vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid
vastand paratamatult kutsub esile teise), kuid metafüüsilistel teemadel avaldatud kirjutised annavad selleks palju rohkem põhjust. Igatahes seovad Jungi ja White'i viisteist aastat osalt küll ambivalentsed, kuid siiski pigem positiivseid suhted. Ühes oma kirjas on Jung enda elu lõpupoole maininud järgmist. ,,Mul on määratu kirjavahetus; ma kohtun loendamatute inimestega, kuid mul on ainult kaks tõelist sõpra, kellega saan omaenese raskustest rääkida: üks neist on Erich Neumann, kes elab Iisraelis ja teine on Isa Victor White Inglismaalt." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:334) Jung ütleb hea ja kurja teema kohta veel seda, et nende kooseksisteerimist üleloomulikus sfääris saab mõista ainult paradoksi kaudu. Nii nagu kõigi muude üleloomulikku sfääri 79 kuuluvate nähtuste seletamiseks tuleb paradoksi kasutada ka siin, sest see on ainud adekvaatne viis kirjeldada nende muidu kirjeldamatut loomust
Kirjanik tahtis seal uurida temperamente, mitte karaktereid. Zola põhjendab Thérèse´i kuritegu ... ja ühiskonnale sobimatu ... . Zola elutöö oli 20 teosest koosnev romaanitsükkel ,, "(18711893),mis kujutab ühe suguvõsa saatust viie inimpõlve jooksul. Émile Zola suri 1902. a Pariisis väidetavalt vingumürgituse tagajärjel. Pilet 19 37. E. M. REMARQUE'I ELU JA LOOMING, ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1898 1970. Enne oli ta nimi Erich Paul Remarck. Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga tegelikkuses ei saanud temast kumbatki, alguses peab hästi palju ameteid: organist, autovõidusõitja, kaupmees,
Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et ,,keegi" Jumal on loonud maailma ja ,,keegi" Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on
Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et ,,keegi" Jumal on loonud maailma ja ,,keegi" Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on
hädavajalikuks. Aja Kaja paljundati kirjutusmasinal, mõne numbri järel hakkas ilmuma 6 korda nädalas "Päevauudised". Saksamaa pinnal ilmus Päevauudiseid kokku 55 numbrit. "Päevauudiste" ilmumine jätkus ka siis, kui laager viidi üle Belgiasse. Teised briti tsoonis ilmunud laagrilehed olid väiksemamahulised ja ilmusid lühemat aega. Omapäraseks infoandmise mooduseks kujunes Briti tsoonis Schwarzbeki laagri "Elav Sõna". Selle algatajaks ja hingeks oli ajakirjanik Erich Pillikse-Laidsaar. Igal kolmapäeval alates 4. juunist 1945 oli see laagris oodatud sündmuseks. Nimelt valmistati kõik käsikirjad nagu ajalehelegi omaselt ette, kuid need ei läinud trükki, vaid kanti ette diktorite poolt. Iga number sisaldas juhtkirja, informatsiooni, joonealust ja kuulutusi. Iga numbri käsikirjade ettekandmine kestis ligi 2 tundi, teksti vahele mängiti muusikat. Laagris elas rohkesti teatriinimesi, kes sellele algatusele innukalt kaasa töötasid
Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et „keegi“ Jumal on loonud maailma ja „keegi“ Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb „teiselt poolt“. See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on
teha strateegilisi otsuseid (selle õiguse võib omanik delegeerida ka ärijuhile). Ärijuht on ettevõttesse palgatud spetsialist äritegevuse juhtimiseks. 10 Wöhe, G. Einführung in die Allgemeine Betriebswirtschaftslehre. 17. Auflage. München: Verlag Franz Vahlen, 1990, lk. 345, 349 11 Äriseadustik 12 Pfohl, H.-C. Bertiebswirtschaftslehre der Mittel- und Kleinbetriebe: Grössenspezifische Probleme und Möglichkeiten zu ihrer Lösung. 3., neubearb. Aufl. Berlin: Erich Schmidt, 1997, lk. 85; Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 780-81 2) Omanik ja osanik: · omanikul ja osanikul on erinevad õigused; · omanik võib oma vara müüa, osanik saab ühisvarast müüa teiste osanikega varem kokkulepitud tingimustel ainult temale kuuluva osa. 3) Ettevõtja ja ettevõte: · ettevõtja (omaniku) ja ettevõtte läbipõimumine (st omandi ja riski ühtsus, omaniku majandusliku
yet transforms into a restless and excited character. This is underlined by harmonic conflict (bitonality): Example 81. The first additional thematic image follows. The Girl is moving and observes people in action. Her gracious dance sounds wistful. 1 The work was first staged at the Schwerin State Theatre (the then East Germany) in 1960 with Kurt Masur conducting. The first symphonic performance was by ERSO, 7 Oct. 1960, conducted by Erich Kõlar. 2 Kuus Eesti tänase muusika loojat (Six Creators of Estonian Modern Music) (Tallinn: Eesti Raamat, 1970) 117-118. In the third movement the bi-tonal leading image appears anew in a slower tempo. The Girl feels dissatisfied and resigned, her anxiety and displeasure are increasing: Example 82. Her yearning and passion are softened by flute music in the culmination: how many beautiful days are still to come?