Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
php KÜSIMUSED 1. MIS TÄHTPÄEVAD ON NOVEMBRIS? 2. KES KÄIVAD RINGI MARDIPÄEVAL? 3. KES KÄIVAD RINGI KADRIPÄEVAL? 4. MIDA TEEVAD MARDISANDID? 5. MIDA TEEVAD KADRISANDID? 6. MIDA SOOVIVAD MARDISANDID? 7. MIDA SOOVIVAD KADRISANDID? 8. MIDA SÖÖDI MARDIPÄEVAL ? 9. MIDA SÖÖDI KADRIPÄEVAL? 10.MILLAL ON ISADEPÄEV? 11.MIDA MEISTERDAVAD LAPSED ISADEPÄEVAKS? KUULA KINDLASTI! TEE LAHTI ÕPIK,LK 38 JA KUULA! Luuletus"MARDIÕHTU" Erika Esop NÜÜD KUULA TEKST "KUMMALINE KUJU" Olivia Saar , lk39 TEKST "ISA UNISTAB SPORTLASEKARJÄÄRIST Andrus Kivirähk lk 42 KUULA LUULETUS "KODU" Ira Lember KUULA TEKST "MÕMMI KRAAMIB" Heljo Mänd KUULA LUULETUS "PIKK ISA" Ira Lember VALMISTU TEKSTIDE LUGEMISEKS! Tekstid ja küsimused! ÕPIK LK 28 ÕPIK LK 30-31. KUULA JA VASTA SUULISELT KÜSIMUSTELE! ÕPIK LK 36-37 "HILISSÜGIS" "VANARAHVA KOMBED" "KODU" Ira Lember "MÕMMI KRAAMIB" Heljo Mänd
Estonian sport Alfred Neuland ● 10 October 1895 ● first Olympic gold 1920 ● weightlifter ● 12 WR Palusalu’s triumph ● 10 March 1908 ● Berlin Olympic games 1936 ● two gold ● Greco-Roman and freestyle heavy weight ● people came to railway stations ● 40 000-60 000 people Paul Keres ● January 7, 1916 ● chess grandmaster ● the world's top players from the mid-1930s to the mid-1960s. ● the strongest player never to become world champion ● one of the greatest players in history Jaan Talts ● 19 May 1944 ● weightlifter ● silver 1968 ● gold 1972 ● 41 WR ● lifted 500 kg Erika Saulmäe ● born 11 June 1962 ● track bicycle racer ● only Estonian female medallist ● gold in 1988, 1992 Andrus Veerpalu ● 8 February 1971 ● most successful male cross country skier ● 2002 gold and silver ● 2006 gold ● oldest world champion in history - 38 years old ● oldest Olympic champion in individual dist...
Stieg Larsson ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" TAUST ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" on rootsi kirjaniku Stig Larssoni esimene romaan nn Milleniumi triloogiast. Raamat ilmus 2005 aastal ning pälvis avalikkuse poolt kohe suure tähelepanu. 2006. aastal ilmus sarja teine osa ,,Tüdruk, kes mängis tulega" ning 2007. sarja kolmas ning ühtlasi ja viimane osa ,,Purustatud õhuloss". AUTOR Rootslane Stieg Larsson oli uuriv ajakirjanik, keda tunnustati kui paremäärmuslaste ja rassismi eksperti. See ei olnud ohutu tegevus, 32 aastat Larssoniga vabaabielu elanud Eva Gabrielsson tunnistab, et nad pidid kogu aeg jälgima ettevaatusabinõusid. Kui Larsson oli kirjutanud oma kolm romaani valmis, hakkas ta neid saatma kirjastustele. Üks teise järel tulid eitavad vastused, kuid lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima. Ka...
