Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

"erienergia" - 21 õppematerjali

erienergia – elemendi mahtuvus ja pinge korrutis mahuühiku kohta
2
doc

Elektriahela parameetrid

ElektroTehnikaalused Elektriahela parameetrid Pinge U (1V) ­ suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektri...

Elektrotehnika - Kutsekool
13 allalaadimist
8
pdf

Elektrimahtuvus

1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
138 allalaadimist
5
doc

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind...

Hüdromeetria - Eesti Maaülikool
91 allalaadimist
2
doc

Keemiatehnika I vaheeksam

Põhioperatsioon ­ tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon,...

Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
213 allalaadimist
23
pdf

Keemiatehnika alused

SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile,...

Keemiatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
154 allalaadimist
41
doc

Kõrgepingetehnika

Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U ­ on statistiline suurus Joon...

Kõrgepingetehnika - Tallinna Tehnikaülikool
197 allalaadimist
6
doc

Rakendusmehhaanika

Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte...

Füüsika loodus- ja... - Tartu Ülikool
45 allalaadimist
2
docx

Elektrotehnika

Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transist...

Auto õpetus - Kutsekool
42 allalaadimist
15
doc

Hüdraulika I eksam

1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioon...

Hüdraulika i - Tallinna Tehnikaülikool
384 allalaadimist
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised par...

Abimehanismid - Eesti Mereakadeemia
91 allalaadimist
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub l...

Keemia - Eesti Mereakadeemia
100 allalaadimist
13
docx

Laserid

760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Va...

Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
13 allalaadimist
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööst...

Mehhatroonika - Kutsekool
74 allalaadimist
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete ka...

Abimehanismid - Eesti Mereakadeemia
41 allalaadimist
3
docx

Keemilised vooluallikad

Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pide...

Füüsika - Kutsekool
15 allalaadimist
8
docx

Keemilised vooluallikad - Referaat

Sisetakistus suureneb elemendi säilitamisel, kasutamisel, samuti temperatuuri alanemisel. [1] Mahutavus Mahutavus ehk nimilaeng on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah). [1] Energiatihedus Energiatihedus ehk erienergia väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Whkg) või mahuühiku kohta (ühik nt Whdm2).[1] Säilimiskestus Säilimiskestus ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud primaarelemendil on alles veel 90% esialgsest mahutavusest. Säilimisaja lõpu kuu ja aasta on märgitud elemendile. Kuigi primaarelemente võib ka pikemat aega hoida toatemperatuuril,...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
16
pdf

Elektrimahtuvus

5 h 0,3...30 s 10 ...10 s -3 -6 Tühjendamisaeg 0,3...3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia , Whkg 10...100 1...10 Whkg <0,1 Whkg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, Wkg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 mΩ, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 mΩ, nimipinge 2,5 V, nimivool...

Elektriõpetus -
3 allalaadimist
36
docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Vedeliku voolamisel, nt piki toru, voolu koguenergia pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu. Reaalse fluidumi voolu kahe ristlõike jaoks Energiabilansi võrdsustamiseks liidetakse võrrandi paremale poolele liige, mis väljendab survekadu ƸFh kus ƸFh väljendab erienergiat , mis kulutatakse reaalvedeliku voolamisel hüdraulilise takistuse ületamiseks.  Hõõrdetakistus, kohttakistus. Hõõrdetakistus eksisteerib reaalse vedeliku liikumisel torudes kogu toru pikkuses. Ta suurus sõltub vedeliku voolamise režiimist, toru pikkusest ja diameetrist ning kiirusest. Kohttakistuste mõju voolule on lokaalne st avaldub ainult takistuse paiknemise kohas.Kohttakistused:voo...

Gaaside ja vedelike voolamine - Tallinna Tehnikaülikool
59 allalaadimist
18
docx

Hüdromehaanika eksam

77. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete geomeetrilist tähendust. z-vedeliku asendienergia, mis on potentsiaalse energia üheks vormiks; Liidetav pρg väljendab rõhust tingitud energiat, mis on potentsiaalse energia teiseks vormiks. Liidetv U²2g on vedelikuosakese kineetiline energia. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. p U² H=E=z+ + ρg 2 g 78. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete energeetilist tähendust. p Voolu potentsiaalse erienergia Ekin=z + muutumist piki voolu kirjeldab survejoon ehk ρg piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu...

Hüdromehaanika -
89 allalaadimist
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Viimane väljendab füüsikaliselt kineetilise ja potentsiaalse energia suhet. • Kärestikulistes tingimustes on ülekaalus alati kineetiline energia ehk Fr ˃ 1. Käredal voolamisel h on alati väiksem hkr sügavus (käreda voolu voolutingimus: h<hkr) • hkr sügavus iseloomustab kriitilist voolamist, mis on voolutüüp kus vooluristlõike erienergia on vähim võimalik suurus. Kriitilisel voolamisel h = hkr ja Fr =1 (kriitilise voolamisvoolutingimus) ehk potentsiaalne ja kineetiline erienergia on samad. • Voolamine kus on ülekaalus potentsiaalne energia nim rahulikuks vooluks. Sellisel juhul voolutäide on alati suurem kriitilisest täitest ehk h ˃ h kr; Fr ˂ 1 (rahuliku voolamise voolutingimus). Kuidas põhjakaldega reguleerida vool...

Hüdroloogia -
17 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun