Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu (A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 kuuluvust mainiti vaid ühes artiklis, mis näitab, et antud isiku puhul ei ole erakondlik kuuluvus väga oluline. Suurem enamus (81%) artikleid on kirjutatud Postimehe ajakirjanike/ reporterite/ toimetajate poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud vastuseise ja halvustavaid märkusi ning on kajastatud ainult teemaga seonduvat materjali....
ning teate ka sellele lahendusi...", ,,See on parim valik, mida te võisite teha..." vms. Veenmiskõne puhul võib kasutada nii argumenteerimist kui ka emotsionaalseid lugusid. Informeerivad kõned Loengud ja ettekanded on informeerivad kõned, mille eesmärk on teabe edastamine. Nii akadeemilised, õppe- kui ka aimeloengud käsitlevad suulise süstemaatilise mõttearendusena mingit probleemi või probleemideringi. Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Informeeriva kõne puhul käsitletakse probleemi kogu selle keerukuses. Esitada tuleb nii poolt- kui ka vastuargumente, sest muidu on tegemist veenmisega, ja pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Sobiv on ka tutvustada ning võrrelda erinevaid lähenemisviise probleemile. Kõneleja enda seisukoht probleemi suhtes jääb tagaplaanile. 4...
Teadusliku teadmise ideaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: · Olulist/olemuslikku informatsiooni andev: selgitav/ seletav/põhjendav · Objektiivne · Erapooletu · Läbipaistev ( Descartes: selge ja distinktne) · Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud. Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele? Tunnetuse mehhanismid: empirism...
Progresseruv distsipliinpoliitika: korduvale rikkumisele järgneb karmim( karstus; karistus olenegu rikkumise määrast.Tagajärjed nii positiivsed kui negatiivsed.Karistamise põhimõtted: süütuse psesumptsioon (kuni alluva osa õigusrikkumises pole kindel, tuleb eeldada tema süütust); inimesel on õigus olla ära kuulatud; karistus peab vastama õigusrikkumisele;"Kuuma ahju" reegel: karistus olgu viivitamatu, rikkumisega vahetult seotud ja erapooletu . Kasuta pigem nõuandvant ja jaatavat lähenemisviisi kui karistamist. 21 Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid...
06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Esiteks tuleks rääkida üksteisega see, et inimesed üksteist armastavad, ei tähenda seda, et nad suudavad teineteise mõtteid lugeda ning omavahel alati hästi suhelda. Tuleks õppida üksteist kuulama ja leida partneri jutust üles tema soovid ning vajadused. Kui suhtes on probleeme, millest on omavahel raske rääkida, tuleks kaaluda kindlasti võimalust jagada muret suhtenõustaja juures. Kolmanda, erapooletu ja asjatundliku inimese pilk asetaks nii mõnedki valulised küsimused hoopis teise perspektiivi, mis võib pakkuda üsna ootamatuid nind üldjuhul positiivseid lahendusi. Omamoodi võimalus on ka leida kompromiss, mis tähendab, et partnerid peaks leppima ka vastassugupoole arvamuse ja osalusega. Mõndadele tundub see võimatu, kuid ometi võib selline võimalus hoida ära palju suuremaid vaidlusi ja konflikte....
Kritiseeris teiste teoseid Venemaast. Teiste valgustajate suhtumine Venemaasse ja Liivimaa Venemaa-kuvandi muutumine 19. sajandil Ka teised valgustajad omasid samasuguseid vaateid Venemaa suhtes nagu Hupelgi. Saksamaal tugevnesid Prantsuse revolutsiooni käigus kriitilised hääled Vene isevalitsuse üha reaktsioonilisemaks muutuva poliitika suhtes. Tärkav natsinalism tõi kaasa erapooletu huvi vähenemsise Venemaa suhtes. Balti provintsides kestis riigipatriotism edasi. Kuid aegamisi hakkas rahvuslik liikumine Saksamaalt ka Balti provintsidesse sisse imbuma. VII KEELEMEES Pietistlike pastorate keelealased saavutused Tänu pietistide pingutustele tõlgiti kogu Piibel eesti ja läti talupojakeelde. Lätikeelne Piibel ilmus aastatel 1685-1689. Eestikeelne tõlge ilmus aastal 1739. Eestikeelne piiblitõlge oli mitme Eestimaa pastori ühistöö tulemus....
veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused; · Rahvusväeosade loomine; · Pöörduti välisriikide poole tunnustuse saamiseks Iseseisvuse väljakuulutamine Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus: · Võimaldas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele tasandile; · Võimaldas pidada Saksamaa vallutust okupatsiooniks; · Suurendas võimalust välisabiks; Saksamaa I okupatsioon · 3. märts 1918. a. Bresti rahu. · 12. aprill 1918. a. Riias Landesrati...
RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja...
6. Kriisid/ sõjakolded 1930 aastatel? Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu . 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu...
Artikkel 9. Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. Artikkel 10. Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Artikkel 11. 1. Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat...
Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad.Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma...
sajandi keskpaiga Inglismaa koolides ja ülikoolides õppinud noormeestele. Nemad mõtlesid välja reeglid, mis andsid kahele meeskonnale võimaluse võistelda võrdsetel alustel. Kui satuksime praegu aastasse 1860, võidakse meile ehk andeks anda, kui me arvame, et grupp põllul suurt porist eset jahtivaid noormehi mängib ragbit (ameerika jalgpalli) mitte soccerit (inglise ehk euroopa jalgpalli). Kui mängija palli kätte sai, tohtis ta sellega joosta, kuni komistas ja kukkus või kuni keegi ta valusa jalahoobiga pikali paiskas. Kui pall lebas maapinnal, rüselesid mõlema meeskonna mängijad palli ümber ja püüdsid seda liigutada. Üks tollane mängija on tunnistanud, et "sageli mängiti toorelt". Võite ise ette kujutada, missugused kired sellises mängus möllasid. Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumi...
Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Sõja algus ja -käik Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele seitse armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada viis Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma...
Kolmandate isikute tegevusest tulenev kahju Omanikujärelevalve ei vastuta kolmandate isikute (s.h. Ehitaja või Projekteerija) tegevusega Tellijale põhjustatud kahju eest välja arvatud juhul, kui Omanikujärelevalve on kahju tekkimises süüdi või kui Omanikujärelevalve ei ole Lepingut täites erapooletu , rikkudes OKÜ käesolevas osas sätestatud vastavat kohustust. Tellija teavitamine puudustest Omanikujärelevalve vabaneb vastava puuduse tõttu tekkinud kahju osas vastutusest juhul, kui ta teatab Tellijale kirjalikult teenuse osutamise käigus avastatud puudustest ehitamises või ehitusprojektis ning juhib Tellija tähelepanu sellise puuduse kõrvaldamise vajadusele. Tellijast tulenevad takistused Lepingu täitmisel...
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused....
2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta...
Nad on muutunud omamoodi usukumise objektiks -- müüdiks tänapäeva moodi. Ufodesse uskumine või nende ignoreerimine on saanud pigem maailmavaateliseks kui loogiliselt argumenteeritavaks probleemiks, järelikult on ufode olemuse kohta väga raske mingit asjalikku seisukohta luua, kuna too seisukoht ripuks väga tugevalt konkreetse indiviidi maailmavaate küljes, mis teeks küsimuse erapooletu arutamise peaaegu võimatuks. Probleemi on teatud määral ilmselt siiski võimalik lahata, kui jaotada maailmavaateline suhtumine kaheks: * Uskujad, kes usuvad, et meie praegused teadmised on kesised ja arvavad, et reaalsuse taga peitub midagi seni tuntust märksa enamat; * Skeptikud, kes usuvad, et kõik, mis on teadlusliku meetodi põhjendamisalast väljaspool, on täiesti ebatõenäoline -- seda pole inimestel mõtet oma käitumise planeerimisel arvestada....