aastal sõjapealikud (sogunid) muutusid Jaapani tegelikeks valitsejateks. Sogunid viisid oma võimukeskuse Kamakurasse, praeguse Tokyo lähedale. Ilmalik kunst. Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotslusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Hiinas õpitud kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed jms.)
Tegevusloa taotluse peavad ettevõtted esitama toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan (osana enesekontrolliplaanist) [1]. Tihtipeale ei sorteeri toidukäitlejad enda toidujäätmeid ning kõik läheb ühte konteinerisse. Pakendit ei eraldata ka jäätmetest, kuna puuub selleks vastav tööjõud. Kauplused panevad enda toidujäätmed kokku segaolmejäätmetega. 2/3 Eestis olevaid poode eraldavad biolagunevad ja loomsed jäätmed eraldi. Tegelikult on Eestis olevad kaubandusettevõtted kohustuslikud eraldama biojäätmed teistest toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1]. Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb
rahumeelne muutmine) (Kontrollitavate) riigipiiride kadumine: näit Schengen 1985/95 Riigipiirid kui poliitilise geograafia objekt ja aines: Loomulikud ehk looduslikud barjäärid (rannik, jõed, mäeahelikud; Kjelleni ideaalriik on saarriik, seevastu puhtakujulised mandririigid jäävad sellest kõige kaugemale – Kjellen lk 51-54) Kunagiste jõuvahekordade (sõdade) poolt paikapandud kokkuleppelised jooned “Joonlauaga tõmmatud” ehk geomeetrilised piirid Merepiirid Riigipiirid eraldavad või jaotavad (näit rahvuse erinevatesse riikidesse) Riigipiiride dünaamika Riigipiirid on: Poliitilised ehk poliitilis-majanduslikud ning Majanduslikud ehk majanduslik-poliitilised Vaeste riikide piirid on kaupadele palju raskemini läbitavad. Kjellen: Riigipiir peab olema liiklemistakistuseks, aga ta ei tohi olla liigselt piirav. Ta võiks olla müür – et pakkuda kaitset, kuid mitte liiga kõrge, et ta väljvaate mataks ja tervet riikidevahelist liiklust takistaks. Ka merepiir
Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 29. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Sest nad lagundavad surnud organisme, samuti lagundada aineid, mida loomad ei suuda. 30. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Seened põhjustavad seenhaigusi (nahahaigusi), eraldavad mükotoksiine. Seentest saab ravimeid, neid kasutada toiduainetööstuses. 31. Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul. Nad paljunevad kiirelt ja nendega on katsetused kiired. 32. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki
Seega võib jooksutada ebaturvalist teenust (telnet, ftp) kartmata turvalisuse pärast juhul kui teil tulemüür keelab juurdepääsu vastavatele teenustele. Graafiline kasutajaliides Tänapäeva operatsioonisüsteemidel on enamustel graafiline kasutajaliides (GUI). Mõned vanemad operatsioonisüsteemid sidusid GUI tihedalt kernelisse. Näiteks Windowsi ja Mac OS esimesed versioonid. Uuemad operatsioonisüsteemid on rohkem modulaarsed ja eraldavad GUI kernelist. Näiteks Mac OS X ja Windows NT-l põhinevad operatsioonisüsteemid. Paljud operatsioonisüsteemid lubavad kasutajatel ise valida või isegi luua oma GUI. X- Windows on laialdaselt kasutusel Unix-i põhistel süsteemidel samas GNOME ja KDE leidub sageli Linux süsteemidel. Seadmeajurid Seadmeajur on spetsiifiline tarkvara jupp, mis lubab suhelda riistvaraga. Tavaliselt sisaldab see liidest, mis lubab suhelda seadmega läbi arvuti siini või muu, mille külge seade
levida kiiresti, haarates enda alla suuri alasid (naiteks metsatulekahjud). Ohu juurdevool ja põlemissaaduste eemaldamine sisetulekahjul toimub uste ja aknaavade kaudu. Sisetulekahju väikestes ruumides võib ka ise kustuda, kui on takistatud põlemiseks vajaliku ohu juurdepääs."(Talvari, 2009, lk. 27) 3 1.1 Kemikaalide põletamine Mitmed kemikaalid ja mittepõletamisele mõeldud tooted eraldavad põlemisel ohtlikke aineid, mis ärritavad hingamisteid, nahka ja silmi. Üheks selliseks näiteks võib tuua penoplasti, mis tavaolekus mürgiseid aineid ei eralda, ent on äärmiselt tuleohtlik ning tekitab terviseohtlikke põlemisprodukte ka üpris madalatel põlemistemperatuuridel. (Keskonnaministeerium, 22.03.2018) 1.2 Süsivesinike põletamine Petrooleumitooted (bensiin, benseen jne), mis on olulisemad süüsivesinikud, võivad
suhtumine kvaliteeti ja innovatsiooni; Töölevärbamine toimub objektiivsetel alustel; töötajate ja omanike vahel on aus ja lugupidav suhe; austus töötaja kui üksikisiku vastu ning organisatsiooni kohustused töötaja ees; keskkonnakaitse olulisus; Ettevõtte sisekliima peaks soodustama lojaalsust ja heatahtlikust. Barjäärid, mis takistavad väärtustel põhinevat organisatsiooni missiooni elluviimisel: Organisatsiooni eestvedajad ja juhid eraldavad töötajate ametielu ja isikliku elu, eeldades, et töötaja on täiuslik ja endast kõikeandev nii tööl kui kodus. Juhtkond mõõdab ettevõtte saavutusi ainult kasumlikkuses või kasvus, mitte panuses ühiskonda või töötajatesse. Ärijuhid ja eestvedajad arvavad, et kasvanud kasumi ja sellest tulenevate maksude läbi on ettevõtte ühiskondlik vastutus täidetud. Juhtkonnal puuduvad oskused väärtuspoliitikat avalikkuses presenteerida ja propageerida. Eetiline juht peaks:
2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju (elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis edastavad infot (mõõteriistad). Looduslikud elektrienergia allikad on tuul, vesi, päike, fossiilkütused. 60. Vaheldi tööpõhimõte.
See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka mikroskoopiliselt avastatavaid seeni. Jämesoole bakterid produtseerivad mõningaid kasulikke aineid, nagu vitamiine ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalis. Kõhulahtisus on sageli märk, et soole normaalfloora on taandunudhaigusttekitavate bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast
omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on mõlemad madalad ning kiiresti kinni kasvamas. Ähijärve tasandik Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. Kui põhiliselt ulatuvad järveni oosid ja
Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
tähelepanuta, et sellistes kombinatsioonides ja kogustes pole nad varem esinenud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. [8] Euroopas suhtutakse GM- kultuuridesse skeptiliselt, sest mõningate uuringute tulemusel näriliste näol on tähendatud muutusi nende seedeekstraktis ja immuunsüsteemis. On
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei
(mullas) CaCO3 setted mineraalainete nafta tekkimine e mineralisatsioon kivisüsi põlevkivi Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO 2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis FS-l muundub CO 2 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku O2. Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana. Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.
7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine
Sisukord: Parfüümi ajaloost.......................................................lk 3 Pudelid ja nende ajalugu............................................lk 4 Kategooriad...............................................................lk 4 Koostis.....................................................................lk 5-7 Püramiidsüsteem ...............................................lk 5 Koostisained......................................................lk 5 Sünteetilised lõhnaained............................lk 5 Loomsed koostisained ..............................lk 5-6 Peamised parfüümitaimed..........................lk 7 Töötlemine ...............................................................lk 8 Tootmine..................................................................lk 9 Kasutamine...............................................................lk 9 Näited parfüümidest....................
