Plaanimajandus ehk käsumajandus o NSVL-s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene o Riik dikteerib tootmist o Ühiskondlik e riigi omand o Riik määrab hinnad o Tööpuudust ei ole o Puudused: konkurents puudub, vead planeerimisel, inimesi ei huvita töötulemus Segamajandus- kõige tänapäevasem,arenenud riikides, vabaturu põhimõte ja riiklik reguleerimine. Vabaturumajandusest kõik positiivne üle võetud( eraomand, konkurents jne). Esineb Põhjamaades. 11.Majandusarengu näitajad SKP- Sisemajanduse koguprodukt o Peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust o Annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti o Arvutamisel lähtutakse lõpptarbimisest (Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaup u ja teenuseid, mida
natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). 4 · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile. eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.
>Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905)
heakskiidetud kandidaadi poolt b) Majandus Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad haridus, kultuur, teadus põllumajandus kollektiviseeriti eraomandus ja eraeetevõtlus üldjuhul puudusid tootmine, hinnad, jaotamine allutatud tsentraalsele kontrollile kõik täiskasvanud inimesed pidanuksid olema riigi palgal Osades riikides oli ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud Range plaanimajandus Turumajanduse asemel käsumajandus eesmärk plaani täitmine Pearõhk rasketööstuse arendamisele 3. Kommunistlike riikide omavahelised suhted Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN 1949-1991, majandusliku, teadusliku ja tehnilise koostöö organisatsioon sidus riigid väga tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, mis nõrgestas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas Moskva ülemvõimu
Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi, kui põhjustatud ohvrile. Karistust võib tõlgendada kättemaksuna. 66. sotsialism Tekkis 19. sajandi esimesel poolel. Esindajateks Owen,Fourier, Saint-Simon. Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdsust seaduse ees ja samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid
September Individuaalne kultuur Kollektivistlik kultuur · Rõhutatakse iseseisvust ja · Vastastikkune sõltuvus ja rühma isiklikke saavutusi edu · Hea toon oma arvamuse · Normidele kuuletumine ja väljaütlemine vanemta austamine · Individuaalne vastutus · Kollektiivne vastutus · Eraomand · Kollektiivne omand · Nt. Euroopa, Ühendriigid · Nt. Aasia, Lähis Ida, Ladina - Ameerika Skandinaavia puhul esineb mõlemat. 4. VÕIMU DISTANTS (kas võim on rahvale ligipääsetav või kaugel): Suure võimu distantsiga riigid Väikese võimudistantsiga riigid
Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement. Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada. See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõlmimist oli Mehhikos vaeste inimeste protsent kõrgem. 1917. aasta Mehhiko Põhiseaduse kohaselt eksisteeris 4 maaomandi vormi: maa eraomand, föderaalne ehk riiklik maaomand, ejido ja kogukondlik maaomand (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos. Edición Oficial de la Secretaría de la Gobernación, publicada en el año 1917) Eijdo vorm oli eelkõige sobilik põlisrahvastele ja traditsioonilise eluga inimestele. Eijdo kujutas endast uut maailmavaadet ning ellu suhtumist. ,,Mitmed autorid aga, kes on tegelenud Mehhiko põllumajanduse uurimisega, on väitnud, et just ejido oma mitmesuguste piirangute ja
käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus. Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu
Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. 3. Majandus Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Ludu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele.
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus?
Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale nomenklatuurile. 7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus? (lk 46) Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk oli rasketööstusel. Oli kehtestatud plaanimajandus, mis tähendaski seda, et riik määras, kui palju midagi toodetakse ning eraomand enamasti puudus põllumajandus oli kollektiviseeritud. 8. Mis oli, miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi Nõukogu? (lk 46, 47) 1949. VMN oli organisatsioon, mille moodustasid sotsialistlikud riigid majandusalase koostöö tegemiseks. See loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ning pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. 9. Mis oli, miks ja millal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? Millised riigid sinna kuulusid? (lk 47) VLO loodi 1955
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalid...
See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuvõimalik. 20.saj alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa (Venemaa k.a), oli maailmas veel ainult kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ning Jaapan. Kuigi euroopalike põhimõtete hulka kuulus rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes.
