Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, väh...
sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism,
Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele
juriidiline isik, Tallinna Sadam eraõiguslik isik) Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes huvides, et valitseks õigusrahu
Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad eeskirjad; järelemõtlemisaeg (kauglepingu n interneti ja mobiiltelefoni teel toimuv müük, kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. 5. Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijakaitselepingud Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu,mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel. Rahvusvahelise eraõigusel on reeglid,mis pakuvad lahendusi, kui õigusushe omab kokkupuudet erinevate õiguskordadega. Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud,
Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 7. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse.
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid,
stipulatsioon. Stipulatio on suuline lubadus täita teatav kohustus. Stipulatsiooni vormis võidi fikseerida igasuguseid poolte kokkuleppeid. 5 3 Kaasuse lahendus variant a puhul Rooma õiguse järgi Daphne on käesoleva kaasuse kontekstis isik, kes üüris ühe oma majadest teisele isikule Erosele kasutamiseks kaheks aastaks. Aasta hiljem, peale seda tehingut, Daphne müüs oma maja kolmandale isikule Felixile. Rooma õiguse eraõigus nimetab sellist kolme isiku vahelist toimingut lepingute sõlmimise protsessiks. Lepingu sõlmimiseks teeb üks pooltest ettepaneku (propositum ehk offert). Selle ettepaneku võib teine pool vastu võtta (aksept). Vastuvõtuga ongi leping üldreeglina sõlmitud. 6 500 sestertsi on käesoleva kaasuse üürilepingus Daphne ja Erose kokkuleppel kujunenud aasta üür, mida tõenäoliselt Eros ka maksis. Rooma eraõiguses üürimise all mõeldi just asja kasutamist vilja saamiseta
võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest,
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine
.............................................................211 Õiguse valdkonnad....................................................................................................................211 ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS.................................212 Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest..............................212 Avalik- ja eraõigus..................................................................................................................214 Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline?.........................................................214 Riigiõigus.................................................................................................................................215 Haldusõigus............................................................................................................
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
Aasta OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES Referaat Juhendaja Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse järgmiseid teemasid: ostumüügi päritolu ja arengut, konsensusliku lepingu iseloomu, ostu-müügi mõistet, ostumüügilepingu eesmärgi,
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
tegutseb alati eetiliselt, 8. Õpilane on ette valmistatud iseseisvaks eluks ja kõrgkoolis õpingute jätkamiseks 9. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, suveräänsus, de facto, de iure, rahvusvahelised organisatsioonid õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime, rahvusvaheline teovõime, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised,
õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehksätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid.Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vaheliste suhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemsetavalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnanater vik una kui ka dif ere nts eeruv ate õigus har udena
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need
tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates 30. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahe. Miks on see oluline teada? Eraõigus - normid, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Nt: ostja ja müüja - mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avalik õigus - normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Oluline on seda teada, sest sel
tekitada vääriti mõistmist 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus jne). Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. (nt riigiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus) Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. (nt tsiviilõigus, tööõigus, võlaõigus) Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
