kaldus nüüd sinna. II SISEPOLIITIKA 1920. aastatel Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas.
paaritumispartnerite pärast. · Spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes nt. panda · Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduskaitsealad jne. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu reguleerimine 4
kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk · Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise ,,tsiviilseaduste kogu". 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. · Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides.
väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus, budism,kalvinism,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima 4.Võõrsõnade erijooned,veaohtlike võõrsõnade õigekiri Pika täishääliku järel kirjut. h alati ühe tähega; häälikud f ja s kirjut. k,p,t õigekirjareeglite alusel. (nt.psüühika,stiihia,harfi,revansi,punsi jne) (nt. apelsin,talisman,mannekeen,tsellofaan,taburet,materjal,periood,sigaret,mandariin, intervjuu,margariin,seeria,kotlet,fokstrott,interjöör,parafiin,pankrot,tärpentin, rezissöör) 5.Tsitaatsõnade käänamine ja õigekiri
somaatiliste rakkude vahetu muutmine teiseks rakutüübiks ilma pluripotentsuse staadiumita. Rakkude diferentseerumine.Püsivate struktuursete ja funktsionaalsete erinevuste tekkimine rakkude vahel. Koe- ja rakutüübile iseloomulikud genoomi (epigeneetilised)muutused -> erinev geenide avaldumine -> iseloomulikud valgud ja mittekodeerivad RNAd -> iseloomulikud morfoloogilised, biokeemilised, funktsionaalsed jne. tunnused.Rakutüübid säilitavad oma erijooned. Epigeneetiliselt (mitte mutatsioonid ja rekombinatsioonid): kromatiini erinev repressioon, kondensioon ja pakkimine; kromatiin valkude erinevad post-translatsioonilised modifikatsioonid; DNA erinev kovalentne modifikatsioon;valke mittekodeerivate RNA de erinev avaldumine. Mittekodeeriv RNA Xist represseerib ühe Xkromosoomi varase emas-embrüo kõigis rakkudes. Pöördumatu heterokromatiniseerumine. DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela
Kõigi aegade suurim leiutis kiri mille kasutusele võtmise ja arendamise üks põhjuseid oli asulaid ning nende eluliselt tähtsaid niisutussüsteeme.Muistse usundigga seotud mälestisi võib ilma kirjaliku tekstita väga valesti mõista. Sumerid Babüloonia kiilkiri, mida kirjutati savitahvlitele pärineb sumritelt , kes asustasid Mesopotaamia lõunaosa. Nende usund on selle piirkonna tuntud religioonidest vanim ,kuid pole teada, kas selle erijooned on puhtalt sumeri põritolu , sest seda ala on üksteise järel asustanud eri rahvad. 3000 ekr. Rajatud Uruki linnas ,mida arheoloogiliste kaevamiste järel hästi tuntakse,asus kaks peatemplit. Üks oli loodud ülijumalale ja taeva kuningale Anule ja teine suurele emale, viljakus-,armastus- ja sõjajumalannale , kelle nimi oli Inanna.Tema oli ka ürgalus keda oli austatud igivanadest aegadest peale.Templid andsid tööd väga paljudele inimestele ja hõlmasid suuri maaalasid
Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid (metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja
Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule on vormilt seotud kõne, proosa sidumata kõne. Luule võib olla kirjutatud vabavärsis, seega on raske piiritleda kumba zanri see kuulub. Teosed võivad olla lüürilised ehk tundelised ning eepilised ehk kirjeldavad. 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2. rütmiline kõne ( e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine ) 3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7
6. Mis on riigi kui siseriikliku õiguse subjekti tunnused? 42. Millised on avaliku halduse kandjad, mis see tähendab? Avalik-õiguslik juriidiline isik; funktsioneerimise eesmärk on avalik huvi Õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku 7. Millised on riigiõiguse erijooned? (Böckenförde) halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline o Teiste õigusharude suhtes fundamentaalne isik. Riik on erinevate organisatsioonide ja subjektide (halduse kandjate) kogusumma. Halduse o Õigusharudest poliitikale kõige lähemal
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõl...
