1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud.
Energiakriis on vastuolu inimkonna senisel energia tootmise ja kasutusviiside ning tooraine,varude suuruse ja kättesaadavuse vahel . ( keskkonna seisundi halvenemine . ) Energia toodang ei saa ,energia varade piiratuse tõttu pidevalt kasvada , seepärast peab suurenema energiakasutamise ökosoodsus ja alternatiivsete energia varade kasutusele võtt . Uraan avastati , 1789 . Nimi pärit antoloogiast . Tuumkütus on aine mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat . Tuumkütusena kasutatakse uraani , plutooriumi , tooriumi . 1 kg tuumkütust annab samapalju energiat kui seda annab 3000 t kivi sütt . Vett hakati elektriks tootma aastail 1876 . Vooluhulk läbi ristlõike läbinud veekogus sekundis
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
maitse andmiseks. (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda veinile ravimile sarnaneva kibeda maitse). Selitada tuleb ettevaatlikult, et mitte esile kutsuda nende komponentide lagundamist. Selitamine annab veinile neli talle iseloomulikku omadust: värvi, aroomi, viskoossuse, parkainete sisalduse. Just selles protsessis seisneb valgete ja punaste veinide valmistamise põhiline erinevus. Viinamarjavirdes sisalduvad tahked osad, mis eraldavad süsihappegaasi, kogunevad käärimisel tekkiva sette pealmisesse kihti. See on see, mida tavaliselt nimetatakse ´sombreeroks` (kaabu), kuna see substants hõljub virde pealispinna kohal. Selleks, et “sombreeros” sisalduvad ained vajalikul määral laiali paigutada tuleb iga päev vähemalt üks kord eemaldada virde pealmine kiht. Fermentatsioon Areneb tingimustes, mis on sarnased nendega, mis on jälgitavad ka kõigi muude veinisortide valmistamisel
Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. MILLEKS MEILE FILOSOOFIA? Ühel hetkel märkab inimene, et ta märkab. Seejärel mõtleb ta märkamise üle mõistab, et märkab ümbritsevaid objekte (asju ja sündmusi), mis kokku moodustavad reaalsuse, ja nende objektide vahelt jooksevad piirid, mis eraldavad nad üksteisest. Seejärel mõistab, et tema ise on see, kes registreerib objektide toimet ta märkab iseennast, subjekti. Seejärel märkab, et tema ja maailma vahelt jookseb samuti läbi piir ja see oli üldse esimene eraldusjoon ning tõmmati sündides. Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena.
elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma
kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus · Igal aastal korraldati Ateenas 2 korda tragöödia- ja komöödiavõistlusi · Publiku ette astusid 3 komöödia ja 3 tragöödia autorit
Piiride kujutluspilt ei ole sama tugev kui liikumisteedel ent nad on olulised, et hoida piirkonda koos. Servad mis on füüsilised, omavad palju suuremat mõju, kui visuaalsed. Nad võivad kohati olla barjääriks. Näiteks: Aed mõjub meie jaoks konkreetsemalt, kui näiteks puude allee. Merepiir mõjub üldiselt väga aktiivselt ja vahel ka väga selgelt. Näiteks: Jersey sadama alal oleval ranajoonel on viibimine rangelt keelatud. Meie pankrannikud. Tänavad mõjuvad tihti piirina, mis eraldavad kahte ruumi ja samas ka ühendavad neid. Näiteks: Pärnu mnt. mis eraldab Tammsaare pargi südalinnast samas ka ühendab neid. Piirid või ääred võivad käituda tihti kui rajad. Ääred võivad olla ka suunajad. Piirkonnad Rajoonid on suhteliselt suured piirkonnad, kuhu võib kujutluses siseneda ja millel on teatud ühine karakter. Piirkond erineb alati ümbritsevast alast. Kui liikumisteede süsteem on ebaselge, siis piirkond hõlbustab orienteerumist.
Projekteeritud saared peavad tagama ristmiku hea ülevaatlikkuse ja võimaldama kõrge ohutustaseme kõigile liiklejatele ning olema kooskõlas paiknemistingimustega. 15. Kuidas jagatakse saari konstruktsiooni järgi ? I äärekivide või plaatide abil tõstetud saared II- teekattele märgistatud saared III- teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad. 16. Kui suured peavad olema eraldavad saared ? Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m. 17. Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ? Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm). 18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ?
. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks.
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemi...
3. Kristallvõre Kristallis on aatomid või ioonid paigutunud korrapäraselt ruumvõresse. Võredefekt kristallvõres esinev defekt (mida mööda kristall murdub): üksikud aatomid/ioonid paiknevad vales kohas mõned võresõlmed on tühjad ehk vakantsed kristallidesse on lisatud teisi keemilisi elemente 4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest Valentstsoon viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev lubatud tsoon, mis on elektronidega täitmata või osaliselt täidetud Hübriidtsoon kaks viimast tsooni täituvad 5. Valentselektron väliskihi elektron ,,Auk" - elektronist vabanenud koht valentstsoonis 6. Kristallide liigitus:
· Parim viis on puuvilju sügavkülmutada suhkrusiirupis, sest õhu juurdepääs pinnale on takistatud. Seetõttu ei hapne puuviljade parkained ja nad ei tumene · Suhkruga või suhkrusiirupis külmutatud puuviljad säilitavad aga sulades oma kuju, värvuse ja aroomi ning neil on hea maitse · Suhkruta külmutatud puuviljad annavad pooltoote, mis kõlbab eelkõige ainult kondiitri- ja kulinaariatööstuse tarbeks, sest sulades muudavad nad kuju ja värvust ning eraldavad mahla · Talvisteks kookideks võib sügavkülmutada suhkrusiirupis parajate portsjonite kaupa lõigutud õunatükke, pirnitükke, samuti kivideta ploome ja kirsse ... · Avokaado-niisutab nahka ja muudab juuksed pehmemaks · Kiivi-ennetab kortsude tekkimist · Mandlid-muudavad naha siledamaks · Tsitruselised puuviljad-kiirendavad juuste ja küünte kasvu. Kuigi sidrunid, greibid, apelsinid ning nende mahlad ei tekita otseselt
poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on maailmamere osa mis on likunud maismaasse vi mida eraldavad avaookeanist saared ja veealused krgendikud. Tbid : Sisemeri (millel on hendus ookeaniga lbi kitsaste vinade N. : Lnemeri) remeri ( millel on selge piir ookeaniga puudub N. : Phjameri, Norra meri) Saartevaheline meri (mis on ookeanist eraldatud saartega N. : Iiri meri) 4) Mis on laht? Mille poolest erineb merest? Too niteid. Laht on ookeani,mere vi jrve osa mis ulatub maismaasse. Mille poolest erineb: Meri on suhteliselt suur iseseisev veekogu.
Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega. Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides
Lugemisülesanne. 1.Sõnasta luuletuse peamõte. Luuletuse peamõte on see,et loodust peab hoidma ja puhastama.See ei ole vahet kelle prügi on ,aga oma maailma peab puhtana hoidma.Tänapäeval ei hinnata asju,ning tarbitakse liialt. 2.Kirjelda,missugune on luuletuse meeleolu.Kasuta väljendeid ja sõnu,mille abil luuletaja seda edasi annab. Luuletuse meeleolu alguses on masendav,kurb ja meeleheitlik.Luuletuse teises pooles meeleolu muutub positiivseks. Masendus:’’Korjan rannast pudelikilde ja voidexi-karpe,ammu nahka pandud šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroos...
Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. Need tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne. Lahtist asbestikiudu ja -tolmu eraldavad asbestijäätmed tuleb pakendada tolmukindlasse, hermeetiliselt suletavasse plastmaterjalist või muust prügila tingimustes püsivast materjalist pakendisse. Asbestijäätmeid, mis lahtist asbestikiudu ja -tolmu vahetult ei eralda, võib ladestada mittehermeetilises, kuid tolmukindlas pakendis (näiteks plastmaterjalist). Kui pakendamine pole jäätmete suurte mõõtmete tõttu võimalik, võib jäätmed ladestada pakendamata kujul, niisutades neid
Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucat...