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et
meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36. Sven kutsus mind kooli jõulupeole, aga ma ei olnud nõus. 37. Proovisin õele maskeeritult nukku varastada, aga ma jäin Martini emale vahele ja turvamees püüdis mind kinni. 38. Triinu ema viis mind sealt ära, Triin oli mu õel järel käinud ja isa oli mind otsimas käinud. Isa jättis Argo juurde kirja. 39. Kirjas palus isa meilt andeks ja kutsus mind ja mu õde Prahasse. Ümbrikus oli
03.1942 72 Majandus ARand Aasa Randla naine 15.12.1940 73 Majandus TToom Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus MEesm Mare Eesmaa naine 15.02.1973 41 Majandus HAigr Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük EKase Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük FKukk Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük HRaid Hilja Raid naine 4.05.1976 37 Müük JTubi Juulia Tubin naine 1.09.1952 61 Müük EBach Erika Bachmann naine 7.10.1971 42 Müük EElmi Ene Elmik naine 24.10.1971 42 Müük
-võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH-
• Kuulsus + kahju = nime kasutamine vähemalt 10 aastaks keelatud 2014 ja 2015 nimed orkaanidele Atlandi ookeanil 2014 2015 • Arthur • Ana • Bertha • Bill • Cristobal • Claudette • Dolly • Danny • Edouard • Erika • Fay • Fred • Gonzalo • Grace • Hanna • Henri • Isaias • Ida • Hosephine • Joaquin • Kyle • Kate • Laura • Larry
Eiffeli Torn Rene Räkk Sissejuhatus Pariisis Gustave Eiffel Stephen Sauvestre Ehitamine Ehitamist alustati 1887 Valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Ehitamine 2 Torn pidi olema kergesti lammutatav Torn kuulus alates 1909. aastast Pariisile 7,300 tonni metalli 10,000 tonni Eiffeli tornist Pariisi sümbol Viimane korrus 273 m Katus 300,65 m Antennitipp 324 m Eiffeli tornist 2 3 korrust 9 lifti Esimese korruseni on 300 trepi astet, esimeselt teiseni ka 300, kolmandale saab ainult liftiga Raha Maksis 8 miljonit franki (praegult üle 26 mil) Praegult maksaks ehitamine u. 371 mil, maa torni all on väärt 270 mil ja materjalid on väärt 2,7 mil Värvimine 4 mil, värvitakse üle iga 7 aasta tagant Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammu...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Ingl/Pra06 21.04.10 21.05.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Raamest est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Päevaest est 48801180808 Erika Varrak est ing Arvo Reinvald 48801180808 Erika
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
ADONIS Pärnu Surjuvald 16.01.2014 Pärnu Koidula Gümnaasium 6.B Erika Tilsen Adonis on vana-Kreeka mütoloogias igal aastal uuenev noor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga. Adonise sünni asjaolud on segased. On mitu versiooni. Kõige levinuma versiooni järgi ärgitas Aphrodite (Venus) Myrrhat või Smyrnat intsestile oma isa, Assüüria kuninga Theiasega, mis kinnitab Adonise päritolu tollest piirkonnast. Aphrodite tahtis kätte maksta selle eest, et Theias oli pidanud oma tütart temast palju ilusamaks, või selle eest, et Myrrha oli tema kultuse unarusse jätnud. Myrrha amm oli plaanis kaasosaline. Pettusega veetis Myrrha Theiasega 12 ööd. Kui Theias pettuse avastas, sattus ta raevu ning ajas tütart noaga taga, tahtes teda tappa. Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. ...
"Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu."Põrgupõhja uus Vanapagan"- viimane romaan, mis on kirjutatud suure sõja eelaimuses.Romaan kannab eriti tugevat pettumuse ja pessimismi pitserit. Kujutab maapealset ebaõiglust,lihtsate hingede allajäämist kasuahnetele kaalutlejatele ka taluelus.Esmakordselt segab ta müüti ja argireaalsust.Romaan küsimärgistab ristiusu teesi,et ka suurimad patused,kui nad oma patte kahetsevad saavad lunastatud.Epopöa "Tõde ja
Keemia aluste praktikum Happelahuse valmistamine ja lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Juhendaja: Erika Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Jüriado Happelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel põhineb selle happe ja leelise vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. Kindlale kogusele happe-lahusele lisatakse kindla kontsentratsiooniga leeliselahust seni, kuni hape on täielikult ära reageerinud. Sel juhul on happe kindlale hulgale lisatud temale reaktsiooni järgi vastav kogus leelist. See tehakse kindlaks värvusindikaatorite abil.
