aastal ja hiljem sündinutele kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui isik, kellele on II sambaga liitumine kohustuslik, ei ole ise endale pensionifondi valinud, loositakse talle fond konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. (Prospekt 2011) Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavad ettevõtted on: · Danske Capital AS · ERGO Funds AS · AS LHV Varahaldus · Nordea Pensions Estonia AS · AS SEB Varahaldus · Swedbank Investeerimisfondid AS Kogumispensioni statistikaülevaate 2011. aasta III kvartali kohaselt on kogumispensioniga liitunute arv 620 034. Nendest 75% on liitunud progressiivsete fondidega, 11,2% tasakaalustatud fondidega, 7,2% konservatiivsete fondidega ning 6,6% on valinud uue agressiivse fondi. Konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid
(Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 20032013 oli ta Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2014. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Ta on olnud pikka aega ka Gruusia Balleti külalissolist, kus ta tantsis solistirolle Ashtoni, Balanchine'i ja Possokhovi ballettides. 20132014 oli ta Eifmani Balleti esitantsija Peterburis, kus ta
Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustu...
Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni
peaosi. Ma olen nende tegemisi juba pikka aega jälginud ning mõlemad on mulle väga sügava mulje jätnud. Räägiksin siis veidi Luana Georgist, ta on 1993 lõpetanud Balletikooli ning on alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia
objekte korrektselt, nii et me olema võimelised oma ettekujutuste alusel nende objektide üle paikapidavalt otsustama. (Mõistega ettekujutus on siin silmas peetud ükskõik millist teadvuse sisu, mis esitab, representeerib mõnda objekti.) Kahtlus on tõepoolest universaalne siis, kui ta seab inimese ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vahelise representatsioonisuhte tervikuna küsimuse alla. Cogito ergo sum ja uusaja subjektiivfilosoofiline lähtekoht. Kahtluse niisugune radikaliseerimine teeb möödapääsmatuks refleksiooni kahtluse subjektile. Kui ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vaheline representatsioonisuhe on kõikehõlmava kahtluse alla seatud, siis jääb üle jätkata kahtlust kui kriitilist kontrolli veel vaid ettekujutuse subjekti juures. Ja just siin kummutab Descartes`i arvates kahtlus iseennast ning selles kahtluse
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
Eriti hästi oskab seda teha religioosne inimene, kelle käsutuses on mingi pühakiri. Mida kõike näiteks piiblist välja on loetud ja hoidku Jumal selle eest, mida sealt veel välja loetakse. Koraani ma ei tunne, kuid kahtlustan selles osas mingit analoogiat. Seega, religioon ei avarda, ega tapa mõtteid, vaid ainult suunab neid. Ka kinnisidee on mõte ja veel vägagi intensiivne mõte. Niikaua, kui inimene elab, ta ka mõtleb. Ega asjata öelnud Decartes - Cogito ergo sum. Ning ka arstid hindavad inimese elusolemist entsefalogrammi järgi. See võib olla väga aktiivne ka väliselt koomas oleval inimesel. Aga, kui eeldada, et inimene elab igavesti, siis ei tapa tema mõtteid mitte miski, isegi mitte surm. Avardab inimese mõtlemist aga ainult kokkupuude Täiuslikuga, kokkupuude Jumalaga.
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb
kontrollimata põhjendatud ebatäpne, üldistused kontrollitud täpselt sõnastatud 20. Teaduse kolm taotlust on... 1) kirjeldamine 2) seletamine 3) ettenägemine MÕISTED: induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele. Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus. "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte) Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige.