MEDIAALPIND (BD17) - suunatud III vatsakese poole - ulatub stria medullaris’est sulcus hypothalamicus’eni LATERAALPIND (B18) - liitunud sisekihnuga – capsula interna (B19) – koosneb valgeainest ja sisaldab tähtsaid juhteteid VENTRAALPIND (B20) - liitunud thalamus ventralis’ega HALLAINE - talamus koosneb põhiliselt hallainest, mida läbivad valgeaine lestmed – laminae medullares – eraldavad tuumarühmi, kuhu kuulub ligi 100 tuuma KORTIKOTALAAMILISED TUUMAD - kahepoolses ühenduses suurajukoorega - kortikaalsete teede ümberlülitus- ehk releetuumad - mitmesugused eri päritolu närviimpulsse seostavad integratsiooni- ehk assotsiatsioonituumad Nuclei anteriores (ACD1) - saavad impulsse nibukehadest – corpus mamillaris (A2) ja suunavad neid gyrus cinguli’sse (A3) ning talamuse lateraal- ja mediaaltuumadesse - vistseraalsündmuste kontroll + lühimälu
Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3. Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6. Asümmeetrilised 7
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
IV Kliima, loodusolud ja maavarad 4.1 Maastik Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See
migreeruvad magmast teistesse kivimitesse. Sõltuvalt fluori kontsentratsioonist mõjutavad mineraalid kivimite fluorisisaldust erinevalt. Kuna fluoriit võib fluori sisaldada praktiliselt poole oma massist, mõjutab see fluori kogust kivimites ja vees juba suhteliselt väikese lisandina. Kivimid ja mineraalid mõjutavad oluliselt keskkonna fluorisisaldust. Ilmastikunähtuste toimel lahustuvad kivimite koosseisu kuuluvad fluori sisaldavad mineraalid ja eraldavad ümbrusesse fluoriidioone. Sõltuvalt mineraalide tüübist võib selline F- ioonide liikuvaks muutumine toimuda erineva kiirusega. Näiteks topaas, mis on ilmastikuoludele äärmiselt vastupidav, ei anna lahusesse praktiliselt fluoriidioone Atmosfääris Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike, jäädes kuupmeetris õhus vahemikku 0,05-1,90 g F-. Siiski on tööstuspiirkondades (eriti alumiiniumitööstuste ja superfosfaatväetiste tehaste
13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. 14
Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid
tingitud tugevnemisega aktiivsust vereloome, eriti luuüdi sisalduvate toruluude. 15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli, ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks. Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude. Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda. Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja
tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästulambi purunemisel tuleks tükid niiske lapiga kokku pühkida, panna need suletavasse kilekotti ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Koristatud ruumi tuleks õhutada. Jäätmete kokkukogumiseks ei tohi kasutada tolmuimejat. 3.3. LED LAMBID LED-lampide ehk valgusdioodide eluiga on 25 000-50 000 tundi ning energiatarve kuni 90% väiksem kui hõõglampidel. Nad süttivad kohe, eraldavad vähe sooja, töötavad hästi ka külmas ning on saadaval nii külma kui sooja valgusena. LED-lampide areng on kõige kiirem. Nendest saab lühitulevikus tõenäoliselt alternatiiv paljudele valgusallikatele ning suur võimalustemaa valgustidisaineritele. Nende suurim miinus praegu on veel nende kõrgem hind ja väiksem (kuid järjest laienev) tootevalik. LED-lampe tuleb käidelda nagu teisi elektroonikajäätmeid.8 3.4. LAMPIDE ELUIGA
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
II Kliima, loodusolud ja maavarad 2.1 Maastik Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220- 1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas
õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Meri Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast. Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Sisemeredes on looded nõrgad. Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili. (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda
samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Rahvasuust kogutud andmeid vahendab käsiraamat Eesti kaladest: «Kalurid eraldavad haugidel 24 kudemisjärku. Peipsi kalurid on teinud vahet 4 kudemisjärgu vahel, neist kolme esimest eraldatakse ka Võrtsjärvel: 1) «jäähaug» ehk «küünla(päeva)haug» (Pedaspeal), Võrtsjärvel ja mõnel väikejärvel «hangehaug» (e «hangehavi») koeb sageli juba jää all veebruarismärtsis (veebruaris arvatavasti vana kalendri järgi); olla kõige suuremad, sihvaka peaga, heledad; 2) «päris haug» e «tavaline
Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit välisviimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta omavarisega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare.
enthusiastid soovivad kiirust, serveriomanikud vastupidavust, sülearvuti kasutajad vaiksust jne. Selle tõttu ongi väljastatud kõvakettaid erinevate pöörlemiskiirustega. Pöörlemiskiiruse all on siis mõeldud metall ketaste (ingl. k. Platterite) pöörlemist minutis (ingl. k. Rears Per minute). Kõvaketaste kiirused jagunevad vastavalt 4200rpm, 5200rpm, 7200rpm, 10000rpm ja 15000rpm. Mida suurem ketta pöörlemiskiirus, seda paremad on andmeedastus kiirused, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem kuumust, on mürarikkamad ja kulutavad rohkem energiat. Selletõttu kasutatakse näiteks 4200rpm kõvakettaid sülearvutites ja 15000rpm kiirusega seadmeid serverites. Kõvaketaste suurused on tänapäevaks kasvanud 2 000 GB ja mahtude kasv jätkub. Võrdluseks saab tuua, et 2005. aastal oli suurima kõvaketta, mis oli mõeldud kasutamiseks erasektorile, mahutavus 500GB.
Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi. Kultuuriajaloo uurija on sunnitud oma sihi saavutamiseks tähele panema peensusi. Seepärast olgu siingi ette toodud mõned üksikasjad, mis eraldavad Kreeta ja Mükeene kultuure teineteisest. Esiteks kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades.
paelornamendiga.Ununesid kiviehituste traditsioonid,kuna h6imud ei olnud veel paikse eluviisiga. Karolingid Frangiriigi yhtsuse ja v6imsuse kehtestas karolingide dynastia valitseja Karl Suur.Eluviis muutus paiksemaks.Peamisteks kiviehitusteks olid nyyd kloostrid,lossid ja kirikud.V6imsaim oli Aachemi loss Saksamaal.T2htsaim ehitis oli lossi kabel,mille ehitamisel v6eti eeskujuks San Vitale kirik.Kabel on 16 tahuline tsentraal ehitis.Sees on 8 kandiline v6lvitud ruum,mille ymbrisk2iku eraldavad keskosast massiivsed piilarid.Sarkraal kultuuris sai valitsevaks basiilika,sammaste asmele ehitati 4 kandilised piilarid.Kapiteel muutus kiviblokiks,mis kaunistati p6imornamendiga.uueks kiriku osaks sai krypt.Krypt on keldri ruum apsiidi all.Krypt tekkis selleks,et seal hoida pyhakute s2ilmeid ja sinna maeti ka v2ga t2htsaid isikuid. Skulptuur Tehti p6hiliselt reljeefseid raamatukaani kullast ja h6bedast ja kaunistati need kalliskivide ja v22riskividega. Maalikunst Domineeris miniatuurmaal
Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused. 8. Tuumkütused · Tuumkütused (ka aatomkütused) on nukliidid, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumareaktsioon toimub hapniku osaluseta. Tuumkütusteks on enamasti uraani ja plutooniumi paaritu massiarvuga isotoobid. Tänapäeval ulatub uraani tarbimine ca. 68000 t/A. Lähiaastatel on oodata aastase tarbimise kasvu. Veerand uraani varudest on Austraalias. 9. Puit. Puidu varud. Puidust saadava kütuse liigid. Omadused. Kasutamine. · Puit on puittaimede tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest.
Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine. 42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Tuumakütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütus Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks
) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Miks tuleks biolagunevad jäätmed eraldada segaolmejäätmetest? Biolagunevad jäätmed muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. Prügilasse ladestatuna aga eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kasvuhooneefekti tekitajatest. Mida võib kodus põletada? Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril on lubatud põletada ka selliseid pakendeid, millel on põletamise märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud ühendid. Samuti võib rikkuda
lai ) Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina,Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa
teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad, satuvad epidermilised rakud pinnasesse, taime juured eraldavad süsivesikke, aminohappeid jne, mis osutuvad mikroorganismide jaoks toitaineteks. Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine. 9. Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist. Geotermiline energia-suured varud, kuid tehnoloogia vajab täiustamist
Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus] Jõgevamaal on üldiselt tüse pinnakate, mille all võivad peituda veel mitmedki kogukat rahnud (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk16). Voorte ja moreenitasandike
Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Ainult Hiinale unikaalselt eraldavad seinad tubasid samal ajal tervet maja raskust kandmata. Kuulus tsitaat dikteerib samuti, et Hiina majad püsivad isegi siis püsti kui seinad kokku kukuvad. Hiinale väga iseloomulikud elemendid on veel kaarjad värvilised katused, mitmete keerukate nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid. Hiinlaste ehitusstruktuur põhineb sümmeetrial ja tasakaalul. Avalikud asutused, elamud, templid ja
Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Suurimad voored ning neid eraldavad pikiike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus, mis on üks suuremaid Euroopas. Liustikutekkelistest kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreenitasandikud. Rohkesti on neid Kõrg-Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustiku!. Madal-Eesti moreenitasandikke on ümber kujundanud hilisemad veekogud. : Kagu-Eesti kõrgustikel valdav künklik reljeef on erakordselt keerukas : pinnavormide kooslus
lõpetada alumise ovaali. II Kliima, loodusolud ja maavarad 2.1 Maastik Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220 - 1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel: Kapi platoo, Ülem-Karroo ja kirdeosas nn veldid, mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas
Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine. 42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Koosneb tuumakütusest, juhvarrastest, soojuskandjast,varjest,aglustist ja neutronipeegeldist.Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid? Sünteesireaktsioonid ehk termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks
3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3. Vulkanism 4. Kivimite moondumine II. Eksogeensed protsessid Lähtuvad eelkõige päikeseenergiast. Näiteks: 1. Elu üldse 2. Õhu liikumine- kliima kujunemine 3. Kivimite murenemine 4. Reljeefi muundumine Litosfäärid Maa siseehitus
põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7] Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis sisaldavad tahkeid aineid lahustes või suspensioonides. Vastavalt leekpunktile jagunevad põlevvedelikud kolmeks. Madala leekpunktiga ehk alla kahekateistkümne kraadi, keskmine on leekpunktiga 18-23 ja kõrge leekpunktiga 23-61. Seega siia alla kuuluvad kõik vedelained, mis 61 ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. [6], [7] Neljas klass on kergesti süttivad tahked ained, mis jagunevad omakorda kolmeks alaliigiks. 4.1 klassi moodustavad põlevad tahked ained, mis on süüdatavad näiteks sädemest, leegist või hõõrdumisest ehk välisest süüteallikast. Siia kuuluvad ka desensibileerivad lõhkeained, mis on sel eesmärgil immutatud kas alkoholi või veega. Need ained loetakse lõhkeainete klassi pärast desensibilaatori eemaldumist
h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2. Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused – VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3. Liike eraldavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE - Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8
Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend. Lanosterool eellaseks kolesteroolile ja teistele steroididele. Tetraterpenoid kaheksa isopreeni; lükopeen on üks karotenoididest, leidub tomatis. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku sisemuse väliskeskkonnast. Seesmised membraanid eraldavad erinevaid raku piirkondi. Omadused: 1) Kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused; 2) Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3) Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4) Membraanis on erinevate funktsioonideg valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad;
Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid. Mõjub halvasti ka rauale, hõbedale, vasele. Hoonetes on osooni eluiga väga lühike. Väävelvesinikku (H2 S) eraldavad elusorganismid ning moodustub orgaanilise aine lagunemisel. Eraldub ka kummide, liimainete lagunemisel. Põhjustab metallide korrosiooni, värvide kahjustusi, fotode kahjustusi. Eriti kahjustab hõbedat - viimase pind muutub mustaks. Vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja osoon on primaarsed õhusaastajad. Atmosfääriôhus tekivad primaarsetest ôhusaastajatest hapniku, veeauru, teiste keemiliste ühendite ning temperatuuri ja päikesekiirguse toimel nn.
teekonna pikkuseks, mõnikord väiksemaks. Ma ei saanud selle sündmuse olemuse kohta midagi teada, ei preestritelt ega kelleltki teiselt. Mind huvitas, miks Niilus uputab sada päeva suvisest pööripäevast alates; kui see aeg on möödas, taandub jälle, ja jõgi on madal järgmise suvise pööripäevani. "Herodotus, "Histooriad" 2,19 Jõevesi juhiti Niilusest mõlemale poole ehitatud kanalitesse. Kui vesi jõudis kanalisuudeni, avati kanaleid jõest eraldavad tammid ning kanalid täitusid veega. Ujutuste kõrgperioodil (septembri lõpu paiku) jäi vee alla suurem osa Niiluse orust. Välja jäid vaid kõrgematele kohtadele ehitatud ja tammidega ühendatud asulad. Kui vesi oli jõudnud kõrgeima tasemeni (ühest kahe meetrini maapinnast), kanalid suleti ja vesi aurustus järgmise kahe kuu jooksul. Veest uhutud põllupind enam erilist niisutamist ei vajanud. Kohalike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