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis kor...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
· " Hüljatud " (1862; eesti keeles kahes k öites 1954, kol m es köites 198081) · Hugo oli ro mantsimiaja m õjukaim prantsuse prosaist. · Ta oli suur humanist ja ro mantik. · Teda nim etati inimlikkuse apostliks. · Victor oli prantses ühiskonna südametunnistuse sü mbol. · Sai kuulsaks tänu o ma talendile. 7. Edgar Allan Poe elust (1809 1849) · Kuulus A m e erika poeet, · Lühilugude kirjutaja, · Ajakirjanik ning kirjanduskriitik , · Tänapäeval tuntakse teda kui m odernse kriminulli looja, · Süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Novellid: Berenike, Re etlik süda, Hüpikkonn. 8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923)
a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Arvi Väljas mees 10/5/1976 Tootmine Amet Palk Eesnimi Perekonnanimi Initsiaalid tööline 870 Karl Agur K.A sekretär 570 Helen Aigro H.A lukksepp 1,200 Erki Ainsaar E.A sekretär 950 Maarja Ambros M.A komplekteerija 690 Erki Arsenov E.A raamatupidaja 850 Kristel Astok K.A müügijuht 900 Erika Bachmann E.B tööline 700 Reijo Bauman R.B koristaja 1,270 Mirja Bergmann M.B dispetser 640 Elvi Berk E.B tööline 510 Kaivo Berk K.B tööline 580 Olav Berk O.B autojuht 770 Priit Burmeister P.B raamatupidaja 710 Ene Burmeister E.B autojuht 910 Ahto Danilov A.D
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Saaga. Islandi kunstilood Erika Krusman 11-1 20.12.2016 Tallinn 2016 Vanadest saagadest kuni Nobeli preemia laureaadi Halldór Laxnessi romaanideni – kirjandus on kahtlemata Islandi olulisim panus maailmakultuuri. Lugude jutustamise kunst on saarel au sees, mida kinnitab ka tõsiasi, et igal aastal annavad Islandi kirjastused välja üle 1000 uue kirjandusteose. See on suur number, kui arvestada, et islandi keele kõnelejaid on kokku pisut
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal
Narva Eesti Gümnaasium Erika Langinen 11 klass Muusika J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis. Narva 09.05.2012 1 J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja ja organist. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpuni oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs
tööline mees mees Tööline 1/24/2020 kaspar veesimaa 07.04.2020 mees 16.08.2020 Leida Jaanus Erki Lepiksoo majandus müügijuht 870 15.01.2020 01.09.2020 tööline 16.08.2020 19.05.1902 Ost finants tootmine transport tööline Leida Jaanus erika bachmann finants 870 einar laanepõld 03.10.2020 Aadu Heinlo 16.08.2020 6/29/2020 Tööline 28.05.1985 Elvi Berk finants 17.06.1988 naine erika bachmann Ladu 22.03.2020 raamatupidaja tööline Malle Põldmaa Autojuht 700 jaan laubre 16.04.2020 tööline naine
Üks ballettidest: Chopini "Nokturn". Tuntumaid ballette: Pjotr Tsaikovski "Luikede järv". Ballett Estonias hakkas arenema tänu saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910. aastat teevad" Estonias" operettidele tantsuseadeid mitmed eri rahvusest tantsijad. 1911. aastal käib Peterburis tantsu õppimas August Michelson (Mihklisoo) ning pöördub teatri juurde tagasi tantsujuhi- näitlejana. Samal ajal tõuseb esile tantsijana ka näitlejanna Erika Tetzky (1894- 1918), kellest saab Michelsoni abikaasa. Erika Tetzkyst kujuneb esimene hinnatav solist. Abielupaar Michelsonidest algab "Estonia" tantsuteatri pidev areng. Eduard Tubin (18. juuni 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani
Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks. · Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks. Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9
The 1980 Summer Olympics Sailing regatta was held in the capital city Tallinn. After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu has an approach to popularize native culture through such curricula as
Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo 2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati, valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%) Kohaliku omavalitsuse valimised 2005 tulemused: Eestimaa Rahvaliit sai 61 871 häält, mis on 12,47% 2009 tulemused: Eestimaa Rahvaliit sai 12 683 häält, mis on 1,9% Loosungid ja kampaaniad * ÕIGLANE JA TUGEV RIIKHEAOLU INIMESELE JA KINDEL TULEVIK
Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. Eduard Tubin oma naise Erika ja poja Einoga. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate Seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõus, andis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde ning juhatas ka Nõo segakoori. Jätkas kompositsiooniõpinguid Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 19311944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel
see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel peab elus olema väga tähtis koht, on armastus. Armastus on ju omamoodi ka elu alus, ilma milleta inimkonda ei eksisteeriks. Armastus on andnud ka kirjanikele tohutult inspiratsiooni. Arvukatest armastusromaanidest võib tuua välja näiteks A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast", milles kiindumus Erika vastu peategelase elu palju ilusamaks teeb. Küll lühikeseks ajaks, kuid siiski. Armastus aitab alati välja kõige mustematest olukordadest ning teeb tuju veel paremaks, kui ta juba hea on. Siiski kaasneb armastusega ka varjupooli, kuid nagu öeldakse: igas heas on ka natuke halba. Suuremaks sirgudes asendub õppimine tööga, küll mitte täielikult, sest inimene õpib kogu elu ja sureb ikka lollina, kuid siiski valdavas enamuses. Selle puhul on jällegi oht muutuda töönarkomaaniks
1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4
peeti 2. 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed meistrivõistlused . Ka NSV Liidust oli viis aukaitsjat . Need võistlused olid noortele esimeseks rahvusvahelises jõukatsumuseks , kus sai üle vaadata konkurentide tugevusest , millest varem õrna aimugi polnud . NEIDUDE 5 KM Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga . MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE
Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kui hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülged ühe käpalöögiga. Selline käpalöök on ka inimesele surmav. Jääkaru kasutab oma küüniseid saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks. Suve lõpul ja sügise algul otsivad jääkarud kaldailt surnud vaalalisi ja morski
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta...
Arutlused avavad eestlust ja eestlase sarnasusi ja erinevusi sakslastega. Kohati on need küllaltki enese- ja ühiskonnakriitilised. Kas ori jääbki orjaks? Tammsaare teose suur teema on armastus. Maalt tulnud eesti soost poiss armub vaesunud baltisaksa parunessi, kes koduõpetajana töötab. Tütarlapse vanaisa on noorte suhtele vastu, sest seisus ja eneseväärikus ei luba. Oskar arvab, et tema tunded jäid vastamata, kuid tõde selgub alles siis, kui paruness Erika peale surma sõna saab. Pealtnäha tundub "Ma armastasin sakslast" klassikalise traagilise armastusloona, kuid teos peidab endas palju laiema haardega probleemistikku. Põhiliseks probleemiks on klassivahe. Olgugi, et sakslased olid Eestis oma positsiooni kaotanud, pidasid nad end sellegipoolest paremaks. Samas eestlased endistesse ülemustesse kuigi hästi ei suhtunud. Kas Oskar üldse armastas Erikat, või armastas ta parunessi? Pigem vist parunessi, sest ta ei
Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes Tallinna südalinna eksklusiivses korteris vaatega Pargile. Ta eelistab Lloydi, Armanit, Mercedest, Hennessyd ja muidugi Van Cleefi
HIV/AIDS ennetus Organisatsioonilise keskkonna mõjud: AIDSi Tugikeskus on MTÜ, mis on loodud vabatahtlike rühma poolt 01.02.1994 Tallinnas. AIDSi Tugikeskusel on kaks osakonda, millest üks asub Kopli 32 ja teine Erika 5a. Põhitegevused on : · HIV i testimine , testieelne ja järgne konsulteerimine, nõustamine HIV/AIDSi ja STLH suhtes. · Anonüümne HIV/AIDSi ja STLHe testimine. · Turvaseksi nõustamine. · Turvaseksi alaste, HIV/AIDSi ja STLH teemaliste trükiste valmistamine, paljundamine ja levitamine. · HIV/AIDSi ennetustöö prostitutsiooni kaasatud naistega ja meestega, naistega ja tüdrukutega kaubitsemise vastane tegevus.
politseisse. Seekord oli viimane, ma hakkasin mõtlema, miks ma seda tegin, miks ma suhtlen nendega ja mis see kõik mulle annab. Oli tunne,nagu oleksin vigadest arusaanud,kuid teadsin, et nii kiiresti ei saa see juhtuda. Ma pean ennast muutma ja see ei tule kohe, see võtab aega. Läksin meelega tülli nende isiksustega, olen hakanud suhtlema nende tõelistega ja tunnen ennast paremini. Elus on midagi palju tähtsamat, kui rikutud noored ja alkohol .. see on perekond. Aitäh Erika Kaskla, et panite mõtlema mind oma elu peale ja aitasite arusaada, millised on tõelised sõbrad.
Keemia aluste praktikum 1 Keemia 1. Henry Kaasik Tasakaal elektrolüütide lahustes Juhendaja: Erika Jüriado Kuupäev: 1) Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Võetakse neli gradueeritud keeduklaasi, igaühte viiakse 30-40 cm³ demineraliseeritud vett ja lisatakse 1-2 tilka tabelis märgitud indikaatorit. Märgitakse tabelisse indikaatori värvus vees. Seejärel lisatakse keeduklaasidesse üks cm³ ühte järgmistest lahustest: 2M HCl ; 2M CH³COOH ; 2M NH³*H²O ja 2M NaOH ning viiakse vee lisamisega lahuste ruumala 50 cm³ ni .
Raamat "Viljar Loor" on müügil raamatukauplustes üle Eesti. 2004. aasta kevadel sündinud raamatusari vaatleb Eesti olümpiavõitjaid läbi ajakirjanduses ilmunud materjalide, olümpiakangelase enda ja tema tuttavate-sõprade kommentaaride. Sarjast "Olümpiavõitjad" on varem ilmunud raamatud Jaan Taltsist, Jaak Uudmäest, Aavo Pikkuusist, Johannes Kotkasest, Svetlana Tsirkovast (Lozovajast), Jüri Tarmakust, Mait Riismanist, Erika Salumäest, Voldemar Välist ja Alfred Neulandist. Järgmise raamatuna ilmub sarjast "Olümpiavõitjad" raamat Ivar Stukolkinist Finaalis tuli vastaseks uuesti Bulgaaria, keda alagrupis võideti 3:0. Lõpuheitlus oli tasavägine, kuid andis Liidu meeskonnale siiski teenitud 3:1 võidu. Olümpiakuld riputati ka Viljar Loori kaela, kes tundus olevat finaali parim mees, mängides platsil algusest lõpuni.
Helgi Sallo Lapsepõlv 2 slaid Helgi Sallo sündis 10. augustil 1941. aastal Tallinnas.Tema isa Richard, kes ametilt oli juuksur, hukkus Nõukogude armee teenistuses olles (ja seetõttu ta ei ole oma isa näinud). Ema Erika, abiellus 1946. aastal Jaan Kütiga ning perre sündis (Helgi Sallo poolõde Ingrid). Helgi Sallo on viidanud seda, et oma naturaalse oleku ning ande on pärinud ta oma vanematelt. Tema ema oli näitleja ning ta vanemad kohtusid isetegevuslikus näiteringis. Suviti mängisid nad ka Ohvitseride suveaias. Tema isa olnud väga ilusa tenorihäälega ning laulnud Estonia teatri abikooris. Juba väiksest peale on Helgit näitlemine ja esinemine paelunud. Tema Lilleküla kõduõues etendati väljamõeldud lugusid laste vahel ning Helgi Sallo sõnul sai ka kasse ja koeri kuidagi sunnitud pealt vaatama. Ka lasteaias olevat ta ühel esinemisel oma märguande maha maganud kaaslase laval pikali lükanud ja hoopis ise laulnud. Kuigi koolis näiteringi ei...
48704250911 Helen Aigro Pärnu Randla 13 - 619 vallaline 36405130719 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 abielus 46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus 35404050446 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 abielus 44203130136 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 abielus 47110060467 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 vabaabielus 34404190222 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud
naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m). 1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise kandidaadiks. Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik
ERIKA OSKAR MÄNNIK (1894 Viljandi 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail 1937 1940, enne seda NKK Sakala ringkonna esinaine ning NKK peasekretär. Lõpetas aastail 1915 1918 kõrgemad põllumajanduskursused Moskvas õpetaja kutsega, töötas Viljandi Gümnaasiumis õpetaja ja juhataja abina. Tema abikaasa, Olustvere Põllutöökooli juhataja ja suurmaaomanik Villem Männik küüditati 14.juunil 3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
