1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
tarbekaupade tootmisel. Tehnoloogia liiga kiire areng ei saanud olla loodusest liialt palju võtmise ja rantjee elu elamise eelduseks. Ühiskonnaliikmed peavad mõtlema, kas nad tahavad kohe "hästi" või võimalikult kaua ja tegelikult hästi elada. See esimene "hästi" on küsitav sellepärast, et liigne vara, mida ära ei jõuta kulutada, vaevalt kedagi õnnelikuks teeb. Kui nüüd panna ettevõtjad maksma ära kogu teenimatuid tulusid, jõuaksime kommunismi, milles on säilinud eraomand. Põhjendus on järgmine: investeeringuteks raha küll on, kuid teatavaks kapitali akumuleerimiseks tootmise laiendamise eesmärgi seda enam ei jätku. Eesmärgiks ei saa olla mitte arengu peatamine, vaid selle hoidmine niisugusel tasemel, millega inimkond kaasas suudaks käia. See tähendab, et ei tekiks liiga teravaid kontraste kõige vaesemate ja kõige rikkamate vahel. Probleemile on vasakpoolsetel jõududel pakkuda kahte erinevat lahendust: progressiivset
Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu – Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli
Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub 9 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 10 See on meie usk, http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/katehhees/see-on-meie-usk/103-ueheksas-peatuekk 11 Reformatsioonist, http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/reformatsioonist.htm rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Valgustusideede levitamisel haritlaste seas oli oluline koht "Entsüklopeedial", mida andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Suutma osta tööstusektori valmis ja pooltooteid. Põllumajandus sektor peab suutma varustada tööstust toormaterjalidega. Põllumajandus sektor peab suutma mehitada kiireid arenevaid mitte põllumajandus alasid. Ennem peab toimuma põllumajandus revolutsioon, et toimuks töösturevolutsioon. Maal valitses kaks süsteemi: 1) põlise rendi süsteem (feodaal) hakkas ennem lagunema. 1646 kaotati rüütli läänid ehk feodaalid. Maa muutus kaubaks, eraomand, sai osta ja müüa. Saksamaalt jooksis piir. Põlise rendi süsteem põhja ja lääne Euroopas. 2) Pärisorjuslik süsteem hakkas lagunema 100 aastat hiljem. Ida-ja Lõuna-Euroopa. Teema 31 Tarastamine. Lääne-Euroopas oli feodaalne ja Ida-Euroopas pärisorjuslik kord. Feoodsus hakkas lagunema 1646a. Maa tuuakse turule. Pikaajaline protsess. Tarastamine uued maaüksused piiratakse (hekk, müür jne). Lihtinimesele arusaamatu
jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus.
kui ka meetodi vastu, tema meelest võimaldab loogika seletada seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule
Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused. 2) Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis. 3) Otsene terror või hirm. 4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse.
Jaan Ärmus ei uskunud 10 aastat tagasi, et kobras võib Saaremaale sattuda ja probleemseks loomaks muutuda. Ärmuse arvates oleks Saaremaal 18 kobrast optimaalne. Siis nende tegevus otseselt ei ohustaks põllumajandust ja metsi. Kobras on kaval loom ning teda tabada on üsna raske. (Muld, 2008). 5. KOBRAS JA INIMENE 7 Kui mõni loom laiendab oma eluala, tekib tal pahatihti konflikt inimesega, eriti kui mängus on eraomand. Nii on läinud ka kopraga, kelle paturegistrisse on kirjutanud palju lugusid nii metsa- kui ka põllumehed. Kui inimene kaevab kraave ning süvendab veekogusid, et liigset vett kiiremini ära juhtida, siis kopra töö on risti vastupidine. Koprad ei pelga inimasulate lähedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseäranis suurt meelehärmi. Tänapäeval pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi väikses metsaojas või kuivenduskraavis.
Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused? Naturaalmajandus - kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Vabaturumajandus - Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest; kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse; turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa; vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta
ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga,
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
14 3 4 Ettevõtte nimetus: Aadress: Telefon, faks: 1. KOKKUVÕTE 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS Projekti käivitamise kulud 5550 Investeeringud 0 Projekti maksumus kokku 5550 1.2. LAENUTAOTLUS 3000 eurot 5 aastaks, intressiga 5%. 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Omandivorm: Eraomand Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1. jaanuar 2014 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 10. jaanuar 2014 Põhikapitali suurus kokku: 2500 · Rahalisi sissemakseid: 2000 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): 4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000
, s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused
· Suri 1527. aastal. Tommaso Campanella · Sündinud 1568. aastal. · Esindas teisi ideaale. · Viibides 27 aastat vanglas, kuhu ta oli oma vaadete eest mõistetu eluks ajaks, kirjutas ta oma peateose ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". · Vormilt reisikirjeldus. · Ta laseb ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel jutustada ideaalsest riigist. · See olevat riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. · Riigi valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed. · Campanella avaldas ka trkataadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia", mis oli suunatud skolastika vastu. · Ta võttis osa ka Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades seeläbi teaduse
Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane, kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik." Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi valitseja valib rahvas, naised ja mehed on võrdsed. Saksa reformatsiooni algus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel
On vajalik eesmärkide hierarhiline süsteem: allpool asuvad eesmärgid on samal ajal kõrgemate eesmärkide saavutamise vahendiks. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vah suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumaj reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või ühisomand Planeerimisviis Detsentraalne planeerimine Kapitalistlik turumajandus Sotsialistlik turumajandus (turg) (lühiajaliselt) Tsentraalne planeerimine Kapitalistlik plaanimajandus Sotsialistlik plaanimajandus (riiklik plaan) (lühiajaliselt) 9. Turumajanduse reaaltüübid Vabale turumaj on omane riigi minimaalne sekkumine
keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest oli tarve eriomadus silitada ja prandada jrglastele, monogaamia puhul sai perepea oma isaduses kindel olla. Feodaal hiskonnas lhkus polgaamse kooselu vormi kristuse tulek, keskajal oli perekonna esmalesandeks jtkata sugu, prandada varandus ja nimi. Lapsel oli tskasvanu maailma pilt. Industriaal hiskond- perekond lks le olmeksuseks enne eksisteeris tootmisksus. Mittetielik- perekond on ks vanem ja laps.
tänapäevased teadmised Rooma õigusest. Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva1. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem ning omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujunemisel. Rooma õigust peetakse Euroopa õiguskultuuri aluseks ja just sealt kujunes välja ka eraomand tänapäevases mõistes. Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katoliku kirik. Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A. Pokrovski (1868-1920) ilmekat ütlust, et see õigus on "üle elanud teda 1 Britannica Entsüklopeedia. Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/507759/Roman-law
spontaanne suhtlus. Sotsiaalse organisatsiooni ülesandeks ei ole hoida ära halbade inimeste halva tegemine ja heade inimeste hea tegemine; põhiprobleemiks on see kuidas koordineerida suure hulga inimeste majanduslik tegevus. Turu toimimise eelduseks on individuaalsus ja vabatahtlikkus, kus tehingu poolteks on eraettevõtted ning indiviidid on tehingusse astumisel täiesti vaba valikuvõimalusega. Vaid eraomand saab tagada võrdse ja vabatahtliku tehingu. Tarbija on kaitstud sunni eest kuna tal on võimalus valida mitme müüja vahel. Müüja on kaitstud sunni eest kuna tal on võimalus valida erinevate tarbijate vahel, kellele müüa. Töötaja on kaitstud sunnist kuna tal on võimalus valida erinevate tööandjate vahel. Need põhimõtted annavad indiviididele seda mida nad soovivad, selle asemel, mis teised arvavad neile sobivat.
Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV Liidus
3. Sümbolite kasutusele võtmine- intertekstuaalne unenägu, leitakse näitkes mingi pildiline vaste. 4. Sekundaarne töötlemine- sümbolid muudetakse looks. Freud on arst- proovis näha vaeva sellega mis inimesega toimub. MARX- valgustusajastu jätk. Varajane sotsialistlike liikumiste idee. Eraomand- see ei tööta ja see ei ole midagi millele ühiskond võiks toetuda. Assotsiatsioon- põllutöö ja vabriku töö on ühendatud tervikuks ettevõtteks. Eraomand taandub. Kaks faasi: 1. Miks inimene ei saa rakendada kõiki õigusi mis tal on keskne teema, midata käsitles jaa mõiste, mis ta sissse tõi „võõrandamine“. Marxi järgi on inimene ühiskondlik produkt. Töö oli inimeseks saamise keskne element. Töö oli inimesest võõrandatud. Töö protsess oli inimeselt ära võetud töö kui loovtöö. Inimene hakkab tööd pidama sund tegevuseks. Loovtöö peak olema inimese jaoks loomulik. Kommunismi
a. I 2. Prantsuse Revolutsiooni tähtsus ja mõju Euroopale Prantsuse revolutsiooni loosungist vabadus, võrdsus, vendlus lähtudes tehti lõpp privilegeeritud seisuste eesõigustele. Samuti sai siit alguse inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik - inimesed sünnivad vabade ja õiguslikult võrdsetena, et kõrgema võimu allikas on rahvas, et kõik inimesed on seadus ees võrdsed, et kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast, et eraomand on puutumatu. Paljud põhimõtted olid tuntud juba enne 1789. aastat. Revolutsiooni ideelise aluse oli loonud valgustus. Ameerika lahkulöömine Inglismaast oli nii näiteks vastuhakust isevalitsusele kui õnnestunud katseks rakendada valgustusfilosoofide ideid tegelikkusesse. Kuid just sündmused Prantsusmaal raputasid maailma ja põhjustasid nii omas ajas kui ka hiljem rohkem diskussioone kui ükskõik milline teine ühiskondlik murrang.
Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt "Mein Kampfi" levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust
teed. Üheks võimaluseks on eraomandi õigus. Kui jõgi ei ole kellegi omanduses, võib tehas seda reostada kuidas jõuab, rikkudes ära kalastamise allavoolu. Kui jõgi kuuluks kalastajate klubile, saaks tehase omanikelt nõuda kahjutasu. Analoogiline situatsioon tekib karjamaade ühise kasutamisega põllumajanduses. Olgu tegemist külaga, kus kõik loomapidajad karjatavad oma lehmi ühisel karjamaal. Oluline on see, kas karjamaa on kellegi eraomand või on tegemist ühise omandiga ning karjamaa kasutamine oleks vaba ja ilma igasuguste piiranguteta. Kuidas arutleks loomapidaja siis kui karjamaa ei kuulu kellelegi? Esmalt mõtleb loomapidaja sellele, et kui palju peab tegema kulutusi lehma ostmiseks ning kui palju annaks uus lehm tulu. Kui lehma piimatoodang sõltub karjamaal söödud rohu kogusest, siis ühises omanduses karjamaale soovib iga loomapidaja saata rohkem loomi
Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuvõimalik. 20.saj alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa (Venemaa k.a), oli maailmas veel ainult kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ning Jaapan. Kuigi euroopalike põhimõtete hulka kuulus rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes.
järgnenud Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer . Majanduslik olukord oli väga raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all, selle eestvedajaks oli Ludwig Erhard. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. toimus Lääne-Saksamaal rahareform, kehtestati uus rahaühik Saksa mark. Majandus hakkas kiiresti arenema. Uus poliitika oli alguses küll ebapopulaarne, aga Valitsus jäi endale kindlaks ning peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas. Saksa majandusime 6. Idabloki riigid külma sõja ajal. Stalini aegne NSVL Stalini kontroll küll vähenes, aga ta ei kavatsenud sellega leppida
Valitsusest eemaldati kõik mitte fasistid, Mussolini hakkas valitsema diktaatorlikult. Välispoliitika oli järjest agressiivsem, mida enesekindlamaks Mussolini sai. Välispoliitikas sai agressiooni objektiks Etioopia, mis 1935-36 vallutati. 9.2 Igapäevaelu Suleti kõik opositsioonilised ajakirjad, ajalehed, keelustati kõik parteid peale fasistliku, antifasistidel keelati liigist lahkuda, piiridel seati sisse erivalve, asutati politsei, mis allus otseselt Mussolinile. Eraomand säilis, kuid ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmise eest, riik võis sekkuda tootmisküsimustesse. Klasside koostööd organiseeriti läbi korporatiivses süsteemi. Töövõtjaid-töölisi esindasid korporatsioonides fasistlikud ametiühingud, kes polnud valitavad. Keelati streikimine. Loodi fasistlike noorte organisatsoon, mille deviisiks oli ,,Uskuda, alluda, võidelda!", organisatsioonid haaras endasse praktiliselt kogu noorsoo. 10. Ameerika 1930. aastatel 1932
