Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Eesnimi Perenimi ERGONOOMIKA Referaat Kuressaare 2007 Töökohaergonoomika Töökohaergonoomika tegeleb töökoha kujundamise ergonoomiliste probleemidega. Halb ergonoomika võib põhjustada traumasi. Selleks, et oleks hea tööd teha, vajab keha piisavalt liikuvust, õiget asendit ning küllaldast puhkust. Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega. Traumad seoses halva ergonoomikaga Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on: Füüsilised näitajad Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks: Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud. Kõrgemal kui õlgade kõrgusel töötamine.
parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 8 KOKKUVÕTE Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Kuna ergonoomika on kiiresti arenev rakendusteadus, siis tuleb esmalt anda ülevaade tänapäeva ergonoomika probleemidest. Kirjandus selle kohta on rohkem kui kolmveerandi osas ingliskeelne. Ergonoomika tegeleb esmajoones suhteliselt "normaalsete" töötingimustega, kus päevakorras on küsimus, mida teha edasi. Nüüdisaja ergonoomika küsimusi käsitlevat eestikeelset kirjandust on kahjuks vähe. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/) 9
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................
mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise
Ergonoomika MARIA MASLOVA K14 Mis on Ergonoomika? Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast Sõnaergonoomia tuleneb Kreeka keelest Ontööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks. Ergonoomika tegurid Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained. Müra Organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju Müra soodustab väsimist
Nimelt võivad lauad olla ühest partiist ja toolid üldse teiselt firmalt või teisest partiist, aga ma arvan, et enamasi ostetakse kooli neid ühekorraga samast kohast. Aga erinevad lauad ja toolid ei pruugi kokku sobida ja lapsed võivad istuda valedel kõrgustel, mis võib põhjustada nt selja- ja kaelavalusid. Aga üleüldse on lapsed erineva pikkuse ja suurusega, nii et igaühele eraldi tooli ja lauda ei saa osta, mis tema ergonoomika vajadustele istuks. On olemas ka ergonoomilisi seljakotte, mis teevad ranitsa kandmise võimalikult kergeks ja kasulikuks, aga neid ostavad juba vajaduse korral vanemad ise. 3. Mida sa muudaksid kodus ergonoomiliselt paremaks? Kodus muudaksin ma ergonoomiliselt paremaks, seda kuidas ma arvuti taga istun. Ma kasutan sülearvutit ja selle ekraan ei ole koguaeg samas ja õiges asendis arvestades mu tooli kõrgust.
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud
kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei kao, on siiski targem arvuti parandusse viia. Tavaliselt ei ole lärmis just kõige parem töötada ning see hakkab häirima ka samas ruumis viibijaid. Kuid pisike krigin on kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Kontori ergonoomika Toolid läbi aegade:Algusajal olid toolid ühed hinnatuimad mööbliesemed. Toole kasutati mitte ainult istumiseks, vaid ka tseremooniatel. Toolide areng 1500-1700. aastal · A Toole valmistati puidust ning olid olemas seljatoed. · Peamisteks motiivideks olid roosid ja lainjad motiivid. Toolide areng jätkub · Olemas on mitmekesisemad toolid ning areng ergonoomiliste toolide poole toimub umbes 20.saj. Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 21.saj · Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga ja neil on olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõtt...
Alustatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:25 State Finished Lõpetatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:37 Aega kulus 12 minutit 6 sekundit Punktid 11,83/17,00 Hinne 69,61 maksimumist 100,00 Tagasiside Test on sooritatud. Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Tööprotsessi toime inimesele oleneb: Vali üks või enam: a. Töö intensiivsusest b. Töö ohutusest c. Keskkonna tingimustest Tagasiside Õige vastus on: Keskkonna tingimustest, Töö ohutusest, Töö intensiivsusest. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Santehnilised normid on kehtestatud järgmiste mikrokliima parameetrite kohta: Vali üks või enam: a. Õhupuhtus b. Optimaalne valgustus c. Õhuliikumise kiir...
Keskkonna ergonoomika Jaan olt Valgustus Loomulik Tehis (kunstlik) Kunstlik Üldvalgustus Ühtlane lokaliseeritud Kohtvalgustus Statsionaarne Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Missugused on: Eelised Puudused? Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi...