eivad tule Rannikumurde probleemid: Kask rannikul pole toimunud tervet rida uuendusi, mis toimusid mujal Põhja-Eestis. See on diakrooniline kriteerium, mitte sünkrooniline. Viitso ajalooliselt pole rannikumurret kui ühist nähtust olemas; on kaks eraldi murret, millel pole ühiseid uuendusi. Pajusalu: eR erijooned haaravad keele põhistruktuuri sügavamalt Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16. sajandi keelemuutused mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule · 14.-16. sajandi sunnismaisus kujundas eripärased murrakud
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
- Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3. Psüühilised omadused - ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. - Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt - ... on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogiat: 1. Eelteaduslik psühholoogia - süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus 2
1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili
4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevus mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Tunnus Luule Proosa Draama 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused?
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride
jääajaks ★ Holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena. Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid. Olulisus: Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Kivimiline koostis: Purdsetted, settekivimid, tard- ja moondekivimid ja nende alajaotused. Maavarad:
3) kohukeste valmistamisele 4) jäätise valmistamisele 279) 280) Veiseliha (ja sealiha) keskmine kokkuostu hind /kg, on suures sõltuvuses teraviljahinnaga) 281) 2009 1,77 (1,51) 282) 2010 1,81 (1,44) 283) 2011 2,01 (1,57) 284) Liha tootmine maailmas 285) Juhtivad maad: Taani, India, Soome 286) Seakasvatus 287) Seakasvatuse erijooned: 1) ajaliselt lühem tootmistsükkel st kiirem vahendite käive 2) tootmistsükli lühidus võimaldab kiiremini reageerida turunõudluse muutmisele 3) on tööstuslikku tüüpi tootmine, st kontsentreeritum ja mehhaniseeritum tootmine j asuhteliselt väiksem tööjõukulu toodanguühiku kohta 4) söötasid (teravili) võimalik pikemaajaliselt säilitada ja need kergemini transporditavad 5) maailma mastaabis kasvav nõudlus kvaliteetse sealiha järele
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus
. 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal. Eestisse jõudis vabariigi algusaastatel, mõjutades enim luulet (ajaluule). Ekspressionism lähtub rõhutatud subjektiivsusest, indiviidi (looja) tunnete, ideede, kogemuste väljendamisest, mitte välise tegelikkuse järeleaimamisest. Seda voolu kannab humanistlik paatos, mida mõjutasid tugevalt maailmasõja koledused. Igatseti uut ja kõlbelist inimest. Ekspressionistliku draama erijooned: - üldnimelised tegelased (Mees, Poeg, tööline) ning massistseenide kandev roll; - kõrgendatud emotsionaalsus (ekstaas, paatos, grotesk, teravad kontrastid); - subjektiivne reaalsus: unenäod, visioonid jne; - pikad monoloogid ja lühilauselised dialoogid; - tähtis on etenduse atmosfäär (ruum, rütm, värvid, valgustus jm). Eesti teatrites lavastati peamiselt saksa ekspressionistide töid (Toller, Kaiser), kuid ka
6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid
väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata). Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS SELLE KOHTA, PLANEERIMINE JA MIS ON TOIMUNUD OTSUSTAMINE
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut toimub massiline lindude ränne. Kalastik on rikas ja mitmekesine. Soome lahe rannikumadaliku jõed on tähtsad siirdekalade koelmud (lõhelased ja silmud). Jõgedes esineb kõige sagedamini meriforelli, jõeforelli ja vikerforelli. Asustus Pikka aega on siin eristatud randa ja maad. Esimesel neist on elu suunatud merele, teisel maale. Asuti kõrvuti, kuid elati oma elu ja seetõttu kujunesid välja erijooned. Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka rannikumadalikule. Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses. Paljud sellised asulad on väga vanad.