Pol Pot, Ieng Sary, Son Sen ja Khieu Samphan. Pol Poti reziim oli üks surmavamaid reziime 20. sajandil. Üks nende moto oli: "Sind hoida ei too mingit kasu ja sinu hävitamine pole mingi kaotus." Reziimi juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalset agraar-kommunistlikku reformi, "linnadeta sotsialismi", kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides. Kaotati raharinglus, kaubandusvõrk ja eraomand, suleti koolid, kaotati perekonna mõiste (seejuures abielluda võis vaid partei loaga). Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle. Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodza ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral
suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaalriik Protektsionism (oma turu *Inglise-Buuri sõda 1899-1902
tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollektiivi omand 5. Majandusühingu omand 5.1 Täisühingu omand 5.2 Usaldusühingu omand 5.3 Osaühingu omand 6. Aktsiaseltsi omand (alates 6 = majandusühingud) 7. (Munitsipaalomand) 8. (Riiklik omand) Vasak alates 4 ja parem alates 3 segaomand Segaomand üle poole kuulub riigile
Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik 10 1919a Eesti Vabariigi maarereform. Ühe mõisa keskmine pindala oli 2113 ha. Talupojad kasutasid eraomandina 42% maafondist, keskmine talu 34,1 hektarit. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem (38%) kui Lõuna-Eestis (45%). Talunike eraomand koos rentniku mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi Seadus (1919.10.okt) 2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad. Alguseks 1944a Kolhoosnik/soovhoosnik võis pidada Eesti NSV-s 0,6-0,25 ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu. Nõukogude võimuperioodi viimasel aastal (1990) oli Eesti NSV-s kolhoose 206 keskmiselt 7342 ha, sovhoose 119 keskmise suurusega 7081 ha
Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse? 6. Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks? Eraomand: ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või-ettevõtem mitte riik. Õigust vara omada kaitseb riik. Õigus otsustada, kuidas oma eraomandit kasutada- tähits turumajandussüsteemi osa.(nt kui sa ei hoolitse oma riietuse või jalgratta eest, kannad hiljem rohkem kulutusi.) Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Õigus eraomandit omada ja kontrollida loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt.
peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele
· Retsiprookuse printsiip- saadud kingitusele tuleb vastat kingitusega · Need printsiibid kehtivad ka tänapäeval sugulaste ja sõprade vahelistes suhetes Kapitalism Konkurent · s esineb kõikjal Või · eksisteerib ainult erilistes tingimustes Kasumi saamise motiiv · Universaalne inimese omadus Või · Esineb ainult kapitlistliku sühiskonnas Kas kapitalist loob omale sobiva inimese?? Eraomand · John Locke. Eraomand on inimese üks põhiõigusi Või · Jean J Rousseau- eraomand on inimkonna allakäigu põhjus Kõige ebaõiglasem tema arvates maaomad- inimene läheb maatüki peale ja ütleb et see maa on tema oma ja inimesed võivad seal käia vaid siis kui tema lubab. Anonüümne turg · Majandussuhete võõraste inimestega on vajalikud rikkuse kogumiseks Või · Tekitab võõrandumist, inimeste vahelist vaenu
kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c. Thomas More'i "Utoopia": · Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. · Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. · Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Rendihärrus maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia
) 2) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) 3) kirjalikud õigusnormid 12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned Konservatism parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond)
Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8. Mis on inimkapital? Too näide.
väärtusorientatsioonidest. Sotsiaalseid norme ideoloogilised sotsiaalsed nii õigusinstitutsioonid ja levitavatest institutsioonides protsessid. süsteem (otsene sotsiaalne on olulised turg, raha, kontroll), eraomand ja meedia. Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul
enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr. -Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport, raudteed, teedevõrk, laevaliiklus, enamus inimesi reisis ühistranspordiga ; arstiabi oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; aastaplaanid tehti viieks või seitsmeks aastaks, aga need ületati ; USAs oli
rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Brežnevi aeg- poliitika- Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon, parteisisene võimuvõitlus. Majandus- Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis 3.vasta küsimustele Milles seisnes käsumajandus? Käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970.aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva režiimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise