Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid
2016 2017 2018 Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara 14 Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Osakapital nimiväärtuses Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA KOKKU 5.8. MEESKONNA HINNANG ÄRIPLAANILE
Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital
...........................................................................................12 9 Lühiajaliste kohustuste arvestus............................................................................................ 13 9.1 Lühiajalised laenukohustused......................................................................................... 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro.............................................................................14 9.3 Eraldised..........................................................................................................................14 9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus...................................................14 10 Töötasude arvestus...............................................................................................................15 10.1 Palga arvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.......................................15 10
kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused
· Propageerida oma ühiskonnanägemust(programm) · Pääseda võimule läbi valimiste · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas (valitsemine koalitsioonileping) Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest Erakond ja ideoloogia · Vasakpoolsed- ja parempoolsed; liberaalid ja konservatiivsed · Valijate ootused ja huvid · Erakondade tegevus võimu teostamisel või opositsioonis tegutsemisel · Seisukohavõttude ja arvamusavaldustega poliitikud avalikkuse ees esinevad. Eesti erakonnad · Vasakpoolsed (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond) o Astmeline tulumaks o Eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine
võrdlemisi laialdased ning on peaaegu võimatu kõiki funktsioone hästi täita, mis paneb kahtluse alla tema pädevuse. Kohtute võimalikuks plussiks on aga nende teadlikkus. Kuivõrd nende koosseisu kuulub hulgaliselt rohkem teadjaid, oskavad nad kahtlemata paremini valida õigeid ja sobilikemaid inimesi. 4. Kohtusüsteemi eelarve Kohtusüsteemi kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku institutsiooni ainsaks rahastamise allikaks on riigieelarve eraldised. Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4
Antud skeem on palju informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, kuigi on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eks...
Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit
Keskmise suurusega omavalitsuse finantsiline jätkusuutlikkus Oma magistriõpingud soovin siduda oma tööga Põlva valla finantsjuhina. Tänane Põlva vald tekkis 2013 aasta kohalike omavalituste valimiste käigus Põlva linna ja selle ümber asunud Põlva valla liitumise tulemusel. Mina olen alates 2012 aasta suvest töötanud Põlva valla finantsjuhina ning pean seetõttu vajalikuks kompleksselt analüüsida ja hinnata konkreetsete omavalitsuste ühinemise mõju finantsilisele jätkusuutlikkusele ning töötada välja pikaajalist arengut tagavad investeeringute otsustamise printsiibid.. Usun, et ainult selline põhjalik analüüs saab olla omavalitsuse pikaajaliste finantsotsuste aluseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: viia läbi Põlva linna ja Põlva valla omavalitsuste ühinemise finantstulemuste kompleksne analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna; hinnata empiiriliselt ühinemise mõju ...
ajastatud tootmissüsteem. veovahendilt teisele. Töötasu: Mida tuleks teha hankelogistika • konteinerit on võimalik kasutada põhieesmärgi saavutamiseks? ajutise laona. Laotöötajate ja teenindava personali küll aga mõjutab oluliselt Asukoha valimise strateegia. töötasu + eraldised jaotuskulusid. Millega peavad juhid arvestama sotsiaalkindlustusele. 2. Tootja seisukohalt mõjutab pakend asukoha valikul? Sisetranspordi kulud: töö efektiivsust eelkõige tootmise, a) transporivahendite amortisatsioon; kuid mitte alati ladustamise ja Asukoha valimisel peavad juhid b) kütus ja energia; transportimise seisukohalt. arvestama nelja asjaoluga:
16 4.1 Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisad algavad arvestuspõhimõtete lühikirjeldusega. Raamatupidamise aastaaruande 1 lisas kirjutatakse asutusest kõigepealt üldiselt, siis arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused - raha, nõuded ja ettemaksed, varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes.