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
Pleenumi otsuste tagajärjel toimusid suurpuhastused ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes, loomingulistes liitudes. Toimusid arreteerimised, saatmised vangilaagritesse. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond. Kannatada sai rahvuskultuur. Majanduspoliitika. Koos nõukogude võimu kehtestamisega Eestis toimus ka omandi natsionaliseerimine. Majanduspoliitika aluseks sai plaani -ja käsumajandus. Eraomand likvideeriti. NSV Liidu majanduse arengus esikohal oli rasketööstuse eelisarendamine. Sama poliitikat hakati ellu viima ka ENSV-s. Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda asusid elama elanikud NSVL teistest piirkondadest. Sillamäe ja Paldiski muutusid kinnisteks linnadeks. Eestisse rajati mitmeid rasketööstusega seotud tehaseid.
aastal vastastikuse abi gruppe üksteisega ühinema ja moodustama põllumajandustootjate kooperatiive. Nendes säilitasid pered formaalse omandiõiguse oma maatükkidele, kuid maad hariti koos ja saak jagati vastavalt sellele, kui suur oli iga perekonna osalus maas. Talvel 1955-1956 hakati kooperatiive liitma nn laiendatud tootmiskooperatiividesse. Need olid ühismajandid, milles maa eraomand oli likvideeritud ja liikmeid tasustati ainult töö järgi. Esimese viisaastakuga kahekordistus Hiina tööstustöödang. Suur Hüpe ja tülliminek Nõukogude Liiduga Tekkis Saja Lille liikumine, mille kõige häälekamaid kritiseerijaid karistati, teisi intelligente sunniti aga osalema nende hukkamõistmises. Rasketööstus kasvas viis korda kiiremas tempos kui põllumajandus.
alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem – Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Räägitakse klassidest ning liikumine ühest ühiskonnakihist või klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast. Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv. Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, mistõttu esiplaanil on mina Modernne ühiskond – Ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende.
töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse. Rousseau: vabariik eraomand puutumatu. Milline Montesquieu põhimõte on kasutusel enamikes tänapäeva riikides? Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud -> võimude lahusus. Enamasti viidi ellu Voltaire teooria.
NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks. Oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, tsensuur ja ulatuslik propaganda. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud, osades riikides oli siiski ka eraomand (vähesel määral). Majanduselu tugines plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse arendamisele. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile. Organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel majandusraskustest üle saada. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, 1955. aastal, loodi NATO vastukaaluks. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitlist tegevust
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914
Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine,milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. SS. 15. Millised muutused toimusid rahvusvahelistes suhetes pärast suurt depressiooni? Suurenes tööpuudus. Paljud kaotasid oma töö-ja elukoha. Hinnakontrolli kaotamine. Oli ka eeliseid,näiteks hindade vabanemine ning eraomand ja -ettevõtlus kui ühiskonna majanduse nurgakiviks. Ettevõtjad, nähes uusi põnevaid ärivõimalusi, palkavad töölisi ja hakkavad tootma uusi kaupu ja teenuseid. Välismaised ja kohalikud ärimehed otsivad võimalusi kasulikeks investeeringuteks. Ei kasva mitte üksnes töökohtade arv, vaid ettevõtete harunedes ja juurde tekkides ka nende mitmekesisus, võimaldades töölistele paindlikumat ja suuremat kohavalikut. 16
võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. (Omanikud kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. (,,Kommunistliku partei manifest" 1848; Algab nii: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat..."). Karl Marxi põhiteos kandis nime ,,Kapital." Töölised haaravad võimu (vägivaldsel teel) ja kehtestavad proletariaadi diktatuuri. Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. ,,Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele." Pidi ikkagi olema grupp, kes hakkab seda määrama. Enamlased kogusid järjest enam populaarsust. Oktoobrirevolutsioon 1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste põhiloosung tol ajal oli ,,Rahu, leiba, maad!" (venelased vajasid seda kõige enam). Enamlased moodustasid valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov (Lenin)
Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Sotsialism poliitiline õpetus, nis püüab ühiskonnas saavutada sotsiaalset võrdsust. Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna muutmist õiglasemaks demokraatlikult ja ühiskondlike kokkulepetega. Nende ühised jooned: on vasakpoolsed liikumised; kurja juur on eraomand (sotsiaaldemokraatia on ses osas leebem); usk võrdsusse; Erinevused: kommunism tahab ühelt ühelt ühiskonnakorralt kommunismile üle minna võitluse teel, sotsialism ja sotsdem rahulikult.