viidatakse. Tänapäevases mõttes on sisuliselt tegemist tsitaadiga) ja fragmendid on hiljem jaotatud paragrahvideks. Nt : D. 1.1.1.2.Ulpianus libro I Institutionum: Huius studii duae sunt positiones, publicum et privatum. Publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulorum utilitatem pertinet. (Ulpianus Institutsioonide esimeses raamatus: Õiguse õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus. Avalik õigus on see, mis reguleerib Rooma riigis kehtivat korda, eraõigus see, mis arvestab üksikisiku kasu [s.t huve].) 3) Codex Iustinianus (Koodeksi esimene versioon koostati aastal 529, uus redaktsioon anti välja 534, viitamisel kasutatakse lühendeid C. või Cod. või CI. või CJ.) on jaotatud 12 raamatuks, raamatud pealkirjastatud peatükkideks. Peatükkidesse on paigutatud nummerdatuna üksikud imperaatorite korraldused (constitutiones), millest pikemad on omakorda jaotatud paragrahvideks. Nt: CJ.1.53.1pr
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehksätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid.Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vahelistesuhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemsetavalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnanat e r vi k u na kui ka di f e r e nt s e e r u v a t e õi g u s ha r u de na
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Alates siit on KT Kohtuvõim Õiguse mõiste, õigus ja selle harud Õigussüsteem ühiskonnas kehtivate õigusnormide ja käitumisreeglite kogum. Õigusnormid kehtestab riik. Väljendavad riigi tahet. Riik tagab õigusnormide täitmise karistamisega rikkumise korral. Euroopa jaoks on oluline Rooma õigus. See ongi enamuse EU riikide õigussüsteemide aluseks. Tavaõiguse alusel mõisteti EUs kohut. õiguse harud Eraõigus Avalik õigus Reguleerib suhteid üksikisikute vahel Reg. Suhteid üksikisiku ja riigi vahel Mõlemad pooled on võrdses positsioonis pooled on ebavõrdses positsioonis. Tsiviilõigus (hageja ja kostja) Haldusõigus (ametivõimud rahvas) Perekonnaõigus Finantsõigus (riigi raha kogumine ja
linnavalitsuse esindaja Raunole, et temaga lõpetatakse teenistussuhe vääritu teo toimepanemise tõttu. Mees sellega nõus ei olnud. 1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Füüsilised isikud, linnavalitsuse ametnik on füüsiline isik, kes esindab avalik-õiguslik juriidilist isikut. 2. Kas abielu sõlmimine on juriidiline fakt? Jah, tegu 3. Millisesse õiguse valdkonda käsitletud abielu sõlmimisega seotud probleem kuulub? Eraõigus valdkonda 4. Kas Rauno rikkus sotsiaalseid norme? Jah, moraali-, tava- ja õigusnorme 5. Kas Rauno käitumises on õigusrikkumise tunnuseid? Jah, väärtegu (avaliku korra rikkumine: lärmas, loopis vaasi), tsiviilõigus rikkumine (asutuse vara lõhkumine) 6. Kas Rauno käitumises on tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Ei ole 7. Kas Rauno käitumises on juriidilisest vastutusest vabastamise aluseid? Ei ole 8
1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratleb avaliku õiguse, kuhu kuuluvad need normid, mis kohustavad või õigustavad vm avaliku võimu kandjat, nt riiki. Modifitseeritud subjektiteooria- avalikuse õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist.
õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad füüsilise isiku nime andmise korra ning riigi poolt makstavad toetused.
1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste
Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
· Sünnib seaduseelnõu loomise protsessis. Hea õigusloome ja normdokument. Räägib sellest, mida on vaja eelnõu koostamisel silmas pidada. · Normaalsetest nõuetest kinnipidamisest ei piisa, et sünniks hea ja õiglane õigus. · Positiivse õiguse kohal hõljub alati ülipositiivne õigus. · Õige õigus on ainult selline, mis on kantud õiguse ideest. Õiguse valdkonnad 1. Eraõigus õigusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline võrdsus). Selline õigusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt võrdsed. Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed. 2. Avalik õigus subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam. 3
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist Avalik õigus ja eraõigus ning nende eristamise vajalikkus (sh kaheastmeline menetlus) Avalik õiguson osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. 1. haldusõiguse ja eraõiguse normide alusel toimuva tegevuse sisule ja vormile kehtivad erinevad nõuded. 2. erinevad on kaitsevahendid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Eristamisraskusedtekivad siis, kui avalik haldus toimub lisaks avaliku õiguse alusel ka eraõiguslikus vormis.
