Van at es I n cip rti pa Andrus Veerpalu (born February 8, 1971 in Pärnu) is an Estonian cross country skier. On February 17, 2006 he won his second Winter Olympics gold medal (in 15 km cross country skiing; his previous gold medal is from the Salt Lake City games), becoming the fourth Estonian to have won two Olympic gold medals (Kristjan Palusalu, Erika Salumäe and Kristina Smigun are the first three). Veerpalu has also found success at the FIS Nordic World Ski Championships, winning a gold at 15 km in 2009 at Liberec, 30 km in 2001 at Lahti and a silver at 50 km in 1999 at Ramsau. Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt
· Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus) · Tulemus 8641 punkti · Võitis 2000 kulla · Võitis MM'il 2001 hõbeda · Võitis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbeda 1997 ja 1999 · Võitis EM'il kümnevõistluses 1998 kulla ja 2002 hõbeda
tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest. Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest jääb silma meie armastatud ja rahvuslikuks uhkuseks tõusnud spordikangelad Olümpial medaleid võitnud kallid kaaskodanikud. Kristiina Smigun, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Gerd Kanter, Erika Salumäe.... need on meie märkimisväärse eduga sporditähed, kellele vaatame tänapäeval alt üles ja seame noortele sportlastele eeskujuna motivatsiooni tabeli esimestesse ridadesse. Nendele seame oma suurimad ootused ja lootused Olümpia mänge vaadates ning jälgime suure rõõmuga nende edu ja kurvastame nende kaotuste üle. Iga aastased jooksu- ja suusamaratonid on nagu suur ühine ette võtmine, kus osaleb igal aastal tavaliselt mitukümmend tuhat inimest
juba lapsest saadik tahtnud ning keegi teda peale ei sundinud. Astumine Tallinna Konservatooriumisse Peale poolt aastat klaveritundide külastamist soovitas Esteri klaveriõpetaja Karin Prii astuda tal Tallinna konservatooriumi. 1938. aastal ta seda tegigi ning astus klaveriosakonda, kuhu jäi võrdlemisi pikaks ajaks. Kuna vahepeal tuli sõda, oli tal klaveriõpetajaid üsna mitu. Nendeks olid Helm Viitol-Mohrfeld, Artur Lemba, Anna Klaz ning viimasena Erika Franz. Ester Mägi suutis kokku viia nii üldhariduse omandamise koolis, kui ka musikaalse hariduse saamise üheaegselt. Nii lõpetas ta 1941. aastal keskooli, kuid siis tuli sõda, mida helilooja kirjeldab kui väga rasket aega tema elus. 1945. aastal tabas teda tagasilöök haigestusid tema käed ning tema edasised õpingud klaverialal olid seatud küsimärgi alla. Konservatooriumis soovitati, et ta võiks minna ajutiselt teise kadeetrisse, näiteks muusikateadusesse
10 fakti Shakespeare’i eluloo ja loomingu kohta Eluloo kohta: 1. Sündis kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. 2. Õppis kodulinna ladina koolis. 3. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. 4. Elas 52 aastat. 5. Ta ostis 1597. aastal endale Stratfordi suuruselt teise maja. 6. Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe'i teatris. 7. Õppis kodulinna ladina koolis. 8. Ta suri kuu pärast oma testamendi koostamist, mida alustas väitega, et on täietervise juures. 9. Ta maeti kaks päeva hiljem Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. 10. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Looming: 1. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. 2. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti. 3. Esimesed 126 sonetti on pühendatud kena...
aeg, tervelt kaks aastat. Värav oli tema jaoks lahti, tulgu surm siis aasta või kuu pärast. Tema otsus muutis teda ükskõiksemaks valude suhtes, muretumaks oopiumi ja veini tarvitamisel. Harry käis tänaval lootuses leida uuesti säravat silti ,,Ainult hulludele" või seda kandnud meest. Harry pidas ennast piisavalt hulluks, et pääseda nende hulka. Temast möödus matuserongkäik. Harry mõtles, et keegi ei jääks teda tema surma puhul taga igatsema, isegi mitte ta armuke Erika, keda ta niivõrd harva nägi. Äkki nägi ta silti kandnud meest, too aga jooksis eest ära. Kui Harry talle järgi jõudis, ei tundnud mees teda ära. Mees sõnas irooniaga, et kui Harry tahab meelelahutust, mingu ,,Musta Kotkasse". Raamatukogu juures kõndides kohtas ta noort professorit, kellega oli vanasti idamaade mütoloogiast vestelnud. Professor kutsus ta enda juurde õhtust sööma. Harry läks koju, võttis sisse podagrapillid (liigesevalu vastu) ja hakkas end õhtuks valmis seadma.
10.1948 65 Ladu KBerk Kaivo Berk mees 19.04.1944 69 Ladu MKalj Meelis Kalju mees 8.01.1983 31 Ladu ELaan Einar Laanepõld mees 13.08.1960 53 Ladu TMark Tiina Markus naine 23.08.1982 31 Ladu RMeig Reijo Meigas mees 19.06.1945 68 Ladu SParr Selma Parre naine 19.09.1967 46 Ladu ESalu Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük EBach Erika Bachmann naine 7.10.1971 42 Müük EElmi Ene Elmik naine 24.10.1971 42 Müük TMüll Tarmo Müller mees 4.09.1967 46 Müük HAigr Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük EKase Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük FKukk Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük HRaid Hilja Raid naine 4.05.1976 37 Müük
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema
trenni. Mainisime ka pilti osteoporoosist ja tavalisest luukoest. Osteoporoosi vältimiseks tuleks lisada kidnlasti toidu sisse kaltsiumi. 7. Kasutatud allikad 9 1. Eesti Osteoporoosi Selts. [WWW] http://www.osteoporoos.ee/index.html 2. Katre Maasalu, Aare Märtson, Ingrid Kull, Riina Kallikorm, Agu Tamm, Terje Raud, Ivo Valter. 2006. ,,Osteoporoosi ravijuhend" 3. Erika Kruup. Powerpoint ,,Osteoporoos ohud ja ennetamine." 10
Ingl/Pra06 21.04.10 21.05.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Filtreerida Eestiarendatud Raamest filtri abil teisele töölehele est lastekirjandus, Luuletused mida
Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg jrk. aastaaeg KAgur Karl Agur mees 2/11/1985 2 talv HAigr Helen Aigro naine 4/25/1987 4 kevad EAins Erki Ainsaar mees 5/13/1964 5 kevad MAmbr Maarja Ambros naine 5/15/1966 5 kevad EArse Erki Arsenov mees 8/14/1947 8 suvi KAsto Kristel Astok naine 11/8/1957 11 sügis EBach Erika Bachmann naine 10/7/1971 10 sügis RBaum Reijo Bauman mees 4/5/1954 4 kevad MBerg Mirja Bergmann naine 3/13/1942 3 kevad OBerk Olav Berk mees 4/5/1939 4 kevad EBerk Elvi Berk naine 10/6/1971 10 sügis KBerk Kaivo Berk mees 4/19/1944 4 kevad PBurm Priit Burmeister mees 2/7/1983 2 talv
Erika Salumäe 1988 OM-il Schwinn Trasher
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg
pronksmedali 400 meetri vabaujumises. Tiit Sokk Click to edit Master text styles Second level on eesti korvpallur ja Third level Fourth level Fifth level korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Erika Salumäe Click to edit Master text styles Second level 1988. aasta Third level Fourth level Fifth level suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Erki Nool
Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise. Tema elus on vaid üks kallim, Erika, kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor) on Harry otsus kindel tuleb minna koju ja käiku lasta habemenuga, enam ei saa oodata, sest pole, mida loota homselt päevalt. Kuid samas on meeletu hirm eelseisva stseeni ees ja nii öös ringi uidates satub ta baari, kus tutvub naisega nimega Hermine, kes justkui tunnetaks ta sisemaailma ja pooluste vahelist võitlust