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete k...
See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud. *Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi. Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes.
teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele. Seega ei olnud eesmärgiks mitte eraomandil põhinevate ühistute loomine, vaid vajadus kasutada inimeste vabatahtlikku ühinemist kooperatiividesse ainult vaheetapina üleminekul kommunistlikule ühiskonnakorrale, kus eraomand on välistatud.Kolhooside näol loodi talunike eraomandi baasil põllumajanduslike industrialiseeritud suurettevõtete võrk, mis omakorda asutasid majanditevahelisi kooperatiive ja ühisettevõtteid. Kolhoosid olid juriidilised isikud. Jeremy Rifkini “õnneliku Euroopa” olemus. Rifkini arvates on oluline vahe demokraatliku Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Küsimus on suhtumises
suurem vajadus ja suurem kasulikkus. Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad · Eraomand · Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta
ja läbipaistvus, korruptsioon, avaliku teenistuse võimekus, üldsuse vastavad hoiakud 3) poliitiline osalus Valimis- ja poliitiline osalus, vähemuste osalus, osaluse edendamine, üldsuse vastavad hoiakud 4) poliitiline kultuur Ühiskonna sidusus, üldsuse vastavad hoiakud, riigi ja kiriku lahusus, 5) kodanikuvabadused Vaba meedia ja väljendusvabadus, ametialased organisatsioonid, õiguste kaitse, kohtusüsteem, usuvabadus, võrdsus seaduse ees, eraomand, isiklikud vabadused SIIRDEÜHISKOND Revolutsioon- algatajateks on senise võimukorralduse kriitikud, kelle seisukohtadega valitsejad ei taha arvestada. Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise reziimi toetajatega ning riigipöördeni või selle katseni Reform- võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima
Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand. Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad.
o Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. o Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. o Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. o Riigil on kohustus olla hea peremees. Riik säilitab omandi või osaluse strateegiliselt tähtsates infrastruktuuri majandusharudes: energeetikas, sides, sadamates, raudteel, maanteedel ning metsanduses ja muude loodusvarade haldamisel. Riigil peavad
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti
Viljandi Gümnaasium Kariina Lääts II HU Suurbritannia Brasiilia Referaat Viljandi 2015/2016 I. Põllumajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Tähtsamad tehnilised Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 Suhkrupeet [1] kultuurid (eksport) milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3] Toodang küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, Maagaas, nafta, kips, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest kriit, vill [1] saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5] SKP 14% [3] 0,9% - 1,9 triljonit $ [8] Kaevandakse [1] Boksiidi, rauamaaki ...
KORDAMINE EKSAMIKS 2008/2009õ.-a.Täiendamisel! 1. Mis on majandusteadus? Mõiste Definitsioon Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetuse...
Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus. Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD, Itaalias OVRA, Saksamaal - Gestapo. Idealoogiat edastatakse läbi propaganda. Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased)
, kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj. vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtted peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. rahareform, Saksa mark Lääne-S.-l. Maj. hakkas kiiresti arenema, kuigi rahvale uued muutused ei meeldinud. Saksamaa kiiret arengut hakati nim. Saksa maj.imeks. 8. Kommunistlik maailm Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüst. , mida võib nim. ka idablokiks. Idaboki tunnused: 1) Võim riigis oli koondatud 1, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda komm. partei nime. Kodanikel puudusid dem. vabadused ja võim. 2) Kom
- töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus 2. Nõudmine, pakkumine, hind Turg - mehhanism, mille kaudu turul osalejad (ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused. Turgu saab iseloomustada järgmiste tunnuste alusel: - turul osalejate arv (palju, vähe); - kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud);
Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Sotsialistlik majandusmudel Sotsialistlike riikide majandus samuti ühtlustati NSVL eeskujul. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli eraomand väikeselt lubatud. Kehtestati plaanimajandus. Tootmine toimus kõrgemalt poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearähk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale omase turumajanduse ning kaota peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. Majanduslik koostöö Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse
maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid...