kaasasündinud, kuigi mitte valmis selleks, kes ta lõpuks on kujul, vaid soodumusena teatud (J.Locke) tõdedeni jõuda 7. R.Descartes ´i cogito. Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks? · Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamuse õpetuse järgi Mm on ühtne ainemass, sest puudub tühjus, mis mm-le on omane paljusus ja asju saab üksteisest ainet ainest eraldaks eristada
vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika. Teadmised põhjendatud tõene uskumus (Aristoteles). 18. Rene Descartes kui Platoni mõtlemissuuna kinnistaja. Ego cogita, ergo sum, res extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik. Oli ratsionalist vähemalt mõned teadmised ei tulene kogemusest, vaid mõistusest endast need on eriti väärtuslikud teadmised (kogemus ainult abiks). Mis on filosoofia? Sarnane puuga: 1) juured metafüüsika (uurib olemise üldprintsiipe, keha-hinge erinevusi) 2) võra füüsika (uurib matem maailma)
/ mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.) 1 iseendale vaimu omistamisest või mitte Paljunemine ja intellekt omistamisest: ,,Cogito ergo sum" 7 (Rene Enne teiste isikute vaimu tõestamist Descrates). soovin sõnastada eelnevalt esimese isiku Järgnevas arutelus kasutan vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtun lihtsustamise ja seoste paremaks teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna
liitumistasu pole. Postikulud on umbes 40-50 krooni. Kokku: 550 krooni http://www.elion.ee 3.6 Reklaamikulud (ühekordsed) Avamiseelse reklaamikulu Tallinna ,,Linnalehte" 1400 krooni. Avaldan kuulutuse kaks nädalat enne salongi avamist. Visiitkaardid 200 tükki 450 krooni. Silt uksel 354 krooni ja silt aknal 300 krooni. Koduleht 3450 krooni. KOKKU: 5954 krooni http://www.adograaf.ee/ http://www.edge.ee 3.7 Kindlustuskulud Ettevõte omab ergo kindlustust korteris maksuvusega 1957000 krooni, kindlustus maksuvus on 1577 krooni kuus. Kindlustus summad on saadud ergo kindlustuse töötajalt, kellega võtsin ühendust meili teel. http://www3.ergo.ee/gpw/eesti/web.nsf/pages/index.html 10 3.8 Tööjõud Järjekorra number Amet Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku
1. Valgustuse olemus a) Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine. · Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida. · Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks. · Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784). b) Eelduseks oli teaduseareng. · Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust. c) Valgustuse rajaja 17. saj. prantsuse filosoof Rene Descartes: " Cogita, ergo sum" ("ma mõtlen järelikult olen olemas") Kahelda kõiges, otsida tõde. d) Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu: · Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad. · Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn. 2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks.
kahelda? Jah! Midagi saab tõsikindlalt teada! D. on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Sest ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, saab ta eksitada mind siis kui mina olemas olen. Jumal või paha vaim saab tekitada mulje, et istun, paber käes, kamina ääres, ainult siis kui on olemas midagi m i d a eksitada. Ekslike kujutisi saab tekitada mu meelde kui olen olemas mõtleva olendina. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. (on tõsi, et poolteist tuhat aastat enne D. väljendas Augustinus cogito argumendi formaalselt õigesti, kui tema puhul oli see möödaminev teema. D. puhul, aga kogu tema filosoofia lähtekoht.) Hing ja keha.