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search
ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11
kommertsteatriga. USAs (ning nüüd ka Euroopas) on muusikal esmajoones äri. Edukas muusiklis tehakse reeglina ka film. Kuulsaid muusikale: autor muusikal lugu R. Rodgers Helisev muusika The Lonley Goatherd R. Rodgers Helisev muusika I have c onfidence L. Bernstain West side story A m e erika Ro c kooper Ro c kooperi zanr tekkis 1960tel USAs ja Suurbritannias. Ro c kooper on v älja kasvanud m uusikalsit ning tugineb rock muusikast. Populaarseteks suzeedeks on selle zanri m üütide ja biibilegendide o manäolised tõlgendused NÄITEK S: Kristust kujutatakse m ässava hipina. Ro c k ooperis kasutatakse l õpetatud numbreid (aaria, koor), k õnedialooge, efektseid tantsuepisoode, aga ka huvitavat helikujundust ja valgusefekte
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1
klassi teenetemärk Eduard Pütsep ● 21. oktoober 1898 Vastseliina vald - 22. august 1960 Kuusamo, Soome ● Maadleja ● Eesti esimene olümpiavõitja maadluses ● 1924 võitis olümpiamängudel kuldmedali maadluses kärbeskaalus ● 1922 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel sulgkaalus ● 1927 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel kärbeskaalus ● Alates 1977 peetakse Võrus Eduard Pütsepa mälestusvõistlusi noortele kreeka-rooma maadluses Erika Salumäe ● On sündinud 11. juunil 1962 Pärnus ● Jalgrattur ● Kahekordne olpümpiavõitja trekisõidus (1988 ja 1992) ● 2001 sai ta Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu
Pr/Hug01 40222 40249 27 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40394 40422 28 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40501 40508 7 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 Count 14 Grand Count 892 Aasta Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2009 Varrak est est Lastekirjandus 4,9E+010 Helen 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 3,8E+010 Meelis
ANTIIKJUMALAD KUNSTIS Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Sten Robin Vanin 11.c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2014 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Sissejuhatus · teema põhjendus Valisin teema antiikjumalad kunstis, kuna olen öppinud Põltsamaa kunstikoolis ligi 4 aastat. Mul on ka suur huvi ajaloo vastu . Kuna mul on huvi mõlema aine vastu, siis soovisin teha neist kahest asjast ühtse teema. · Töö eesmärk
öösel me ei maga 1.3 Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Kirjutas ka oma loo raamatusse ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" : Ene Ergma, Lagle Parek, Carmen Kass, Madis Jürgen, Mart Laar, Alar Sikk, Chalice, Erika Salumäe 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor: Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks!
Kas maletreenerit on vaja? Eestis on aegade jooksul olnud kindel arv tippsportlasi. Olümpiavõitjateks sirguti ka Nõukogude võimu viljastavas kütkes. Erika Salumäe, kahekordne olümpiavõitja, oli selle viljastava perioodi viimane vili. Tookord oli tähtis asutus Spordikomitee, mis asus Pirital. Spordikomitee allus Moskvale ning pidi tagama Nõukogude sportlase igakülgse ettevalmistuse. Praegu on meil selle asemel Olümpiakomitee. EOK-i põhikirjast võib välja lugeda, et nende ülesanne on saata sportlasi Olümpiamängudele. Male ei ole olümpiaala ning maletajaid peaks ette valmistama ja saatma maleolümpiale alaliit. Kas selliseid organisatsioone, mis tegelevad ainult administreerimisega on vaja? Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema. Isegi väga tähtsad ametnikud pole seni aru saanud, mida see tähendab. Iga sportlane, treener, klubi jääb ametnikule alati võlgu. Kas seda raha on üldse vaja?...
19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis.
Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 15 km 2002 37.07,4
47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike Piminuema 55. Eiko Lester Oolile 56. Eimar Kekogunmaküll 57. Einar Kootikumidele 58. Eino Kinina 59. Eino Muidugi 60. Ei Tea 61. Ele Ment 62. Ele Valge 63. Elis Tama 64. Elle Sdee 65. Elusjas Urmas 66. Elvi Spresli 67. Emb Argo 68. Ene Sekaitse 69. Enn Bee 70. Enn Daoma 71. Enn Esetapp 72. Enn Eviit 73. Ennustusp Endel 74. Epp I. Teemija 75. Epp Utis 76. Erika Tekooria 77. Erik Uradikinomeestüramaeivõi 78. Eri N'Gaz (usbekk) 79. Eri Pakkumine 80. Erko Ravapoiss 81. Ethel Iseksmuusika 82. Etkar V. Läigiks 83. Eve Rest 84. Gasell Ott (loe: kashelott) 85. Gest Aapo 86. H. B. Menuga 87. Heidi Skopepu 88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta
peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi
Erika Koplimaa ST15KÕ2 ESSE Arvamus Mary Letourneau ja Vili Fualaau dokumentaalse jutustuse KEELATUD ARMASTUS kohta Mary ja Vili vahel juhtunu ja nende ühine jutustus sellest võib lugejas tekitada erinevaid ja vastakaid mõtteid olenevalt sellest, kes on lugeja ja millised on tema arusaamad kõlblusest ja moraalist. Süüdimõistvat otsust Mary kohta polnud raske teha neil, kes järgisid täpselt ja emotsioonideta
loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 44506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 48310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 36108130050 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 37903090504 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 37105020007 Ene Elmik Loksa Kivimurru 11 - 10 47110010868 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11 45704030496 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 47105130963 Ene Burmeister Paide Liivalaia 32-35 38301060031 Vilma Eesmaa Valga Ümera 24-5 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3
08.1970 42 36109040214 Kristjan Jürimäe M 04.09.1961 51 44506270104 Reijo Müürsepp N 27.06.1945 67 48310210529 Eevald Parts N 21.10.1983 29 34007250511 Marko Erikson M 25.07.1940 72 37609120658 Aare Marmor M 12.09.1976 36 36108130050 Kaivo Mets M 13.08.1961 51 37903090504 Erika Bachmann M 09.03.1979 33 37105020007 Ene Elmik M 02.05.1971 41 47110010868 Tarmo Müller N 01.10.1971 41 45704030496 Kristel Astok N 03.04.1957 55 47105130963 Ene Burmeister N 13.05.1971 41 38301060031 Vilma Eesmaa M 06.01.1983 30 35205180673 Jaan Laubre M 18.05.1952 60
38901180808 Erki Ainsaar Valga 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 37609120658 Aare Marmor Tamsalu 34007250511 Marko Erikson Haapsalu 36108130050 Kaivo Mets Tapa 47903090504 Erika Bachmann Tallinn 47105020007 Ene Elmik Loksa 37110010868 Tarmo Müller Tõrva 45704030496 Kristel Astok Kiili 38301060031 Vilma Eesmaa Valga 47105130963 Ene Burmeister Paide 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi 44409100049 Evi Sarapik Kiili 45109030894 Katy Veesimaa Tartu 36809040675 Maarja Ambros Tallinn 48308230166 Laine Eek Tallinn
Neljandas peatükis on mõned Sallo enda ütlused. Viiendas peatükis on juttu Helgi lavastajatööst. Valisin referaadi teemaks Helgi Sallo, sest ta on olnud pikka aega üks mu lemmiknäitlejatest Eestis. Olen alati hinnanud tema näitlemisoskust ja eripära. 3 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Helgi Sallo sündis 10.augustil 1941. aastal Tallinnas.(1) Ta vanemad olid Erika ja Richard Sallo. Helgi ema oli näitleja ja isa juuksur. Helgil on poolõde Ingrid, kes on temast 9 aastat noorem.(2) Helgi õppis Ristiku tänaval asuvas Tallinna 17. Keskkoolis.Peale seda tahtis ta minna Tallinna muusikakooli laulmist õppima, kuid tal ei õnnestunud sisse saada. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta Kaubandusministeeriumi õppekombinaadis kokaks.(2)(3) 1.2. Teatritee algus
Põltsamaa Ühisgümnaasium Napoleon Bonaparte referaat Koostaja: Anni Eerik Juhendaja: Erika Sari 8d 2010 Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.4-5 Keisriks kroonimine lk.6 Mida positiivset ja negatiivset andis Napoleon Euroopale? lk.7 Napoleoni surm lk.8-9 Pilte Napoleonist lk.10
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega veekoguservad, keldripealsed jms. Võib teha ka kunstliku kallaku, kuid see peab ...
