süsteem õiguses (Esser) Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Siia alla kuulub ka õiguskord - aluseks õigusnormid. Kontinentaalses õigussüsteemis paigutuvad õigusnormid kodifitseerimisideest tulenevalt tinglikult suletud süsteemi, millele vastandub case law avatud süsteem. Samas on ka iga suletud süsteem avatud kõrgema astme süsteemile (nt kaubandusõigus - eraõigus - õigus). Õiguse tõlgendamine eeldab õiguse mõistmist teatud tervikuna. Väärtusjurisprudentsi kontekstis on ka Mandri-Euroopa õiguse puhul tegemist avatud süsteemiga. 1 Eelneva käsitluse allikas on õpik „Õigusteaduse metodoloogia“ ja 2006.a. konspekt. Õigusele on ette antud ontoloogilised, antropoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis konkreetse kaasusega on seotud
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
(Raska lk 103-104) Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk. 87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalik õigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
B-le hüvitimse maksmisega, kuigi ta ei maksnud B-le hüvitist kohe pärast kahju tekkimisest teadasaamist. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Tähtsus seisneb kohtualluvuses. Pm ka võimalik, et tegu pannakse toime ühes kohas ja kahju tekib teises kohas. TsMS 94 : kannatanu võib esitada hagi nii teo toimepanemise koha järgi kui ka kahju tekkimise koha järgi. Rahvusvaheline eraõigus: üldiselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus pandi toime tegu või toimus sündmus mis kahju põhjustas. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Oluline eristada sellepärast, et nõuded ise erinevad (oma eelduste ja kohaldatavuse poolest): 1. vastutuse rangus
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas
sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Pidev rannaäärne asustus veel puudus. Esimese teadaoleva kalurikülana mainitakse allikates 1295. aastal Pärispea küla Kuusalu lähedal, kuid sealne elanikkond oli rootsikeelne. Peale Eesti territooriumi alistamist 13. sajandil kuulusid kalaveed mõisatele ja kalastusõiguse eest tuli kümnist maksta. Ka 1865. a. jõusse astunud Balti eraõigus fikseeris kalastusõiguses keskaegsed sätted, millega kõik veekogud olid jaotatud era- ja avalikeks veteks. Meri kuulus küll viimaste hulka ning seal oli lubatud kõigil kalastada, kuid seadusega oli antud ainuõigus kalastada rannast kuni kolme versta kaugusel vastava rannalõigu omanikule, seega enamikel juhtudel kohalikule mõisnikule. Et tolleaegsed püünised olid kohandatud peamiselt rannapüügiks, siis see seadusepunkt andis kalastuse jällegi mõisnike meelevalla alla. Veel 1860. a
Koolkonna esimesel etapil prevaleerib ajalooline lähenemine süstemaatilise lähenemise üle. Nii rooma kui saksa õigus vajavad uurimist. Niebuhr avastas Gaiuse Inst käsikirja. See ananb ajaloolisele koolkonnale uue impulsi. Savigny püüdleb Rooma õiguse puhaste allikate poole, klassikalise perioodi õiguse poole. Eichorn germanistika rajaja. Jakob Grimm vendade Grimmide muinasjutud, germanistika uurija. XIX sajandil saksa ülikoolides saksa eraõigus, 1823 Eichhorni "sissejuhatus saksa eraõigusesse". Germanistid keskenduvad eelkõige kaubandusõiguse uurimisele, rooma õiguses seda ei ole, see on hansa õiguses, rahvusliku päritolu õiguse allikates. Romanistid sellega ei tegele, see ei ole ehtne õigus. Selle tulemusel ülesaksamaaline kaubandusõigus. Teises põlvkonnas 1830-ndatel ajaloolise koolkonna lõhenemine, germanistide ja romanistide eristumine. Puchta rooma õiguse retseptsioon on saksa rahva õnnetus, pidurdas saksa rahva
Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
". Märgis: millised. Presupositsioon: on ebamäärane. Nõuded vastusele: küsimus on mitterange, oodatakse pikemat selgitust. Kontroll: 1) ; 2) +; 3) +; 4) +; 5) ?; 6) +; 7) +. (Ülesande) vastus: üldjuhul on see mitterange küsimus ebaõige. Kommentaar. Kui kontekst pole täpsemalt määratletud, on ebaselge, 1) millise riigi õigussüsteemi kohta küsitakse; 2) mida mõeldakse valdkondade all, kas inimese eluvaldkondi või õigusvaldkondi, nt eraõigus ja avalik õigus; 3) mida tähendab hinnangut andev väljend õiguslikult hästi reguleeritud? Kui kontekstist on selge, millisest riigist on jutt ja milline on jaotus valdkondadeks jne, selgub ka presupositsioon, et mõned valdkonnad on (vastaja arvates) õiguslikult hästi reguleeritud. Hinnangut andev väljend peab muidugi olema defineeritud, aga loomulik on seda defineerida vastaja hinnangu kaudu. N13.7. Analüüsida küsimust ,,Kas Eestis on ka mõni aus poliitik?". Märgis: kas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