* ülesandeks hapniku transport * paiknevad hemoglobiinis * taimne raud imendub halvasti * kui inimesel rauapuudus - tulemuseks kehvveresus e. aneemia * hemoglobiin hapniku sidumiseks * hapnik lagundab glükoosi = saame energiat * aju saab verest hapnikku * punalibledes olev hemoglobiini hulk suurem mäestikes elavatel inimestel * aklimatiseerudes e. uue elukoha kliimaga kohanedes suureneb punavereliblede arv, ergo ka hemoglobiini tase - legaalne doping * kui tekib hästi palju punavereliblesid, on inimesel suurem trombioht * rauavaegus tekib kergemini naistel kui meestel * raua omastamist parandab rohke C-vitamiini tarbimine - liigse C-vitamiini tarbimine viib kaltsiumi organismist välja * rauda saame kõigest, mis punakasoranz - maasikad, veise-/vasikaliha, Tsink:
Suurt mõju avaldas talle René Descartes'i filosoofia. (Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma mõtlen , järelikult olen olemas") Ta aitas ka keemik Robert Boyle'i laboratoorsetes katsetes. Pärast restauratsiooni tegutses Locke teadlasena. James II vaenuliku suhtumise tõttu oli ta sunnitud Hollanisse põgenema , kus ta elas valenime all, sest Inglismaa nõudis tema väljaandmist. See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad. 1688 tuli võimuvahetus ( Kuulus
12.2011 Allikad Raamatud: · Alvarado, C.A (2000). "Out-of-body experiences". Varieties of anomalous experiences, lk 183-218. American Psychological Association, Washington, D.C · Clark, K (1984) ,,Clinical Interventions with Near-Death Experiences" Near Death Experience: Problems, Prospects, Perspectives. lk 245-255. Thomas, Springfield, IL, USA · Leggenhager, B; Tadi, T; Metzinger, T.; Blanke, O (2007)Video ergo sum: Manipulation of bodily self consciousness" Science. 317, lk 1096-1099 · Osis, K (1974) ,,Perspectives for out-of-body research" Research in Parapsychology, lk 110-113 · Wiseman, R (2011)"Out-of-body experiences" Paranormality, Macmillan, Mackays, UK, lk 13-57 Artiklid: · Blackmore, S.J. (1987) ,,Where am I?: Perspectives in imagery, and the out-of-body experience" Journal of Mental Imagery, 11, lk 53-66 · Debner, J. A.; Jacoby, L. L
7. Miks sai Descartes'ist teadlane tema enda sõnade järgi? V: Descartes nägi Saksamaal Ulmi linna lähedal kolm unenägu, mis andsid talle mõista, et temast peab saama teadlane 8. Millisele Rootsi kuningannale õpetas Descartes filosoofiat? V: Rootsi kuningannale Kristiinale 9. Millise haiguse tagajärjel Descartes suri? V: kopsupõletikku 10. Mis on Descartes'i peateos? V: Discours de la methode ehk Arutlus meetodist 11. Mis on Descartes'i kuulsaim lause? V: cogito ergo sum (ladina keeles) ehk je pense donc je suis (prantsuse keeles) ehk mõtlen järelikult olen olemas (eesti keeles) 12. Mis on Descartes'i tähtsamad matemaatilised leiutised? V: x- ja y-telg 13. Kellega võrdles Descartes Jumalat ja kellega inimest? V: Jumalat võrdles Descartes kellasepa ja inimest kellauurina 14. Kes ütles: ,,Mind vapustas, kui paljusid valesid olin ma lapsena tõena võtnud? V: Descartes 15. Kas Descartes'i arvates on autoriteet ja tõestus 2 eri asja? V: jah 16
valgustusreformid tühistada. 5 René Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) Rene Descarter oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. 6 Tähtsamad valgustajad Voltaire ehk François Marie Arouet (21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) Voltaire oli prantsuse deistlik filosoof,
Carpe Diem naudi päeva Qui habent recipient - Them that has, gets Teneo hoidma Odi et amo näe ja armasta Quare id faciam, fortasse requires - Wherefore this the making , perhaps to seek Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead Animae dimidium meae pool minu hingest(Horace) Alea jacta est täringumäng uhkustamine on Cogito ergo sum mõtlen, järelikult élan Pax semper sit ubi studes olgu rahu seal, kus sa õpid Quod me nutrit me destruit ja ma tõusen ning langen credo, quia absurdum ma usun, sest see on mõttetu Raeda in fossa immobilis est kaarik on kaevikus kinni Gutta cavat lapidem non vi sed saepe cadendo veetilk õõnestab kivi järjepidevuse mitte tugevusega Ultra posse nemo obligator keegi ei tohiks anda rohkem kui ise suudab
