Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- ja Ida-Euroopas erines märgatavalt, veel suuremad olid lahknevused Euroopa ning teiste maailmajagude vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised. Juba 16.sajandil algasid
muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18- sajandil, draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse, käsitletakse tegelaste psühholoogiat. käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused?
Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide vähene oskus oma huve formuleerida ja ettepanekuid läbi surud. Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud
uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude toimele. Erinevalt loodusteadustest olenevad andmed nt kontaktist, meeleolust jne. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel. · Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus
murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti murded: saarte lääne kesk ida ranniku kirde mulgi tartu võru setu murraku- rühmad: läänesaare hiiu põhjalääne jne. murrakud: Kihelkonna, Pöide, Reigi, Risti, Ridala jne. 3 Eesti murrte häälikulised erijooned: Erijoon Ra Ki Sa Lä Ke Ida Mu Ta Võ Se Q3 - - + + + + + + + + õ - + * + + + + + + + ä-VH + + * * * + + + + + ü-VH + * * - - * * * + + õ-VH - - * - - - - * + +
Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp. Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike
· Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last hakati mõistma kui inimväärser, omaette indiviidi ning olendit, kellel on ka tundeelu (Varilo ja Linna 1984, 63). Need arusaamad seonduvad ühtlasi kasvatuse eesmärkide, kasvatuse võimaluste ja piiride ning kasvatamisõiguse ja kohustuse küsimustega
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest er...
jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale. Juudid nimetasid end Aabrahami lasteks, kellele Jumal andis 2000eKr tõotuse. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidel...
Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna eesti keele reeglitega muganemata laensõna Laensõna Kui võõrsõna on keeles kaua kasutusel olnud, siis häälikulised võõrjooned ajajooksul kaovad ja ta muutub omasõnadega nii sarnaseks, et tavakõneleja enam ei tajugi, et tegu on võõrsõnaga. Kõnes tuleks vältida vähetuntuid võõrsõnu, kirjas võõrsõnade liigtarvitamist. Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid.
Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avignonis, Mont Saint Micheli klooster Normandias. Gooti arhitektuur Inglismaal: · Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal
Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni Kõige olulisemad jooned on need, mis moodustavad nn Saaremaa aktsendi, mida me tavaliselt ei saa üles kirjutada, kuna tegemist on häälduse eripäradega. Neid me ainult kuuleme. Aktsent seisneb kõnemeloodia, ö- ja e-kasutuse, peenenduse ja lühivälteliste sõnade järgsilpide venitamise ja muude nähtuste koosmõjus. Järgnevalt mõned tähtsamad saare keele erijooned. Kirjakeele õ asemel ö Enamik saarlasi (välja arvatud Pöide rahvas) kasutab õ asemel ö-häälikut. Lisaks ö-le võivad kirjakeele õ-hääliku asemel olla sõnuti ka e, a, o ja u, nt keik ‘kõik’, veis ‘võis’, veta ‘võta’, veetud ‘võetud’, sanad ‘sõnad’, joudnud ‘jõudnud’, touse ‘tõuse’, joulu ‘jõulu’, luhkun ‘lõhkunud’, luhki ‘lõhki’ jne. Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi
Hoidjakeelele omastest joontest Uurijad on väitnud, et lapse kõnes peegeldub temaga suhtleva vanema keel. Lastega suheldakse lihtsamini kui täiskasvanutega. Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja...
MAAILMAS Raamatukogu personal (kopeerijad, liigitajad, teenindajad, õigete tekstide otsustajad, restuareerijad, tõlkijad) Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
· Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartumaa loodeosa. · Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta`
verivaenlane lävepakul. Hitleri väljanägemine: · Ta oli keskmist kasvu ja kahvatu näoga. · Ta pea näis domineerivat keha üle. · Tema kõrget otsaesist varjas juuksetukk. · Kunagi polnud ta elegantselt riides. · Tal olid viletsad hambad ja hilisematel aastatel tekitas tema varasema hea silmanägemise halvenemine lõppuks vajaduse kasutada lugemisprille. · Tema kergelt punnis silmad ja jõllitav vaade olid tema kõige silmatorkavamad erijooned. · erakordne mälu faktiliste üksikasjade peale. · oli peaaegu täiskarsklane ja taimetoitlane, ei suitsetanud ega joonud kohvi · Oli puhtust pidav, mistõttu teda nähti end ebanormaalseslt sagedasti pesemas. · Ta võttis vestluse ohjad enda kätte, avaldades sõgedalt oma arvamust paljude asjade kohta. Kõiges, mis puudutas ajalugu, kunsti ja arhidektuuri, pidas ta end eriliseks asjatundjaks. · Ta oli samuti erit huvitatud arstiteadusest ja bioloogiast
lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti. LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad
(põrgu)Imesid (Viimne kohtupäev), Tinglikuid, sümboolseid kujutisi, Inimfiguure moonutati, Ristiusu tegelasi koos sümbolga, Abstraktset ornamentikat 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest
Skupltuur oli lapsemeelne. Kunstnikel on olnud terav pilk elunähtuste märkamiseks. On toodud välja inimhinge neid külgi, mis jäid tundmatuks varasema aja kunstile. 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Arhitektuuri peale paigutati reljeefid.Nt tavaline oli reljeefide paigutamine portaalikülgedele, ümarkaarsele viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? Kirkutes,kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,tugikaared,vööndkaares ja võlviroided. 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Gootis võeti kasutusele teravkaared ja roidvõlvid. 3
a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud
Tablidlehe ülduudiste valik on kirevam ja vabam. Sinna kuuluvad kuriteod, õnnetused, olme, sotsiaalelu, seltskond jne. 2. Teise osa lehest moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale sihtrühmale ja vajab eriteadmisi(sport, kultuur, majandus, kultuur jne ning võivad olla lisaks meelelahutus, keskkond, põllumajandus, haridus jne). Spetsiifilise sündmuse või allikaga uudised Uudiste tegemisel on teatud erijooned. Esimese suure rühma moodustavad uudised, mille eripära on reporteritöös ja allikates. Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(koosolekud, kongressid, parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne)
isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv. Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS, Eesti Muinsuskaitse selts, Rahvarinne. Eesti kodanikuü. erijooned: * Organisatsioonide suur arv *Väikeste maaseltside suur osatähtsus * killustumus ja koostöö puudumine * rahva passiivsus *Vähene oskus oma huve läbi suruda. Kodanikuü on vajalik sest: 1)cäljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid 2)Piirab riigivõimu 3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info. 6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust.
saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre. Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem
kujundite abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid ja nende järglasi sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused „Enne surma – Eestimaale!“ kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 21. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Veske, Kuhlbars jt) Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida,
seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundid... o Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu...
Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas 4 põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näikse olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja
Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast. 3.4 Idamurre 5 Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka
Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad. Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...........................
lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna
käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna
lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna
f. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? a. Kuigi nendes jaotustes on erinevusi, on nad omavahel tihedalt seotud, ning sisaldavad üksteise algeid 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b. Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised.
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Raha saab iseloomustada mitmeti. Esmajoones on raha vara, mida üldiselt aktsepteeritakse maksevahendina. Lisaks vahetusvahendi funktsioonile on raha ka arvestusvahend, akumulatsioonivahend, maksevahend ja teiste kaupade väärtuse mõõt. Raha kasutamine makse- ja vahetusvahendina vähendab äritehingutega kaasnevat ajakulu ning võimaldab majandusel areneda tootmise spetsialiseerituse tõttu. Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
Raha saab iseloomustada mitmeti. Esmajoones on raha vara, mida üldiselt aktsepteeritakse maksevahendina. Lisaks vahetusvahendi funktsioonile on raha ka arvestusvahend, akumulatsioonivahend, maksevahend ja teiste kaupade väärtuse mõõt. Raha kasutamine makse- ja vahetusvahendina vähendab äritehingutega kaasnevat ajakulu ning võimaldab majandusel areneda tootmise spetsialiseerituse tõttu. Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust
Visnapuu oli Eesti Wabariigi ajal üks mõttestatumaid isamaalaulikuid. Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel. Visnapuu juures on oluline, et räägib puuslikest need on ebajumalad, kelle inimesed endale loovad. Peaks taastama vanad õiged väärtused, milleks on haridus, vaimsus ja usk. Käsitleb isamaateemat luule kaudu, eestlased peaks ühte hoidma, üksi eesti ei suuda. Idee Baltoskandiast Baltimaad + Skandinaavia. Pilet 8: 20. sajandi ajaloolised ja kultuurilised erijooned 20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib antisemitism ehk juudivaenulikkus, sest juutidel olid pangad, raha, teadus ja teadmised. Kirjanduses ja kunstis oluline dekadents ehk langusmeeleolu. Euroopa on sammumas loojangusse. Levinud oli surmateema
Oldi head merel, surmanuhtlusega karistati neid, kes õpetasid barbaritele meresõitu. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150000 meest. Nii sõduritele kui ametnikele palk puhtas kullas. Sellisel viisil kindlustunde saavutanud riik jõudis end kaitsta, võis edasi arendada hellenistlikku kultuuri, milles nähti kunagise Rooma impeeriumi traditsiooniliste väärtuste väljendust. Sise- ja välispoliitika, riikluse erijooned. Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ...
INIMRESSURSSIDE JUHTIMINE xxxxxx SELVERI NÄITEL Analüüs 2012 Igapäevases juhtimises räägime esmajoones inimeste juhtimisest, sest see on konkreetne tegevus, millega juhid on seotud päevast-päeva. Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid
10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13. Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse) 14. Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19
Kunstide Akadeemiasse nurjusid ning ta pidi end esialgu ülal pidama postkaarte maalides ja juhutöid tehes. Lapsepõlv möödus tal Linzis. Füüsiliselt väljanägemiselt oli Hitler ebameeldiv. Ta oli keskmist kasvu ja kahvatu näoga. Tema kõrget otsaesist varjas juuksetukk. Näo keskpunktiks tundusid olevat kärbitud vuntsid. Kunagi polnud ta elegantselt riides. Tema kergelt punnis silmad ja jõllitav vaade olid tema kõige silmatorkavamad erijooned. Ta pidas võimalikkuse piires kinni päevarutiinist, oli peaaegu täiskarsklane ja taimetoitlane. Hitler vihkas juute hingepõhjast. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta lükkas tagasi nagu ta oli toiminud juba oma kirjas 1919. aasta septembris antisemitismi emotsionaalse "pogrommi" kui probleemi lahenduse. Väliselt olid Hitleri valitsemises neil aastail, mis järgnesid võimu natsireziimi kätesse andmisele, kesksel kohal
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule. 16-aastane Hitle...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