Ergonoomika ehk ergonoomia: - On multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele - Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. - Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu. - Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Ergonoomiline arvutitöökeskkond: - töökoht, mis on kujundatud arvestades konkreetset isikut ja töö iseloomu tema tervise ning töö produktiivsuse tagamiseks. Hiirehaiguse tunnused: - käe suremistunne, eriti öösel - pakitsus sõrmedes või käes, tuimus - tunne, et sõrmed hõõguvad - käed on kanged - pöial muutub nõrgaks - on raske kätt rusikasse tõmmata - tekivad raskused esemete haaramisel ja hoidmisel - labakäsi läheb paiste või muudab värvi Kuidas ravida hiirehaigust? Ravivõtetena on kasutusel randme lahastamine nädalaks-paariks, harjutuse...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud tagama tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, rakendama ennetustegevusi töökeskkonna riskide vältimiseks või vähendamiseks, jälgima tööohutuse olukorda ettevõttes, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks ning selle alusel koostama ja rakendama tegevuskava tööohutuse suurendamiseks. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et vältida sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja kontakteeruma töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga. Tööandjal on kohustus töötajat teavitada kõigist teisaldustöödega seotud ohtudest. Enne tööle asumist peab olema töötaja koolitatud, et ta teaks ja ...
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie v...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada pa...
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, t...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2)...
10. Abistamine toolile, ratastooli istuma ja tagasi voodisse. 10.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrg...
11. Patsiendi abistamine püsti ja istuma. 11.5. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks ristlina (pilt 1)või vöö. Pilt 1 · Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsie...
12.5. Patsiendi toestamine külili asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Valmistada toestus talje nõgususe jaoks linast või käterätikust (kui patsiendi puusad on laiad, siis asetada puusanõgususse toestus). · Rulli või voldi käterätik või lina pahkluu alla toestuse panemiseks. · Enne külili pööramist asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 · Asetada selja taha või madratsi alla pikuti kokku rullitud padi (pilt 4) ja vajadusel tõsta üles voodi võre ehk piire, et seljatoestus ei vajuks ära (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 ...
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt ...
12. Asendite toestamine. 12.3. Patsiendi toestamine selili asendis, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Valmistada kaks trochanteri rulli linast - lina voltimine · Valmistada toestus nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Valmistada rätikust rull pahkluu alla. · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt ...
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10) ...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
18. Mehaaniline töö: 19. Inimsese kehale mõjuvate jõudude liigitus: 20.Inimese keha tasakaalu liigid: III OSA (Teema: biomehaaniline ergonoomika) 21.Mida uurib ergonoomiline biomehaanika a) selgitab inimese osa tööprotsessis b) organismile tarbetu koormuse vähendamist c) inimsese tugiliikumis- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude erinevate tööprotsesside sooritamisel d) selgitab inimese energeetilisi aspekte 22.Mida uurib kliiniline ergonoomika a) uuritakse haigete poose, haigete transporti ning proteeside juhtimist b) uuritakse haigete ravi iseloomu ja eripärasid c) uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, sõltuvalt ravi intensiivsusest d) uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, seoses erinevate ravimeetodite kasutamisega 23.Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis „inimene-masin“ a) ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi b) on paindumatu, suuteline töötama jäigalt
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haara...
Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga. Tööergonoomikas õpitakse ergonoomika põhimõtteid töös füüsilist abi vajava patsiendiga ja põhivõtteid, mida tuleb rakendada vastavalt olukorrale. Eesmärgiks on selle tööga kaasnevate terviseriskide vähendamine, tervise ja töö võime säilitamine. Ei ole iga olukorra jaoks valmis tegutsemisskeeme. Tuleb ise leida antud olukorra jaoks sobiv tegutsemisskeem, suhelda patsiendiga, hoida korras patsiendi riided, voodi ja abivahendid. 1.3. Tööergonoomika üldpõhimõtted: I Üldiste tööohutusnõuete täitmine
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr:1 Nimi:Oskar Kuupäev: Seadusandluse uurimine I Kursus:2 10.09.2012 Täiendanud: Jana Paju Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
PATSIENDI TOITMINE JA RAVIMITE MANUSTAMINE Väldi voodis söömist, kutsu teistega lauda ( kui võimalus puudub , pane istuma voodis poolistuvas asendis) säilita söömise ajal meeldiv õhkkond halvatusega haigeid õpeta ja julgusta sööma ühe käega varu söömiseks piisaval aega Nägemisepuudulikkusega inimesele tuleb selgitada , mis on kandikul ja kuidas see on paigutatud Abivahendiks võib kasutata tilakannu või kõrt, spetsiaalseid lusikaid ja kahvleid. Neelamisraskusega pt.di toit peab olema viiskoossel kujul ( püreeritud, kissell , jogurt , paksendaja) Kui on vaja toita, ei tohi seda teha vägisi, kuna toit võib hingetorusse tõmmata Toit peab olema kundlasti mitmekesine ja tervislik,inimene peab tarbima palju erinevaid toite ja jooke. · Tervisliku toitmise mudel on taldrikumudel: mille järgi täidetakse pool taldrikust toore , keedetud , või marineeritud köögiviljadega (v.a. kartul ), veerand ...
TEST-töötamine arvutiga I 1. Arvutiga töötamisel peavad jalad olema toetatud. Õige 2. Arvutiga töötamisel ei pea käsivarred olema toetatud. Vale 3. Arvutiga töötamisel peab randmeliiges olema painutatud. Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa ...
Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergonoomilises töökeskkonnas on töötajad efektiivsemad. 4. Milline teadus käsitleb töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kohandamist inimese järele? Ergonoomika 5. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika? Mõtlemise optimeerimisega, probleemide lahendamisega 6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma erivajadusteta inimestele. Õige 9
TOIDUPOE KLIENDITEENINDAJA TÖÖKOHT Mailis Zirk biotehnilised süsteemid III aines “Ergonoomika ja tootedisain” (TE.0892) Tartu 2014 1. Klienditeenindus Teenindus - teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Klienditeenindajad - müüjad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes. 2 2. Klienditeenindaja ülesanded Müüja põhilised tööülesanded on: 1.kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks; 2.kaubaväljapanekute korrastamine ja uuendamine; 3.kauba varustamine hindadega; 4.klientide nõustamine; 5.teenindamine ja arveldamine klientidega. 3 Kassapidaja ülesanded: 1. sisestada kaup müügiprogrammi; 2. koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena; 3. v...
docstxt/122771299028007.txt
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba sellepärast, et elektrivoolu pinge kõigub vähesel määral. Kui võtta v...
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab. Teisaldamisel tuleb eelnevalt arvestada: ·kui suures ulatuses patsient abi vajab ·kas Ta on koostöövõimeline ·kas patsient on suuteline ja kas Ta tahab ise teisaldamisele kaasa aidata ·kas teisaldamisega saan ise hakkama või vajan abistajat, teist hooldajat Teisaldamine voodist ratastooli: ·Enne teisaldamist suhtlen patsiendiga, selgitan liigutamise vajalikk...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Vägivald mitte ainult füüsiline, vaid iga tegevus, mis paneb inimene tundma, et teda on ähvardatud, halvustatud, hirmutatud, solvatud Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus. Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik. Koostöökonflikt. Segased rolliootused Tööstress kogum emotsionaalseid, kognitiiv...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? 4. Mis on töökeskkonnanõukogu ning kas see peab koos käima igas ettevõttes? 5. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? 6. Milleks on vaja riskianalüüsi? 7. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe eri töötandja töötajad, siis kes vastutab töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse eest? Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist?
Töö eesmärk: Silmaava ja läätsetöö optimeerimine Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste ja normide põhjal. Kuupäev: 23.09.2009 Aeg: 10.00 - 16:40 Ruum: X-309 Kasutatud mõõteseadmed: Velleman DVM1300 Mõõda: Valgustustihedus akna taga (väljas olev valgus) 1792 ja akent läbinud valgus 1056 (aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5 Ühtlustegur Loomulik valgus kaugus aknast, 1056 403 263 174128 98 0,3 Valgustustihedus, lx (filter aknapoole) Määra koefitsient: 58,9 22,514,7 9,7 7,1 5,5 Eloomulik= (Es...
Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 1 KÖÖGI ERGONOOMIKA Köök on üks kõige tähtsamatest tubadest korteris, seepärast köögiruum peab olema hästi planeeritud enne köögimööbli paigutamist ruumi. Enamasti toiduvalmistamine on naiste peal, kes on iseenesest õrnad olevused. Seetõttu peab köögis kõik olema nii pandud, et vähendada 1 http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm koormust toidu valmistamisel. Peab läbimõtlema kõik pisiasjadeni, kuhu paigutada külmkappi, kraanikaussi, kui palju läheb vaja pistikupesasid jne
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja: Heikki Eskussion 2011 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat osa. Oluline on, et töötajaid ei vaevaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ja tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid see loob ettevõttele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