Concerning Education"), mis mõjutas Jean-Jacques Rousseau'd. Pooldas parlamentarismi ja usuvabadust. Arvas, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Rene Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. Charles-Louis de Montesquieu (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants
5.1Kinnisvara korrashoid Elektrienergia tarbimise jaoks on sõlmitud Võrguühenduse Kasutamise Leping AS Eesti Energiaga. Prügiveoga tegeleb Ragn-Sells AS, kellega on sõlmitud leping. Ragn-Sells AS ainuõiguslik jäätmeveo korraldaja Kambja vallas. Vesi ja kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt kaevu ja imbkaevu nöol. Kõigi hooldustöödega (muru niitmine, lehtede riisumine, remont, lume koristamine) tegelevad majaelanikud ise. 5.2. Kindlustus Kindlustatud on maja Ergo kindlustusseltsis, Tegemist on koguriskikindlustusega. Kindlustust on vaja selleks, et pärast kinnistuomanikule kahju toimumist (tulekahju, vandalism, vargus jms), oleks majaomanikul võimalik kahju hüvitamist nõuda kindlustusseltsilt ja seeläbi õnnetusjuhtumitest tulenevate riskide esinemist maandada. 5.3. Maa hind ja maamaks Maa suurus on 2,89ha ning Maamaksu määr on Kambja vallas 2,5% maa hinnast, maa hinnanguline väärtus on 12000 eurot. Maamaksu suurus on 300 eurot. Kuid kuna 1ha
- enda avastamine mõistusliku ja kõlbelise olendina Protagoras : - kõikide asjade mõõt on inimene : olevate, et nad on, olematute, et neid pole. 6) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Descartes'il (loeng; Saarinen, 106-116) Kahtlemine mitte kahtlemise enese, vaid tõese ja tõsikindla teadmise pärast kahtlemine kui inimese mõtlemise viis kahtlemine, s.t mõtlemine on iseendale vahetult tõsikindel ja selge asi Cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen Kogu kahtlemise juures on tõsikindel vaid see, et ma mõtlen; et ma mõtlev asi olen (res cogitans). Seda ma tean vahetu kogemuse ehk hinge intuitsiooni ehk kõigile inimestele omase mõistuse loomuliku valguse (lumen naturale) ehk puhta selge ettekujutuse läbi. Kõik asjad on vaid pelgad ettekujutused, ent ainult see, mis on tunnetatav selge ja kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas.
David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
Selles seisnebki Descartes´ i tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks (välised asjad on inimesest kaugel ja teel nendeni võib kergesti eksida, nt meeled on tihti petlikud ja kujutavad asju ekslikult). Tee mõttest mõtte endani on lühike ja see annab sisevaatlusele usaldusväärsuse. ,,Cogito ergo sum" (Ma mõtlen, järelikult olen olemas)- isegi kui ma midagi ekslikult arvan, siis pole mul kahtlust, et see olen just mina, kes nii mõtleb. Temalt pärineb ka uurimismeetod sisevaatlus ehk introspektsioon. Descartes Kant Immanuel Kant`i (saksa filosoof, 1724-1802) arvates on mõistuses selliseid asju, mis ei saa tuleneda kogemusest, millest ta rääkis ka oma teoses ,,Puhta mõistuse kriitika". Kanti vaade,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU.....................................
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks ka...
valeks ja vaadakem, kas pärast sellist ranget sõelumist midagi järele jääb. Descartes'i tõde, et argimõtlemise seisukohalt usaldusväärsena tunduv teadmiste allikas, taju ei täida kindluse nõuet. Mida iganes ma tajun, ükskõik kui selgelt ma kujutlen seda nägevat on alati toereetiliselt võimalik, et mõni minust väljaspool asuv paha vaim põhjustab neid muljeid. 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? Vastus : Lad. k. "Mõtlen, järelikult olen." - Tõestab, et üks tõde on väljaspool kahtlust; selleks et kahelda, peab ise olemas olema. 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Vastus : Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama?
ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse
34) Ebaõiglus komöödiale; ,,Don Juan"; Näidendid proosas; Peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid oma teostes. 35) Tema peateos on ,,Jumalik komöödia"; Kasutas traktaatides rahvuskeelt. Esikteos on ,,Uus elu". 36) ,,Wilhelm Tell"; Ilmutas saksa kirjandust; Esikdraama ,,Röövlid"; Luuletaja; Väljendas oma teostes usku kunsti üle, mis aitasid ühiskonda normaalselt parandada. 37) 17.sajandi Prantsuse suur mõtleja. ,,Mõtlen järelikult olen Cogito, ergo sum." 38) ,,Lauakõned"; Usukuulutaja; tema mõte seisnes individuaalse usu rõhutamises. Reformatsioon. 39) ,,Don Quijote" autor, suri Shakespearega samal aastal. Sattus mitmel korral vangi ja oli Hispaania sõjaväes. Elu lõpus pidas vaimuliku ametit. Ta vasak käsi jäi eluajaks halvatuks. 40) Eesti valgustaja; ,,Kolm isamaa kõnet"; ,,Sakala" asutaja 41) Renessansiaja mõtleja. ,,Utoopia" autor. 42) Värvusteooria looja, ,,Fausti" autor; anatoomilised avastused; Saksa kirjanik
Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud- oli vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistus kõigist eksimustest vabastada oli tema arvates täielik kahtlus. Ta tahtis olla täiesti kahtlusetu- täiesti kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta. Cognito ergo sum- mõtlen, jäelikult olen olemas. Midagi saab tõsikindlalt teada, see ongi see. See tähendas tema jaoks, et saab kahelda vaid olemas olles. Ainult üks asi on tõsi: mu enda olemasolu- pean ise olemas olema seda kahlust sooritamas. Keha ja hinge dualism (kõik on lõplik)- Meeled on eksitavad ja mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik saab alguse mõtlemisest . Substantsi õpetuse järgi on inimeses teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid
ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik; kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Ma kahtlen, et ma kahtlen - see kahtlus tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine; mis maksab kahtluse kohta, see maksab üldse mõtlemise kohta. Kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Nii jõuab Descartes oma kuulsale lausele: ,,Mõtlen - järelikult olen" (cogito ergo surn). See lause pole mitte järeldus, mis oleks tuletatud süllogistlikul teel, vaid see on meie teadvuse enda intuitiivne tunnetus. Kuidas võime nii kaheldamatu täiskindlusega veendunud olla enda teadvuse eksistentsist? Seepärast, et me seda eksistentsi eeskujulikul viisil selgesti ja distinktselt tunnetame. Selgesti ja distinktselt on, nii võiksime öelda, üks ese siis tunnetatud, kui ta meile end ise vahetult nii esitab nagu ta on.
ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid-piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal uus maailmavaade; teaduse, mõtlemise tähtsustamine; René Descartes-sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda(cogito, ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isikiu- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; C. Montesquieu-aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi:despootia(absolutistlik mon.), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus; Jean-Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik
tõstis esile inimmõistuse. Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma mõtlen , järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned: Inimmõistus - kõigi hinnangute peamine kriteerium. Vana korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, edaspidine ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks. Ratsionalistlik maailmakäsitlus valgustajate ideaal. Uskudes mõistuse võimu , olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes omakorda arusaam, et on
Võib olla ka nii, et me oleme kellegi mängukanniks, kes tekitab meis kujutlusi või tajusid. Selleks võib olla Jumal, kurivaim, Marsi elanik. Tekib küsimus, mida ma tõsikindalt tean, millele saan toetuda, ükskõik kui kaval see ,,kurivaim" ka ei oleks. Kujutlusi ja tajusid saab meis tekitada ainult siis kui me oleme olemas mõtleva olendina. See geniaalne üksikidee on kogu tema filosoofia aluseks. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Uskus ka kaasa sündinud ideedesse. Üheks oli jumalaidee, see on ülim täiuslikkus. Kuna inimene on ebatäiuslik olend, ei saa ta välja töötada jumalaideed, mis on ülim täiuslikkus. Uskus, et ka tema idee cogito, ergo sum, on samuti kaasasündinud. Keha ja vaimu probleem: Hing on mõtlev ja ainult mõtlev mittemateriaalne substants (kategooria, asja olemus). ,,Mina" eksisteerimise aluseks ongi mõtlemine
