Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt. Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i. Pidi aitama Moskvameelsetel riikidel majandusraskustest üle saada
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta
organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8
Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused · Tööjõud toodi mujalt Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile) J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted
genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon- Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist
Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete...
Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus. 5. Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin, Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu. 6. Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega? Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid
piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust. ,,Narruse kiitus" · Machiavelli ,,Valitseja", kus jagas valitsejatele õpetusi. Peab olema tark ja osav diktaator, kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". Puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejat valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. · More ,,Utoopia". Eraomand puudub, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, vabariik, mis eksisteeri patriarhaalsel perekonnal. Utoopiline sotsialism. Reformatsioon Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine,
Nii suur on ka tema omand. Maa mis kuulub näiteks ühele riigile ei kuulu kõigile vaid ainult selle elankele. Siin ei seata piiriposte, see maa on ühine kokkuleppete alusel. Inimelu seisun, mis nõuab töö tegemist ja materjale, millega tööd teha, toob paratamatult kaasa eraomandi. Suur osa maast oli siiski ühisomandis ja asunikud kasutasid seda just nii palju, kui neil vaja oli. Elati perekonniti koos, kuid hiljem asuti elama eri paikades, et end paremini varustada. Tekkis eraomand. Nagu öeldakse mitmete Ameerika rahvaste kohta kes on rikkad maa poolest aga vaesed eluks vajamineva poolest. Maa väärtust saab hinnata tööga, mis sellel on tehtud, sest ilma tööta ei ole maa peaaegu mitte midagi väärt. Õiglase omandi piiride ületamine ei seisne mitte tema omandi suuruses, vaid selles, kui mingi osa sellest omandist jääb kasutamata või hävib. Ja nii võeti kasutusele raha, mis on püsimajääv asi ja ei lähe raisku.
Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult
otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning kohtumenetlust toimetatakse vastavalt seadustele. 8. Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud, kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud. 12
1.Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra.
Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti on oma arengus jõudnud faasi, mil majanduse ja efektiivse majandamise alased teadmised saavad järjest tähtsamaks. Me oleme jõudnud turumajanduslike riikide hulka, kus valitsus ei sekku liigselt majandusse, hindadel lastakse vabalt kujuneda, eraomand on kuulutatud puutumatuks ja ettevõtetele luuakse turvaline õiguskeskkond ning stiimulid tegutsemiseks. 3. Majanduse algõpetuse konkreetseks ülesandeks on anda õpilastele majandusliku sõnavara oskus (kasum, kasumimäär, inflatsioon) 4. Aidata mõista ja arvutada majandusliku üksuse tulusid ja kulusid ning neid analüüsida. 5. Juurutada ratsionaalse tarbija käitumist 6. Selgitada ettevõtete käitumist turul erinevates konkurentsi tingimustes
Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda. Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, ...
natsionalistlikud, totalitaarsed ehk kokkuvõttes vasakpoolsemad valitsemisreziimid, tõrjusid liberalismi lihtsalt nurka. Politoloogia tundides on palju juttu tulnud demokraatiast ja üldse parempoolsetest riikide valitsemisreziimidest. Liberalismi võib väga hästi lugeda tänapäevase demokraatia eelkäijaks, sest maailmast pole kusagile veel kadunud kapitalism. Tänapäeva kapitalistlikud riigid ei oskaks enam selle peale mõeldagi, mis saaks siis, kui kaotada ära eraomand ja muuta vabaturumajandus käsuturumajanduseks. Arvatavasti satuks maailm siis samasse situatsiooni, mis toimus 20. sajandi esimesel poolel. Tuumasõdagi poleks siis enam välistatud. Politoloogia tundides sai aasta vältel põhjalikult nii grupitööde, külaliste kui ka teooria kaudu läbi töötatud palju erinevaid valitsemismudeleid. Liberalismist ei tulnud koolitundides siiski palju juttu ning ise teadsin sellest mudelist ka vähe, seega otsustasin läbi lugeda Ludwig
kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks.
Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel:
investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal
majandusreformi sotsiaalse turumajanduse nime all. Sotsiaalse turumajanduse teoreetikuks ja eestvedajaks oli Saksa LV majandusminister Ludwig Erhard. • Sotsiaalne turumajandus seisnes selles, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetati igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid vaba turg, eraomand ja stabiilne raha. • 1948.a. viidi Lääne-Saksamaal läbi rahareform. • Riik pööras suuremat tähelepani sotsiaalküsimuste lahendamisele. Saksamaa kiiret arengut hakati nimetama ka saksa majandusimeks.
rahvusliku liikumise vastu. - Eelkõi ge paljurahvalise Austria huvi - Reakt sioon- ehk tagurluse aeg liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu. Tööstusliku pöörde eeldused ja tulemused: Eeldused: Põllu majanduspööre (kehtestus maa eraomand, mõisad ja talud muutusid omavahel konkureerivateks majanditeks) Masin ate leiutamine ja nende kasutamine Kapit ali olemasolu (hooned, materjal, palgad. Raha saadi kauandusest) Tööjõ
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
- ajend: SLV võeti NATO liikmeks · lahkhelisid - vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast
mesopotaamias; põldude niisutussüsteem; potikeder savinõude valmistamiseks; ratasveok. Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks. · pronksiaeg loobuti kivist tööriistadest. Leiutati ader, mille lõiketera oli metallist. Kasvas mehe tähtsus ühiskonnas. Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus algas kihistumine. Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi. Enamikus muistsetes ühiskondades olid ka orjad, kes polnud vabad, vaid kuulusid kellelegi. · Rauaaeg algas siis, kui hetiidid (väike-aasias) leiutasid raua toorsulatuse. 5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal
· Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand,
merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand. Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka. 6) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis, et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle
vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada. Roiskveed juhiti lähimasse veekokku. Taimede ja loomade hukku ei osatud pikka aega seostada reostatud pinnasega. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli toodangu maht, hinnast olenemata. Ei saa mainimata jätta aega, mil NSV Liit kehtestas inimesi võrdsustavad seadused, kus puudus eraomand. Rahva seas levis arusaam, et riigi vara pole vaja hoida. Lõhuti, mis ette jäi ja rämps loobiti loodusesse. NSV Liit määras tootmismahu, jättes arvestamata nõudluse suuruse. Võis juhtuda isegi, et laeva mootoreid valmistati mitmed aastad pärast laevade ehitamise lõpetamist. On raske mõista, kuidas tolle aja füürerid ei taibanud, et raisati ressursse ning reostati loodust ilma asjata. Esivanematelt noorematele põlvkondadele kandunud kombed ei taha kuidagi muutuda.
liidri roll kuulus partei peasekretärile Valimised: hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse teisejärguline oli tarbekaupade tootmine riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit konkurents ja eraomand puudus 3. Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni a) Stalini ajal tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas tähelepanu pööramine rasketööstusele b) Beria ajal suhete normaliseerimine Lääneriikidega rahvuskommunistide edutamine vägivalla poliitika leevendamine c) Hrustsovi ajal
toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine -Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad) -Seltsiliikumine
tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutus omadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Perekondade teke,varanduslik kihistumine,ebavõrdsus,tekivad erinevad klassid,sõjaväed,riigi teke,huvi kultuuri ja hariduse vastu.Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse
* antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus Mõisahärrus ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem Miks paavsti võim tugevnes? Paavst Gregorius Suure tegevus, keisrivõimu nõrgenemine Lääne- Roomas, paavstide tihe liit Frangi valitsejatega Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Ristiusu kirik: 1054
html Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks http://wikiworldhistory.wikispaces.com/Imperialism++Group+C Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni isikuvabadus eraomand demokraatia käsitleti ainuvõimalikuna kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks http://modul2historie.wikispaces.com/4.+Imperialismen,+delingen+av+verden Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine http://americanabolitionist.liberalarts.iupui.edu/punishment.htm
bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari,
1940 (Arreteeriti MRP salaprotokolli alusel Eesti, Lä, Le, Moldoonia. Interventsioon ja kodusõda NV 1918-1920: Interventsioon-ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjusse. NV vastu osales umbes 10 antankti riiki eesotsas Sb, Pr, USA, Jaapan. Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid
vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud: Ronald Reagan- USA president 1981-1989 Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990 Winston Churchill- Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874-1880
kui näiteks laulva revolutsiooni ajal, kui me olime oluliselt vaesemad. 8. Balti riigid tegid üheksakümnendate alguses läbi sügavama majanduslanguse kui teised Ida Euroopa riigid. Miks? Balti riigid olid tihedamalt seotud ühtse NL majandussüsteemiga, neil oli veel vähem majanduslikku iseseisvust kui Euroopa sots. riikidel: puudus oma raha ja pangasüsteem, puudus oma väliskaubandus, lisaks puudus täielikult eraomand. 9. 2002 ületas Eesti reaalne SKP 1990 aasta taseme. Miks need kaks perioodi ei ole siuliselt võrreldavad? Arvustuslikku probleemi ei ole, ehk metoodika on sama, samuti on tegemist reaalse näitajaga ehk ka inflatsioon ning vahetuskurss või erinev valuuta ei mängi rolli? Võrdleme võrreldamatuid, ehk siis see mida toodeti 1990 plaanimajanduse tingimustes, erines kardinaalselt sellest, mida toodeti 2002. Hüviste sortiment oli põhimõtteliselt muutunud. Selline
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil
- pol. Ideaaliks oli konstitutsiooniline monarhia - religioon on ühiskonda kooshoidev - toetavad kirikut, kristlikud väärtused - ei ole vaja võrdsustada ühiskonda jõuga - rahvus ja riik on ühiskonna alustaladeks - õhutada patriotismi - toetavad maj. Kaitseks kaitsetollide tekitamist Sotsialistide ideoloogia: - tekkis 19 saj. - majandus tuli allutada kogu ühiskonna huvidele - esikohal tööinimese olukord ja probleemide lahendamine Kommunistlik ideoloogia:- puudub eraomand - puuduvad sotsiaalsed klassid - inimesed on võrded nii maj. Kui ka sotsiaalselt - sõna tuleneb pärast 1830 a. Prantsuse revolutsiooni 4. Valimiste funktsioonid Majoritaarne valimisviis - valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Teised on siis kaotanud sellepärast öeldakse selle süst. kohta, et "võitja saab kõik". Proportsionaalne valimisviis - Öeldakse,et see on raskem kuid õiglasem süsteem, sest see annab
14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord
sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? – Eesmärk saada
• Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi MAJANDUS • Riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine • Kaotati eraomand • Kroon asendus rublagakaupade defitsiit • Rasketööstus (metallitööstus) • Talude max suurus 30 ha • SOTSIALISM- 14.06.1941 massiküüditamine vangilaagritesse, Siberisse - 14. juuni 1920 massirepressioonid- KÕIGE SUUREM KÜÜDITAMINE!!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus
Pidi nõukogude blokis asendama Marshalli plaani alusel antavat abi. Varises kokku 1990. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1967. 1967-2002 oli ta üks Euroopa ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Peetakse EL eelkäijaks. · Saksa majandusime--Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 rahareform. Tänu kõigele hakkas majandus kiiresti arenema. · Jaapani majandusime-Soodustavaks faktoriks oli sõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Väikesed kaitsekulutused. Kõige tähtsam tõukejõud peitus traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised.
immuniteedikiri- kuninga jagatud kiri,millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle Põllumaj süst-d: rendihärrus-talupoeg oli maa rentnik,pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks
o Levinuim majandusüsteem o Ressursside kasutamise otsustab nõudluse-pakkumise suhe kaupade teenuste turul o Vaba konkurent o „nähtamatu käsi“ – turg paneb paika hinnad, mille eest on tarbija nõus ostma ja ettevõtja tootma. KÄSUMAJANDUS: o Majanduse põhiküsimused otsustab riik o Eraomand on piiratud või puudub o Tootmisressursid ja turustamisvõimalused on samuti riigi käes o Majandus saab ideoloogilise mõõtme. o Selle aluseks on arvamus, et majandust oskab korraldada kõige paremini üks isik või insitutsioon SOTSIAALNE TURUMAJANDUS: o Vabaturumajandus koos märkimisväärsete sotsiaalsete
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis. Konkurents tugevnes maailmaturul. Immigrantide sissevool. Ülemaailma majanduskriis. Sots.dem.id üritasid ellu viia riigi suuremat sekkumist majandusse, et aidata turumajandust. Kuid loobus ning läks üle kokkuhoiupoliitikale. Tänu muudatustele algas 80ndatel aastatel jälle majanduse tõus.
Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit, antant Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia-üksteise kaitsmine, aitamine kallaletungi korral Antant Prantsusmaa, Inglismaa, venemaa-sooviti vähendada Saksamaa mõjuvõimu euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. 6)I ms põhjused
· Vaba ettevõtlus Kellest moodustub majandussüsteem? Milliseid otsuseid need osapooled teevad? · Tarbijad, ettevõtted, riik · Mida, kellele, kuidas? Mis on turg? · Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. Mis on makroökonoomika? · Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mis on mikroökonoomika? · Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Mis on eraomand? · Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. Mis on spetsialiseerumine? · Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Millised on majanduslikud motiivid? · Kasum · Intress · Palk · Rent Mis on ettevõtlikkus? · Oskuste ja võimete kogum · Tähtis koht on selles analüüsivõimel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis, organiseerimis ja eesmärkide püstitamise oskusel
Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta. Feodaaltsivilisatsiooni lõpuks peetakse 14.-15.sajandit, kui tulid kasutusele tulirelvad ning kui Konstantinoopol lagunes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