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital
pole kindlad; realiseeruvad kohta, mis on vajalik tõenäoliselt lähema 12 kuu eraldisega seotud jooksul või ettevõtte tavapärase kohustuse rahuldamiseks äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne) Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimine, mis Saadud või saadava vara RTJ 12 ei vasta veel tuluna kajastamise õiglane väärtus miinus kriteeriumitele ja mille tuluna kajastatud summad tingimuste täitmist on eeldada 12 kuu jooksul
Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Ostjate ettemaksed (tekib kohustus kaupa/teenust müüa) 2. Võlad tarnijatele (kui teenus on tarbitud, tuleb teenuse eest maksta, ka eseme soetamise eest tuleb tasuda - ettevõtte tarbeks) 3. Maksuvõlad (kui maksud maksmata - KM, aktsiisid, SM, TM, kogumispension, töötuskindlustus) 4. Muud võlad (võlg töötajale e töötasu, dividendid) 5. Muud ettemaksed (aruandvate isikutega) *Lühiajalised eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine (annab mingi kindla ressursi ming tegevuse tarbeks, tohib kasutada ainult selle kindla projekti raames) *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised (ressursist loobumine ei toimu 1 majandusaasta jooksul) Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Ostjate ettemaksed 2. Võlad tarnijatele 3. Muud võlad (erakorralised) 4. Muud ettemaksed (erakorralised)
· inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine; · lühiajalised eraldised [8 : 37]. 7.1.1 Laenukohustused Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses tuleb firmal lisaks laenu põhisummale tasuda ka intressid ja kajastada intressikulu [2 : 299]. Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad; · pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil; · konventeeritavad võlakohustused [8 : 37]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses
Korralised inventuurid on järgmised: · kassa; · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused; · maksuvõlad, ettemaksed; · aruandvate isikute nõuded ja kohustused; · tulud; · kulud; · lepingud; · hoiused; · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasu ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad, kohustused, tulud ja kulud. Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur 2. Pangakontode ja hoiuste inventuur 3. Varude inventuur Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: 9 · kaubad; · materjalid; · valmistoodang; · väikevara; · ettemaksed.
Hrustsoviga. 1954.a. käis N.H Käbini kutsel ka mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Kohaliku põllumajandustoodangu sund- eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel
Käsutada riigivara Planeerida piirkonna arengut Korraldada tervishoidu, kultuuri ja haridust II kohaliku omavalitsuse üksused vald ja linn valitav esindusorgan on volikogu (4 aastat). Valib linnapea/vallavanema. Nimetab ametisse linna/vallavalitsuse. On oma eelarve, kuhu laekub tulu: 56% tulust tuleb tulumaksust (riik annab 11,6% tulumaksu tagasi omavalitsusele nende inimeste eest, kelle elukoht on rahvastikuregistris selles omavalitsuses) Umbes 20% erinevad eraldised riigilt Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest Osutada sotsiaalabi ja teenuseid Korraldada elamu ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.) Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd Riigikorralduse vormid Föderatsioon ehk föderaalriik liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus
Teekatete seisukord on kohati mitterahuldav, sest teehoiu alafinantseerimine viimase 10 aasta jooksul on viinud tõsise mahajäämuseni hooldus- ja katete taastusremondil. Teekatete kulum on ületanud taastamise. Suure osa teekatete seisundi näitajad ei vasta liiklejate ootustele. Alates 2003.aastast loetakse riigieelarve koostamisel riigiteede rahastamise arvestusliku määra sisse kõik rahastamisallikad nii eraldised eelarvest, laenud, EL abi kui ka omavahendid. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal. Kuna välisabi vahenditega rekonstrueeritakse põhimaanteid, siis on olukord järsult halvenenud tugi- ja kõrvalteedel. Mahajäämuse likvideerimiseks on remonditööde aastavajadus on Maanteeameti hinnangul järgmine: ülekatetel 450 km, pindamisel 1500 km; kruusateede remondil 2200 km. 1.3.2 OHUTUS, TURVALISUS JA KESKKONNAKAITSE Maanteetransport
eraldis Magnetiit Oktaeedrilised, Must Metalne L puudub, K6 M kivimites Magnetiline! Fe3SO4 kristallid; teralised, oktaeedrilised T 5,2 aktsessoorsena; kuubiline massiivsed agreg. eraldised MO; S eel kambriumis Kvarts Prismal. krist., Läbipaistev Klaasi, L puudub K7 MH; HT; S SiO2 tahkudel valge, varieeruv murdepinnal M karpjas T 2,65 horisontaalne rasva
on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2. Võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3. Sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4. Lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1. Pikaajalised laenukohustused. Jagatakse järgmisteks kirjeteks: a) laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused. Pikaajaliste laenukohustuste (laenude,
neid kasutab, seda viksemad kulud inimese kohta ehk lhidalt mastaabisst (vhem hooneid, personali vaja jne.) (3) Maksussteem vib osutuda ebaefektiivseks (Vimalik nide: kski omavalitsus ei julge mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski
· Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president. · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises KOV rahastamine · Eraldiseisev eelarve. maakohtus. · Tuluvahendid: · Nõuded rahvakohtunikule: Riigipoolsed eraldised 25-70-aastane teovõimeline EV kodanik Maksud Vastavad kõlbelised omadused · Tulumaks · Maamaks · Ressurssimaks Valikud Regionaalne ja kohalik müügimaks paadimaks
...................................................................13 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused..........................13 3.10. Tulude arvestus...............................................................................................................................14 3.11. Kohustuslik reservkapital................................................................................................................15 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused...........................................................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................ 15 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................................16
VARAD kokku 2 378 683 1 594 350 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2 Võlad 183 955 168 888 12 Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 540 883 257 477 10 Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100
riigikogu linna-/vallavolikogu vabariigi valitsus (peaminister) linna-vallavalitsus (linnapea/vallavanem) maavalitsus (maavanemad) Maakonda juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus ning seda viieks a-ks Omavalitsuse... kuluallikad: tuluallikad: haridusteenus tulumaks vaba aeg ja kultuur toetused ja eraldised riigilt kohaliku omavalitsuse omatulu 8 18.Ministrid peaminister Jüri Ratas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo haridus- ja teadusminister Mailis Reps justiitsminister Urmas Reinsalu kaitseminister Margus Tsahkna keskkonnaminister Marko Pomerants kultuuriminister Indrek Saar maaeluminister Tarmo Tamm
Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumitest või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/15 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib Üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 5 Dividendid Nimeliste aktsiate omajatele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele
Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud 15 maakonda: Hiiumaa Kärdla Saaremaa Kuressaare Harjumaa Tallinn Lääne-Virumaa Rakvere Ida-Virumaa Jõhvi Läänemaa Haapsalu Raplamaa Rapla
B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu
Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud 15 maakonda: Hiiumaa – Kärdla Saaremaa – Kuressaare Harjumaa – Tallinn Lääne-Virumaa – Rakvere Ida-Virumaa – Jõhvi Läänemaa – Haapsalu
üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01.2009 RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 08.01.2009 RTJ 12 (muudetud 2009) Valitsusepoolne abi 08.01.2009 RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded © 2014. Janek Keskküla
Valla- või linnavalitsus Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelvalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. · Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril. 8
Kultuuripärandi säilitamine. Sundeksemplari seadus. Kultuuripärand Kultuuripärandi säilitamine Kultuuripärand on rahva ajalooline mälu, põlvest põlve pärandatav informatsioon, mille sisukus ja terviklikkus on üheks rahva identiteedi ja kestmise aluseks. Rahvuslik kultuuripärand piiritleb rahvuse kultuuriruumi, selle seisundi ja arengu iseärasused. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamine on eesti rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tas...
2611 Palga vahekonto Võlad 2612 Puhkusereserv Võlad 2650 Dividendivõlad Võlad 2660 Intressivõlad Võlad 2690 Muud viitvõlad Võlad 2691 Muud palga viitvõlad Võlad 2710 Lühiajalised eraldised Võlad 2720 Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud Võlad 2810 Pikaajalised laenud Võlad 2820 Pikajalised võlakirjad Võlad 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused Võlad 2831 Pikaajalised kapitalirendi kohustused 2 Võlad
Kokku põhivara 288 453 601 801 Kokku varad 1 476 484 2 076 315 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 63 751 91 164 9 Võlad ja ettemaksed 450 384 581 699 10 Eraldised 1 831 0 Kokku lühiajalised kohustused 515 966 672 863 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 0 63 751 9 Kokku pikaajalised kohustused 0 63 751 Kokku kohustused 515 966 736 614 Omakapital
34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse
konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on: · Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a
täiendav toetus 500 krooni; 4) doktorandil 6000 krooni. (2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2. 32. Spordiklubide kulude ja tulude põhiliigid Tulud: Liikmemaksud Teenustasud Annetus/sponsorlus/reklaam Sihtfinantseerimine Sportlaste auhinnarahad või muud tasu Kulud: Väljamaksed teistele juriidilistele isikutele Liikmemaksud Annetused Toetused, eraldised Vastuvõtukulud Tegevuskulud Väljamaksed füüsilistele isikutele Töö- või teenustasud (sh FIE) Erisoodustused Auhinnad ja spordipreemiad Kingitused, vastuvõtukulud Stipendium Spordilähetus Kulude hüvitamine 33. Eestis kehvtivad maksud 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks 34
1.ndl korra inventuurid: · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused; · maksuvõlad, ettemaksed;-korra kuus · aruandvate isikute nõuded ja kohustused; 3. Kord aastas toimuvad inventuurid: · lepingud; · ladu · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasude ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad ja kohustused, tulud ja kulud ning koostatakse inventuuriaktid. 9.1. Varade arvestus Põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse kohe kuluks. 14
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
Põhivara Materiaalne põhivara -6 913 -9,7% 30,0% 23,0% Kokku põhivara -6 913 -9,7% 30,0% 23,0% Kokku varad -95 260 -30,9% 100% 100% Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed -96 058 -38,3% 72,4% 81,2% Eraldised -2 445 -15,1% 6,4% 5,2% Kokku lühiajalised kohustused -98 503 -36,9% 78,9% 86,5% Kokku kohustused -98 503 -36,9% 78,9% 86,5% Omakapital Osakapital nimiväärtuses 0 0,0% 23,9% 16,5% Eelmiste perioodide jaotamata
· kas avalikustada lisades, · kas üldse mitte avalikustada. E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja omakapital. Kohustused jaot.: I. Lühiajal. kohustused - maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem. Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mitmes. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised, muud ette- makstud tulev. per. tulud. Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga- laenud, kommertsväärtpaberid, vekslivõlad, tekkepõhised kohustused, maksta olevad dividendid, maksuvõlad, pikaajal. laenu lühiajal. osa, võlad töövõtjatele, ettemakstud tulevaste per. tulud). 2) Hinnangulised kohustused - kohustused, mis on reaalselt e/v kohustused, kuid mille täpne
kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted; RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes; RTJ 3 Finantsinstrumendid; RTJ 4 Varud; RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara; RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud; RTJ 7 Bioloogilised varad; RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad; RTJ 9 Rendiarvestus; 5 RTJ 10 Tulu kajastamine; RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine; RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded; RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3
Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2 Viitvõlad kokku 1 157,0 1 665,7 3 247,4 Lühiajalised eraldised - - - Lühiajalised kohustused kokku 16 976,0 20 635,1 36 510,3 Pikajalised võlakohustused 4 209,1 1 575,3 3 789,5 Pikaajalised kohustused kokku 4 209,1 1 575,3 3 789,5 Kohustused kokku 21 185,2 22 210,4 40 299,8 Aktsia-/osakapital 3 100,4 3 100,4 3 100,4
puudub eriseadus, mis sellisel juhul näeks ette toetuse andmise alused ja korra. Seaduslikkuse põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse reservfondist eraldisi ettenägematuteks kulutusteks ning eraldised on sihtotstarbelised ja nende kasutamist kontrollitakse. 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee 6 loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult
I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Juhatus koostab eelarve. Tulud: eraldised riigieelarvest, saadete ja meediateenuste ülekande ja levitamisõiguse eest, arhiivimaterjalide kasutamine, ERR varade müük, kingitused ja annetused, intressid, sihtotstarbelised toetusprojektid jms. 5 Ühiskondliku nõukoja ülesanne on nõustada juhatust: 1) saadete ja teiste meediatoodete sisuga ja programmi struktuuriga seotud küsimustes; 2) Rahvusringhäälingu arengukava projekti koostamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