II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht".Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R
olla.Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine.Et sellist teadmist leida, hakkas ta kõiges kahtlema.Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet) - võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Kust ma tean, et ma parasjagu ei maga? Kahtlused võtsid mõõtmed, et isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Lõpuks jõudis ühe kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) - tõsikindel teadmine, kuna selles idees ei saanud kaheldaSeega võimalikud kujutlused saavad mu meelde sündida siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina.Saan kahelda paha vaimu trikkides, erinevates võimalikes unenägudes ja illusioonides vaid olemas olles.Enne Descartes'i on väljendanud seda ideed Augustinus, kuid temal oli cogito möödaminev teema, Descartes'i puhul kogu filosoofia lähtekoht.Jumala olemasolul on filosoofias tähtis koht.Ei paku
Tema arvates oli võimalik saavutada tõsikindel teadmine kaheldes kõigis seni tõesteks peetud seisukohtadeks ning kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Descartes'i meelest oli võimalik kindel olla vaid kolmes asjas, milleks on kolm ilmselget tõde: 1) ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito, ergo sum)" See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. 2) ,,On olemas jumal" Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. 3) ,,Materiaalne maailm on olemas" Meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie
Esiplaanile seati looduslikud seaduspärasused. Tavaline oli välja astumine kiriku ideoloogia vastu. R. Descartes- soosis teaduse arengut, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Põhiteoseks on 1637 ilmunud "Arutlus meetodist". Astus välja Aristotelese loogika kui ka meetodi vastu, tema meelest võimaldab loogika seletada seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch
See ka 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ainult ühes asjas ei saa kahelda- kahelda selles, et ma kahtlen. (kahelda ei saa kahtlejas) 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? .Mõtlen järleikult olen olemas ! Tema arvates ainuke reaalne asi, milles ei saa kahelda on mõtlev mina.Mõeldes selle peale, et mõtlen- ainuke asi, milleks ei ole vaja kasutada oma meeli. Tajuda seda oma sees. Intuitiivne maailm. Meie mõtlemisel puudub igasugune kontakt välismaailmaga aju anumas(grain in a jar) see mida me kujutame põrismaailmana, seda päriselt ei ole. See ka 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest
kaubatoimetaja vedada kauba temale sobiva vahendiga. Shippo valis DFDS-i heaks töötava 1- mehefirma Transporto OÜ, varatu firma, vastutuse peitmiseks hea kombinatsioon. Kui probleemid tekivad, on raske, kui pole, pole viga midagi. Auto sõitis Antverpenisse, laaditi asjad maha (mingid), Hamburgis laadis metalli maha, avastati, et pole 10 alust, vaid 9 alles, polnud võim kindlaks teha, kus 1 alus kadus. 0,5 Mio krooni kahjum, Ergo Kindlustus maksis kahjumi välja. Ergol probleem- tahab süüdlase kaela asja veeretada, aga Transporto OÜ-lt pole midagi võtta, Shippo suur firma, Eesti tütarfirma, sellelt võtta. Ergo võttis oma teenistusse Paul Varuli advokaadibüroo. Varul ka Riigikohtus eraõiguse nõunik, huvide konflikt- ääremärkus. Eesti kohtunik ei saanud aru, et õigussuhe on konossemendi alusel, vastutuse piirmäärad ka. Kehtisid veel kauband meresõidu koodeksi normid, vastutus piiratud 2000 krooniga
.......................................................... 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................................. 10 Kasutatud kirjandus........................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Descartes (ladinapäraselt Cartesius) sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks
Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg. Cogitationis poenam nemo patitur kedagi ei karistata mõtete eest. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Concordia parvae res crescunt, discordia maximae dilabuntur üksmeeles kasvavad väikesed asjad, lahkhelides lagunevad suuredki. Conscientia mille testes südametunnistus võrdub tuhande tunnistajaga. Contaria contrariis curantur vastandit ravitakse vastandiga. D De gustibus non est disputandum maitsete üle ei vaielda. De mortuisveritas surnute kohta tõde.
kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis võis usaldusväärse vastuse saada vaid kaheldes. Descartes´ilt pärineb kuulus lause: ,,Cogito, ergo sum" (Mõtlen järelikult olen olemas) Kui varem oli olnud kahtleja ketser või uskmatu, siis alates sellest ajast polnud kahtlemine enam patt vaid voorus. Descartes suunas oma kahtlused ka loodusele. Loodusest ja loodus (loomu)õigusest oli räägitud ka keskajal. Siis peeti loodust Jumala loominguks. Hugo Grotius (1583-1645) pärit võimsast perekonnast ja edukas oma uues õpetuses. Teda kutsutakse ka rahvusvahelise õiguse isaks. Teoses Mare liberum (1609) lõi
• Ilmselge tõde • Me ei saa kahelda, et me kahtleme (kahtlemine - mõtlemise viis) • Jumal või mõni muu kuri jõud saab mind eksitada, ainult siis, kui on olemas miski, mida eksitada • Kahtlus on mõttetu ka nende asjade puhul, mille üle mõistus otsustab kogemustele toetumata • Matemaatilised asjad 4. COGITO ERGO SUM, TÕSIKINDEL TEADMINE • Mõtlen, järelikult olen olemas • Saan kahelda vaid olemas olles • Peab olema miski, millele kõik näilik ilmneb - mina • Descartes’i filosoofia esimene otsitav printsiip • Kogu tema filosoofia lähtekoht • Talle ei piisa traditsioonilisest, teaduslikust, tõenäolisest teadmisest. Ta vaatleb olemasolevaid raamatutarkuse ja hariduse liike ja tõdeb, et need ei paku vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada
planeeritult pidid. Kuna III peatükk on paljugi seotud matemaatikaga, siis modelleerimise käigus võib ka arvestada funktsioonide koostamisega, mille argumendiks on aeg. Nimelt, aeg on oluline komponent süsteemi käsitlemisel kui ka koostamisel/teostamisel. Süsteemsed elemendid tihtipeale sõltuvad üksteisest või mõningast välisest allikast, mis tähendab, et kui ei ole pidevat, pädevat ning kiiret elementide toided või elushoidmist, siis võib see lõppeda süsteemi surmaga. Ergo, aeg on süsteemi käsitlusel elulise tähtsusega. Süsteemi koostamine või käsitlemine vajab tihtipeale ka süsteemi hindamist, mis on tegevus, mille käigus omistatakse süsteemidele ja mõjuteguritele eri skaaladelt pärinevaid väärtusi (Loorents, 117). Hindamine antud juhul tähendab eelkõige seda, et enne süsteemi määratlemist tuleb kindlaks teha mida, milliste väärtustega ning millisel viisil süsteemi käistletakse
kohtuvõim. Sai alguse Inglismaalt aastal 1689, mil võeti vastu ,,Õiguste bill" ehk ,,Bill of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. Valgustus suunas inimesei mõtlema iseseisvalt, mitte tegutsema vastavalt kiriku ja autoriteetide tahtmisele. Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism teadmiste allikaks on kogemus. Deism Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi
Tema tahtis, et teadmine oleks täiesti kindel, nii et selles poleks võimalik kahelda. Nii et kui me saame milleski vähimalgi määral kahelda, siis me tegelikult ei tea seda. See paneb küsima: kas selleks, et meil oleks teadmine, peab meil olema täielik kindlus, puuduma igasugune kahtlus? See oleks kõige tugevam võimalik õigustus. Ja siis me ütleksime, et teadmine ei ole mitte lihtsalt piisavalt õigustatud tõene uskumus, vaid kindlalt tõene uskumus. "Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
