kuulsaks saanud rohkem klaver kui süntesaator sest praegustele inimestele meeldivad vanemad asjad rohkem. Minule meeldib tegelikult rohkem süntesaator, sest sellega saab tekitada palju erinevaid helisid ning süntesaator on kordi väiksem kui klaver.
Tegemist on lihtsa ja rahvaliku looga armastusest, kust võib leida hoogsaid tantsuseadeid ning värvikirevaid rahvariideid. Minu arvates on juba suurde ooperitelki sisse astumine omaette elamus. See on lihtsalt uskumatu, kuidas Saaremaale tuuakse selline asi peo peale kohale. Olen eelneval aastal ka ise seal töödanud aga kohviku poolses osas. Minu arust oli kõik täpselt paigas! „Natalka Poltaavast“ pikkus oli täpselt paras ja lugu köitis mind terve aja. Eriliseks lemmikuks peaksin Natalkat mänginud noort neidu, kes oli väga temperamentne ja kandis rolli suurepäraselt välja! Kogu etenduse sidusid imeliseks tervikuks eelmainitud kirevad kostüümid, mis olid tõesti valitud täpsusega, et kõik kokku sobiks ning harmoneeruks. Ma ei arva end maailma suurimate ooperifännide hulka. Ooperipäevad üritusena on aga suurepärane kontseptsioon ja see töötab. Inimestele meeldib end ilusasti riidesse panna ja jalutada läbi lossipargi uhkesse telki
Tema kollaazid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks" (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad (telekas,makk,tolmuimeja,singikonserv jne).Esiplaanil poseerib atleetvõimleja kehaehitusega mees,käes hiiglaslik pulgakomm,millel on suurete tähtedega kirjas ,,Pop".Selles on näha kahemõttelisust mis muutis fraasi ,,pop kunst" massile tuntuks. ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks"(1965a)
Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge
SISSEJUHATUS Referaadis keskendun ühe Eesti tuntuima ja hetkel ainsana Eestis tsikleid tootva ettevõtte, Renard Motorcycles, ajaloole, taaselustamisele. Pikemalt uurin Renard Motorcycles tippmarki Renard Grand Tourer. Kes oli ettevõtte taaselustajaks? Kuidas käis Renard GT disainimine ja projekteerimine? Millised on tsikli tehnilised näitajad? Mida on kasutatud tsikli valmistamisel? Kes tsikli projekteerisid, disainisid ja valmistasid? Mis teeb tsikli nii eriliseks ja kalliks? Ja palju muud selle mootorrattaga seonduvat. 3 1. ETTEVÕTTE RENARD MOTORCYCLES AJALUGU Renard Motorcycles on praegusel hetkel ainus reaalselt tsikleid tootev Eesti ettevõte. Ettevõte on väga tuntud välismaal. Renard Cycles nimeline ettevõte on alguse saanud Tallinnast, Kivimurru tänavalt 1938 a. Asutajaks oli ettevõtja J. Lään. [1]
Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine kõige loomulikum viis, siis on ta nii ülemiste kui alumiste kehasildadega otse klaveriga kontaktis ning suhtlemine nende vahel toimub tõrgeteta.
kahtlemata tähtsaim taevakeha. Samas on Päike üks täiesti tavaline täht meie kodugalaktika enam kui 150 miljardi hulgas. Suhteliselt väikese massiga tähena kulutab Päike oma energiavarusid kokkuhoidlikult ning vähemalt 5-6 miljardi aasta jooksul veel peaks ta Maa asukaid rõõmustama jätkuva ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele paistab Päike meie taevas umbes poolekraadise läbimõõduga kettana, kõik teised tähed jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti.
Tartu Forseliuse Gümnaasium KONTSERDI RETSENSIOON ,,Jõuluootus" Liisi Lõhmus 9a Jaanuar 2013 ,,Jõuluootus" Kontserdi pealkiri oli Jõuluootus. Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et...
1. Milline kollaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida seal kujutatakse? Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?" (Just What Is It that Makes Today's Homes So Different, So Appealing?, 1956). Kujutatud on elutuba. Kollaazi keskele on paigutatud kulturist, kes hoiab käes hiiglasliku pulgakommi, mille peale on kirjutatud ,,POP". 2. Mis on kollaz? Kollaaz on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale. 3. Mis on abstraktne kunst? Abstraktne kunst ehk abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas
Tere lugupeetud noored Tahan teile selgitada, miks on Eesti koht, kus elada. Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole
Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad"
eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused. • Kasvades välja rafineeritud kõlatöötlusest, on Tulve vormikujundus “voolav” – pigem protsessina antud kui arhitektooniline. Veel • Jaan-Eik Tulve on tema abikaasa. • Tulve kuulub eesti muusika nooremasse põlvkonda, kes rütmikesksele neoklassitsismi traditsioonile vastandudes on pühendunud kõlakeskse muusika loomisele. • Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluste õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. • 1998 valiti Helena Tulve teos “à travers” rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000
kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset mõtlemist millekski eriliseks, millest nad sellegipoolest mööda vaatavad kuna sellega enese sidumine eristaks neid ülejäänud seltskonnast. Need inimesed on seltskonda sulandunud ja kaotanud sellega oma individuaalsuse. Seltskonda kuuluvad inimesed kardavad näida keskpärastena ja end seeläbi seltskonnast eraldada ning naeruvääristada. Hegeli sõnul pole abstraktne mõtlemine mitte liiga madal või labane, vaid keskpärase inimese jaoks, olgu ta heas seltskonnas, midagi erilist, millega ei ole
,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba
Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja , Neeme Järvi ettepanekul ÜRO 50. aastapäevaks ,mille tõid ettekandele 1995.aastal New Yorgis Neeme Järvi ja Yorgi Filharmoonia Sümfooniaorkester. Maurice Raveli (1875-1937) ,,Daphina ja Chole" süit nr 2 on muusikaajaloo üks võimsamaid teoseid ,mis on balletimuusika ,kuid on koondatud kontserdiesituseks sütidesse,millest ühte saime ka meie kuulda. Kontserdi tegid eriliseks meloodia keerdkäigud ning muutused, mida oli huvitav jälgida.Kuigi kontsert oli natuke igava võitu,suutis ta enamust kaasahaarata äkilise meelolu muutusega.Sellest hoolimata oli estluse tase üsnagi hea.Ning lugusi kuulates tekitas see kerge ja kevadise meeleolu, luues justkui tunde nagu oleks kuulamas kevadist vete kohinat . Seega üldjoontes jäin kontserdiga rahule , kuigi eelistan pigem käija kuulamas kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning
Karin Kuulpak, puhkpilliorkester juhendajaga Riho Sild ja keelpilliorkerster juhendajaga Marianne Leibur. Näitlejateks olid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kontsert See hakkas kell 19.00 Nordea kontserdimajas. Ma läksin kontserdile koos oma sõbraga ja vanematega. Muusika, mida esitati oli tempokas, intensiivne ja veidi salapärane, mis sobis suurepäraselt etenduse taustaks ja lisas loole emotsiooni juurde. Mis oli eriti meeldejääv ja tegi kontserdi eriliseks see, et sain esimest korda külastada Nordea kontserdimaja. Mind üllatas nii mõnigi näitleja ja laulja. Muusikapaladest meeldis mulle kõige rohkem taustamuusika ajakellale, seda kuulates oli tõesti tunne nagu aega oleks keeratud kas edasi või tagasi. Jäin väga rahule näitlejate lauluoskusega, oli aru saada kui palju nad on proove teinud ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile.
ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