Veelkord: prantsuse revolutsioon tõi kaasa ülemineku põhiseadusele. Samuti annab prantsusmaa põhiseaduse vastuvõtmise menetluse: rahvuskogu, eelnõu ning selle vastuvõtmine rahvahääletusel. Kusjuures ei ole oluline kas põhiseadus rääkis vabariigist või kuningriigist, sellest ei saadud enam üle ega ümber. Selle aegsete ja sellele järgnevate põhiseadustega kirjeldati riigi ja kodanike vahelised suhted, riigile jääb avalik õigus ning ühiskonnale eraõigus. Absolutistlikus riigis on kogu õigus suverääni käes ning seega avalik õigus. Just 18. saj. Hakatakse vahet tegema era- ning avalikul õigusel. Ülemine õiguse süsteemsele ehitusele ajendab õigusajaloolasi tõmbama õiguslähiajaloo piiri just prantsuse revolutsiooni aega. Just siis toimuvad muutused mis levivad järkjärgult üle euroopa ning määravad õigusliku arengu ning just nendel põhimõtetel kujuneb 19. saj. Välja modernne õigus koos oma heade ja vigadega. Just 19. saj
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
õiguslikus olukorras. Bussis on väga kitsas, talong on sügaval taskus, selle väljavõtmise korral hakkavad teised virisema. Kontrolör aga küsib piletit. Saad trahvi. Õigusolukord on keeruline, kuna objektiivne, subjektiivne õigus on olemas, kuid kommunikatsiooni ei ole tekkinud. Tänapäevane elu nõuab kõigi kolme komponendi teadmist. ÕIGUST on tänapäevastes ühiskondades nii palju, kui meie subjektidena oma käitumisega ütleme. Eraõigus on selline õiguse suur valdkond, kus õiguse subjektid, kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik. Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond. Siin on määravad riigihuvid. Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus
Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud. Erinevalt riikidest kontinendil, on Inglismaal kaks kohust, millele on võimalik apelleerida Lordide koda ning Apellatsioonikohus. Ius commune: Euroopa ühise õiguskultuuri alus Hõimud ja rahvusriigid Kõige selgemaks illustratsiooniks ühtsest õigussüsteemist 19. sajandil võib pidada Prantsusmaad. Eraõigus põhines ühel tsiviilkoodil, mis asendas kõiki teisi norme ja oli kehtiv terves riigis. Oli ainult üks õigusasutuste süsteem, mis oli tihedalt kohtrollitud Haridusministeeriumi poolt. Oli ainult üks õiguse osakond, mis asendas kohtuid ja üks kassatsioonikohus, mis reguleeris normide tõlgendamist. Süsteem oli suletud, sest väljaspool Prantsusmaad polnud kõrgematele kohtutele võimalik apelleerida. ,,Kodanikud olid kinni" enda ,,iseseisvas" riigis (Caenegem 2004, lk 22).
5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. 6. Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus
(kostjat süüdistatakse hageja poolt) Reus ab actore accusatur. (pass) Esiteks tuleks vaadata verbi. XVI 30.10.2013 1. Seadus on see, mida inimesed käsevad ja kehtestavad. 2. Ema on alati teada, isa aga on selgitatud abielus. (isa on see, kellele abielu osutab) (vallaslapsel puudus juriidiliselt isa) 3. Avalik õigus vaatleb Rooma seisundi asja , eraõigus puhul on tegemist üksikute kasuga 4. Õigusvõime vähendamise kolm viisi on: maksimaalne, keskmine minimaalne, eelnevast järeldub kolm, mida omame: vabadus, kodakondsus, perekond. 5. Ei ole selge. 6. Asendatav on selline asi, mille kaal, hulk ja mõõt on teada. 7. Seni kuni hingan, loodan. 8. Armastus võidab kõik. 9. Mis on lubatud Jupiterile, see on keelatud härjale. 10. Relvade seas seadused vaikivad. 11
võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1. sekkuv haldus pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi. 2. soodustav ehk sooritushaldus antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid. Avaliku halduse tüübid haridushaldus, politseih Haldusõiguse mõiste seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka. Õigusvaldkonnad avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus) Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks:
kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus
ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid. Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vaheliste suhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud 32 süsteemset avalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalse õigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnana tervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