19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid. Mingeid ettekujutlusi läbi surudes tahetakse tekitada illusoorne ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega. Vahva traditsioon. Geograafia on tähtis (piirid, kust jooksevad jne). Veske ,,Kodumaa" 1970ndatel oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse
Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks. Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada. Erijooned - Varieeruvad kooselavad grupid - Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel. - Suur individualism ja autonoomia – ise hakkama saamise ehk iseseisvuse vajadus. - Liikumisvabadus - Omandi puudumine - Kihistumise puudumine Suhe ümbritsevasse
Hartshorne rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda regiooniparadigma kriitika, koondus see väga tugevasti Hartshorne'i paradigmavariandile ja omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused;
Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim
suuresti puutumata), Kirik ei kanna enam oma põhifunktsiooni, vaid kirikust on saanud majanduslik ettevõte, kelle eesmärgiks on rikastuda talupoegade töö ja vaeva arvelt. o Heal järjel uskilk tegelane, kes üritab sulast kirikusse meelitada. o Negatiivselt kujutatud kirikuõpetaja. o Ei saa rahvaga kontakti. o Üks osa talupoja rõhumismehhanismist. o E. Särgava ,,Marjad silmas" o Vilde ,,Nende poeg" Haiguse kujutamise erijooned vanemas eesti kirjanduses: teaduslik (K. E. von Baer, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald) ja ilukirjanduslik (Kreutzwald, Vilde jt) Talupoegade haigused arstiabi ei saada kommunikatsioonihirmus: tuleks suhelda kõrgemast klassist inimestega. Talurahvameditsiin kogukondlik identiteet ja selle korras välja kujunenud põhimõtted. Peened salvid kui reetmine, pugemine kõrgematele. Topeltvõimu teema. Baer: Madal vaimne kultuur ei lase eestlastel oma olukorda täpselt kirjeldada
Liigirikkus hakkab taastuma 20-30 aastat pärast väetamist. Viimasel poolsajandil on suurenenud sademetega lisanduva lämmastiku kogus: Eestis 0,5-0,8 g/m2 aastas, Lõuna- Rootsis aga 2 g/m2 aastas. Selline lämmastiku hulk annab väetamisele sarnase efekti (produktsioon suureneb, liigirikkus väheneb). See võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti puisniitude liigirikkus on naabritest kõrgem. Karjatamine - karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Lambad söövad ka eeldatavasti mürgiseid liike, nagu tulikalisi ja jugapuud
hangete vormis. Riikide majanduskoostöö peamised valdkonnad on tootmine, kaubandus, investeerin- gud, tööjõu ettevalmistamine ja infrastruktuuride arendamine ühtsete standardite järgi, informatsiooni- süsteemide majandusstatistika meetodite ja andmebaaside unifitseerimine. 4.2 Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. 3) Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust.
Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav. Kõik, kes hindavad kõrtsi, neil on elus halvasti läinud. Kõik asjad, mis on kõrtsiga seotud, kisuvad kihva. 19. Haiguse kujutamise erijooned vanemas eesti kirjanduses: teaduslik (K. E. von Baer, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald) ja ilukirjanduslik (Kreutzwald, Vilde jt) Tegelikult seostub see selle mõiste nagu ,,keha"-ga. Annab mõiste sellest, kuidas 19. saj eestlane tunnetas oma keha ja füüsist. 19. saj on religioosne sajand. Religioon põlgab keha.. see on häbenemist väärt ja sellest lähtuvalt sellest ei räägita. Seksuaalsusest pole ka midagi kirjas.