alati arvestada nõrgematega, kellel ei olegi eeldusi intensiivselt spordiga tegelda. Samas need, kes on sporditegemisest huvitatud, kellel on füüsilised eeldused, saavad oma mahvi täiega kätte. Eelnevas jutus oli kehalise kasvatuse ja sporditegemise kohta väga palju üllast ja kiitvat juttu aga ka natuke oli juttu selle varjukülgedest. Tippsport on kindlasti asi, mida ma kõige paremagi tahtmise juures väga tervislikuks tegevuseks ei pea. Tuletame meelde Erika Salumäed, kes sai enne neljakümneseks saamist infarkti. Alles hiljaaegu kirjutati lehes Andres Operi jalavigastusest. Minu emal on töökaaslane, kelle mõlemad vanemad surid väga noorelt infarkti tagajärjel (ema 42 aastaselt, isa 44 aastaselt), sest nad olid tippsportlased kergejõustikus. Sirje (nimi muudetud), nende tütar ütles, et tippsport tapab ja sellepärast et ta nii noorelt oma mõlemad vanemad kaotas, loobus ise sportlase karjäärist, kuigi tugevad eeldused olid olemas.
istungil Lausanne'is 17. oktoobril 1986. aastal. Varem oli Barcelona kandideerinud 1924, 1936, 1940 ja koos Madriidiga 1972. aastal. Ühe põhjusena võib Barcelona valikul esile tuua ka selle, et ROK-i president Samaranch on sündinud Barcelonas. Atlanta 19. Juuli 4. August 1996 Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken.
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
oldi ka keskajal, hetkel oleme sellest juba ajaga edasi liikunud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kui ammu võis olla keskaeg ja mis siis võis olla teisiti kui tänapäeval?” Laiskus Laiskus luusib mööda tuba, ise sosistas: “Ma luban jätta mänguasjad maha sinna, kuhu ise tahad!” Kätlin naeris: “Ei, mispärast? Koristan kõik kohe ära. Ja koos prahiga ma kallan sinu prügišahtist alla.” 1. Luuletus pärineb Erika Esopi raamatust “Edev jänku”. 2. Valisin selle luuletuse, sest see on õpetliku sisuga ning see võiks olla lastele eeskujuks, kuidas käituda, kui laiskusepisik hakkab peale tulema. 3. Luuletuse sõnum on see, et ei tohiks lasta laiskusel enda üle võimust võtta, vaid see just eemale peletada. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Mida sina teed selleks, et mitte muutuda laisaks?” Lauakombed Koer sööb kähku, kõigest väest, et ei võetaks konti käest.
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik?
REKLAAMIEFEKTIIVSUS JA SELLE MÕÕTMINE Referaat SISUKORD 1 Reklaamiefektiivsus ja selle mõõtmine.......................................................................2 1.1 Turunduskampaania edukus................................................................................. 2 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus..................................................................................... 2 1.3 Ideaalne kampaania on ühtaegu nii loov kui efektiivne....................................... 3 1.4 Reklaami märgatavuse mõju uuringutest............................................................. 3 1.5 Reklaami efektiivsuse mõõtmine......................................................................... 6 1.6 Reklaamiefektiivsuse uurimist mõjutavad asjaolud............................................. 6 1.7 Reklaami efektiivsuse hindamine.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