ülemaailmse fasismiga". Kodusõja tingimustel õnnestus Hispaania kommunistidel võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja ,,ülemaailne kommunism" lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus. 13. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks? Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus. NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil
võimalik kiiresti vabasse naaberriiki põgeneda. Looming on 20 000 lk. Suri Pariisis vähki. Vaimulikud keeldusid teda kui kiriku vaenlast matma pühitsetud mulda. Ta ei uskunud demokraatiasse. Ta arvas, et kui harimata rahvahulk hakkab tegutsema, kukub kõik. Tema ideaaliks oli valgustatud absolutism piiramatu võimuga valgustatud monarh, kes lähtub rahva vajadustestja arutab küsimused läbi filosoofidega. Ühiskonnas pidi olema vabadus ja eraomand. Talle meeldis Inglismaa riigikord, aga oli arvamusel, et Prantsusmaale see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta ülevalt poolt läbi viidavates reformides. Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli võitlus katoliku kirikuga. Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli
rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on võõrandanud inimese. Võõrandamise mõiste võtab Rosseau kasutusele. Kuna kultuur kammitseb inimest, siis sellele vastandub vabadus. ,,Emile..
ülevõimu. Mille poolest erines see Lääne demokraatiast?-Läänes oli mitu kandidaati,sotsialistlikes riikides üks. Läänes oli ausus ja sõnavabadus. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? Sotsialistlik Kapitalistlik Plaan reguleerib Turg reguleerib Rasketööstuse eelistamine Tarbekaupade tootmine esikohal Omand riigistatud eraomand 3.Milles seisnes sotsialistlike riikide koostöö? Majanduses Sõjalises valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(VMN) Varssavi Pakt e. Varssavi Lepingu Organisatsioon(VLO) Loomise aasta 1949 jaanuar 1955.a
Aleksaner Puskin Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse mingi käsitamatu ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsa...
konstitutsioonilist monarhiat. Arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean-jacques Rosseau.- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau tähelepanu teosega ,,arutlus teadusest ja kunstidest". Vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik. Eraomand. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel ,,entsüklopeeida ehk teaduste kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" alusepanijaks Denis Diderot. Uudsus seisnes selles et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1
internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja masinaehitusel- viimase puhul tooraine sisse ja toodang enamasti välja.
Leiutati põlluharimises väga oluline tööriist ader, mille lõiketera oli metallist. Mehe tähtsus ühiskonnas hakkas tõusma, sest põlluharimine muutus meeste tegevusalaks. Mehed kasvatasid karja, tegid põllutöid, valmistasid põlluriistu, kaitsesid kogukonda vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja muutus omaette tegevusalaks. Koos tööjaotusega tekkis ka kihistumine. Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus).
nimetatakse 20. sajandi üheks jõhkramaks ja vägivaldsemas. Punaste Khmeeride nelja valitsemisaasta jooksul ajal sai surma umbes 1,7-2 miljonit inimest (20-25% Kambožda elanikest) hukkamiste, näljutamise ja väga rasketes tingimustes töötamise tõttu. Selle režiimi ajal hakati Kambodžat Pol Pot´i nimelise diktaatori juhtimisel muutma vastandina tööstuslikule Läänele (nt. USA-le) põllumajanduslikuks utoopiaks (unistuseks). Taheti tühistada raha ja eraomand, linnadest evakueeriti inimesed maale, tehased ja koolid pandi kinni, religioon keelati. Kõik inimesed, kellest arvati, et nad kuuluvad „haritlaste“ hulka, hukati. Kuidas tehti kindlaks, kes on „haritlane“ ja kes ei ole? Näiteks tapeti ära kõik inimesed, kes kandsid prille või kelle omandusest leiti käekell. Ka võõrkeeleoskus võis viidata haritlaseks olemisele. Sajad tuhanded haritud keskklassi kodanikud sattusid piinamiste ja hukkamiste ohvriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