Kolmandale ei anta sõna. Lunastust otsitakse enesest, vahetult enese ideede vallast. Järsult suureneb isiklike, intiimsete sündmuste osakaal, mis teiste koha pealt on tühised. Oma isiklike asjadega oled üksi. Kohe kerkib kaduvuse ja surma küsimus, mis avalikus eneseteadvuses taandub nullini. Siiski on kõik biograafia vormid ikka veel suht avalikud. Üksinduse tunne pole veel kaugele arenenud (Augustinuse “Pihtimused” eeldavad kõva häälega ettelugemist!) Aja hõlvamise põhilised erijooned: ajajärku pole võimalik peegeldada väljasp aja kulgu. Mineviku ja tulevikuga suhestamata, minetab kaasaeg oma seesmise ühtsuse. Laguneb üksiknähtusteks ja faktideks. Muutub nende abstraktseks konglomeraadiks. Antiikromaani esimene vorm, proovilepanekuromaan, toetus pea täielikult rahvaluule mütoloogilisele ajatäiusele. Olustikulises seiklusromaanis ilmnevad juba uue alge idud, mis seotud sotsiaalsete vastuolude avamisega. (Mütoloogiline aeg laguneb seoses ühiskonna kihistumisega
kõiki ja kõike. Nendeks arvatakse enamasti olevat vanad naised. Lõuna-Aafrika bantu rahvaste sekka kuuluvad sootod eristacad samuti kahte sorti loitsijaid, kusjuures ühed on põhiliselt naised, kes öösiti ,,lendavad ringi toika või kirbu seljas, saavad kokku ja tantsivad ihualasti". Mõnes teises kogukonnas on loitsijaid süüdistatud kannibalismis, verepilastamises, nümfpmaanias ning muudes tegudes, mida kogukord peab jälestusväärseks. See, et iga hõimu loitsijatel on omad erijooned, on loomulik. Üllatab aga suur sarnasus. Paljude Aafrika nõiduseuskude sarnasus ajalooliste Euroopa uskumustega on vägagi ilmne. Nii Aafrika kui ka Euroopa ,,nõiausul" on järgmised tunnusjooned. Nõid on enamasti naisterahvas ja sageli eakas. Nõiad tulevad kokku öösiti, lahkudes oma kehast ja muutes selle kuju nii, et nad saavad kokkutulekupaika lennata. Nõid imeb ohvrite verd või õgib nende elundeid, põhjustades lõpuks inimese otsajäämise
emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh
haridus ja vaimsus, kuid rõhub praktilisele ja igapäevasele elu muutuste poolele => huvitub talupoegade elu lihtsamaks tegemisest. Jakobsoni suunda võib nimetada ka poliitilis- majanduslikuks, siit tuleneb ka see, et Jakobson satub tugevasse opositsiooni baltisaksa ringkondadega => saksa viha väljendub kogu tegevuse vältel. Jakobson saab oma ideid ja programmilisi seisukohti väljendada „Sakalas“ => ärkamisaja üks olulisemaid väljaandeid. 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Rahvuslikkuse tekke juures on oluline roll maa-alal. Maa-ala tekitab rahvuslikkuse tunnet. Rahvusest võib rääkida kui looduse poolt antust, geneetilisest järjepidevusest. Rahvusluse idee ärkamisajal avaldub tee ajakirjanduslike tekstide, laulupidude, seltside tegevuse ja kirjanduse kaudu. Rahvuslus tekib 1860ndatel. Veske räägib, et rahvuslikule luulele peavad lisanduma uue aja ehted: moodsa luule võtted
- släng on kindlas situatsioonis kindla inimrühma poolt kasutatav allkeel tervikuna. Sellises kõnes on nagu ikka suurem osa sõnu üldkeelsed ja ainult osa klassikalises mõttes slängis. Siin on analoogia nt kohamurde defineerimisega. Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem, mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa 29 südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele. Grammatika on suuresti samasugune (vt Pajusalu jt 2002). Selline definitsioonivahe ei ole oluline ainult formaalselt vaid ka uurimisülesande püstitamiseks. Kui me piirdume ainult sõnavaraga, siis jäämegi suure tõenäosusega uurima isoleeritud sõnu
võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m 2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad eelkõige madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõielisi. Karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi
jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas
Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi. 4. Nimeta psühholoogia harud: Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
oli Maksim (H)unt. Viies peatükk ongi tema pihtimus, süüdiolek valitsusse kuulumise pärast. Mäng erinevate tekstidega. Raamatu lõpus palju ajaloolisi publikatsioone teemal eesti rahva murranguaastad jne. Seal mingi Masingu jutt näiteks. Täpselt teose keskel on peatükk: kiri näitlejannale Maria Avdjuskole. Kirjas püütakse romaani selgitada soome-ugrilisest mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei arene) ega erilisi sündmusi, palju räägitakse argiasjadest, nt hammaste pesemisest, taara viimisest. Tegelased on siin ennekõike argisfääris, mõjuvad antikangelastena, kuid nemadki üritavad määratleda enda kohta maailmas. Tegelased ei kanna endas optimismi, Sauter on omamoodi eksistentsialist. Nad ei tunne, et peaksid kuhugi pürgima nende eksistentsi ei
Normid mis on kasulikud mingitele konkreetsetele gruppidele ühiskonnas ei pruugi olla kasulikud kõikidele gruppidele. Olenevalt kasulikkusest tuleneb ka normide tajumine õiglastena või mitte. · Kohustuslikkus · Realiseeruvus ühiskonnaliikmete käitumises. Realiseeruvad, nagu eelpool mainitud, ainult efektiivsed normid. Vaatamata sellele, et kõikidel sotsiaalsetel normidel need jooned on õigusnormidel mõningad erijooned mida õigusvälistel normidel ei ole. Õigusnormide erijooned: 1. Õigusnorm sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust mis on õigusnormi materiaalne sisu. 2. õigusnorm näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette lubava või keelava selles kirjeldatud käitumismudelis kirjutatud käitumise. 3. Õigusnormi dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused
tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 34. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali erijooned 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist. Viimane toimib näiteks maagilistes rituaalides. 3
Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga. Lõpliku ühinemise ajaks kavandati 2004. aasta kevad. 9. detsembril lõppesid Brüsselis läbirääkimised Euroopa Liiduga ühinemiseks. 29. märtsi õhtul anti Washingtonis USA välisministrile Colin Powellile üle 7 riigi dokumendid NATO liitumiseks, sellega Eesti oli NATO liige. 1. mail 2004 sai Eesti koos Läti, Leedu, Poola, Tsehhi.... Euroopa Liidu liikmeks (15'lt 25'le). Balti riikide tee Läände pärast iseseisvuse taastamist: ühis- ja erijooned: 16. jaanuaril 1998 kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid Washingtonis alla USA-Balti partnerlushartale, milles USA rõhutas püsivat huvi Eesti, Läti ja Leedu sõltumatuse ning julgeoleku vastu ja tervis nende püüdlusi NATO-ga liitumiseks. VASTUPANU JA REPRESSIOONID: (EA VI, 256260, 274279, 320337, 296 298) [L+I] Vastupanuliikumise põhjused ja ulatus NSV Liidu läänepiirkondades sõjajärgsetel aastatel: Erines piirkonniti. Ukrainas ja Leedus oli vastupanu
pärast. · Spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes nt. panda · Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks
Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 13 Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Tsivilisatsiooni tähtsus. Kreeta kultuur Mükeene kultuur Rajaja- tundmatu päritoluga rahvas Rajaja- indoeurooplastest kreeklaste esivanemad Nimetus- legendaarse kuninga Milnose järgi. Nimetus- Mandri-Kreeka tuntuima lossi Mükeene Lossid- kindlustamata järgi Linn- moodustas lossiga lahutamatu terviku Linn- lossist kaugemal
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon Psüühlised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahtelisteprotsessidena Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära,meeleolu Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned ( need jooned, mis iselo. Inimese psüühikat kiiruse,täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu jaseisukohalt) Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