sidemed hakkavad katkema ja valgud denatureerima. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude ehitus; taime- ja loomaraku ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. · Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. · Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk:
Ladina keele eksamiks valmistumine Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse, millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks. Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma
JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9
isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) · Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud · Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid . Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht. 4 TERVISEKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE Puidutöötlemismasinad mis eraldavad palju tolmu, peavad olema varustatud kohtäratõmbega või seadeldisega mis ei lase tolmul eralduda väliskeskkonda. Kui see ei ole võimalik, peab töötaja kasutama isikukaitsevahendeid (spetsiaalse filtriga respiraatorit või tolmumaski mis peaks kinni üliväiksemõõtmelisi tolmuosakesi). Samuti ei tohi peentolm sattuda keha pinnale, milleks peab kandma tihedast riidest kaitseriietust. Tööpäeva lõpus tuleb alati puhastada tolmust pinnad kuhu see päevajooksul on langenud
Ainult üksikud jääkeeled jooksevad üle rannalähedase laevatee, ähvardades seda sulgeda. Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda jäist vett kiirustavad laevad - sügiseks on vaja toimetada lastid kohale ja varjuda sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C.
isegi aastad. Vaatamata haiguse raskusele, kogevad paljud inimesed ühtainust skisofreenia episoodi. Ravi ja rehabilitatsiooni järel on paljud neist inimestest võimelised taastama suurema osa endistest tunnetest ja osalema igapäevaelus. Kahjuks kujuneb mõnedel teistel välja korduvate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoode eraldavad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilise haigusega isikud võimelised ravi, rehabilitatsiooni ja toetusega rahuldavat ja aktiivset elu elama. 6.Diagnostika Kliiniline 5 Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama
niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike periood, jõuab akumulaatorina reageerida vaid materjali pinnakiht- erinevate toodete puhul 2 1-12 mm. Just sellepärast mängivad siseõhu niiskussisalduse tasandajana olulist rolli viimistlusmaterjalid. Hästi sobivad selleks looduslikud produktid nagu savi- ja lubikrohv, mis päevasel ajal eraldavad öisel ajal elutegevuse tagajärjel seotud niiskust [5,6]. Looduslike viimistlusmaterjalide eelised Looduslike viimistlusmaterjalide eesmärgiks on keskkonna- ja inimkahjulike ainete välistamine ning heade eelpoolmainitud ehitusfüüsikaliste omaduste tagamine. Aja jooksul on värvidesse segatud mürke ja kemikaale, et neid efektiivsemaks ja vastupidavamaks muuta. Ometi on jäätnud tähelepanuta hoopis nende negatiivne mõju aluspindadele, kus võib tekkida
erinevaid meetmeid ohustatud liikide kaitseks ning on hakatud ka metsasid ja märgalasid kaitsma. Seoses kliimamuutustega on ÜRO vastu võtnud Kliimamuutuste Raamkonvektsiooni ja Kyoto Protokolli. Need kohustusid liitunuid 2008 - 2012 aastaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 5% võrra. ________________________________________________________________________ Üle kogu maailma eraldavad inimesed CO2 hävitavates kogustes. Keskmine eurooplane eraldab 10 tonni, ameeriklane 20 tonni ja aafriklane 0,7 tonni CO kahte inimese kohta aastas. Paljud aspektid meie argielus aitavad kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele, alates kodde ja tööpaikade või koolide kütmisest, valgusstamisest ja kasutatavate seadmete energiaga varustamisest. Oluliselt panustavad meie jalajälge ka kaupade ja teenuste tootmine,
põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi · Tallus- sambliku keha, pole organeid vms. · Samblikud suudavad kasvada väga viletsal pinnasel(kividel), on mulla tekke pioneerid. · Bioindikatsioon- keskkonna seisundi hindamine elusorganismide abil. · Samblik koosneb: seen + rohevetikas või seen(sümbiont) + tsüanobakter(fotobiont). Sümbioosi
Taru ehitamiseks võetakse lauad, hõõveldatakse kahelt poolt 5 mm. Lauad peavad olema lõhedeta, suuremate oksteta ning mädanemise tunnusteta ja loomuliku värvusega. Oksa kohad tuleb välja puurida ja augud lüüakse puupunnidega kinni. Ehitusmaterjal peab olema õhukuiv. Tarusid värvitakse väljastpoolt ilmastikukindlate välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete seintega tarude seinte vahele toppimiseks ja kattepatjade valmistamiseks. Toppematerjaliks võib olla näiteks: vilt, vatt, sammal, saepuru, takud ja turvas. Tarus peab olema harilikust tugevam ventilatsioon mesilasperede transportimise ajal kaugemale korjemaale kui ka perede tarudes kinnihoidmiseks
tööõnnetused tahtlik tapmine alajahtumine alkoholi mürgitus tulekahjud tulirelvad elekter AIDS vähk 11.Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 12.ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (9) 1.lõhkained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.kergesti süttivad vedelikud 4. Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine
Vaheseinad Kirjandus: = ET2 05030408: " Kipsseinte ja lagede konstruktsioonid" = ETF RT 8210825et: "Vaheseinatarindid" = www.knauf.ee Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 2 Otstarbe järgi liigitatakse Vaheseinad võivad olla: vaheseinad eluhoonetes:
iga joonise vahele jääb 65 miljonit aastat. Kaasaja tunnustatuim õpetus maakoore arengust on laamtektoonika hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt koosneb litosfäär suurematest ja väiksematest pangastest, mida nimetatakse laamadeks. Seitse suurt ja umbes kakskümmend väiksemat laama hõlmavad nii ookeane kui mandreid. Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas. Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest
Templid ja pühamud Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav vahiloom. 9 Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo- e). Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja.
Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- või germaaniumtransistorid. Transistori valmistamise aluseks võib olla näiteks p- juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus)
· 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. · Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Ilmalik kunst · Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Jaapani sirm Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis · Hiinas õpitud · Jaapanis levis
Oksiidid on liitained, mis koosnevad Happed koosnevad vesimkioonidest ja Alused ehk hodroksiidid on ained, mis Soolad an liitained, milles kahest clemcndist, millest tiks on Itappejaakioonidest. N: Hasoq koosnevad metalliioonidestja metalliioonid on seotud NITSIOON hapnik. N: H20, cao, COz, Si02, CuO, Happed on ained, mis eraldavad Ilüdroksiidioonidest. N: KOH, At(OHh happejãükioonidega. N: NaCl, K Nazo, Fe-,o rootone]d. Alused on aine mis liidavad Otoneid. caco] NIMFI'U. Metalli nimetus+oksiid CaO, Na:O l . Hapet moodustava elemendi nimetus + l.Metalli nimetus + hüdrok5iid aOH . Metalli nimetus + happej"gi ni
süsinikdioksiidi emissioonid kasvavad aastas üle 1%, lisades praeguse kontsentratsiooni juures umbes 24 ppm-i igal aastal. Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel (taimestikuta jäänud mullas on ülekaalus lagunemisprotsessid), taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. Fotosünteesivad taimed ja vetikad etendavad süsinikuringes kahesugust rolli. Ühelt poolt nad hingavad hapnikku ja eraldavad õhku süsinikdioksiidi nagu kõik organismid, teiselt poolt aga toimub fotosünteesi käigus vastupidine protsess: atmosfääri süsinikdioksiidist seotakse süsinik ja vabaneb hapnik. Globaalse keskmisena on fotosüntees taimede hingamise ees kerges ülekaalus, kompenseerides ka loomsete organismide hingamisel ja kõdunemisprotsessidel tekkiva süsinikdioksiidi. Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi
elektrolüütilinedissotsiatsioonaine lagunemine ioonideks elektrolüütaine, mis laguneb veemolekulide soojusenergia toimel ioonideks, juhib seetõttu elektrit dissotsiatsioonimäärnäutab kui suures ulatuses aine on ioonideks lagunenud. mittepolaarsed ainedained, milles ma ei saa eristada ja + poolt polaarsed ainedained, milles saab eristada + ja poolt ioonilised ainedained, milles esineb iooniline side hapeained , mis eraldavad lahusesse vesinikioone happeline oksiidoksiid, mis reageerib alusega annab soola ja vee tugev hapehape, mis lahuses esineb ioonidega enamasti nõrk hapehape, mis lahusesse eraldab vähe vesinikioone. alusaine, mille lahuses on hüdroksiidioonide liig aluseline oksiidoksiid, mis reageerides happega moodustab soola ja vee leelisesimese Arühma alus(VL tugev alus). II Ast alates Cast allapoole soolliitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist.
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles
USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe
veekogude põhjas. Seentel on väga omapärased tunnused, ühelt poolt sarnanevad nad taimedega, teiselt poolt aga loomadega. Nagu taimedki, kasvavad seened maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad orgaanilistest ainetest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani loeti seeni taimeriigi koostisosaks. Seentel on 3 peamist hõimkonda: ikkeseened, kottseened ja kandseened. Nüüdseks on aru saadud, et seeni eraldavad taimedest väga paljud tunnused mis on olulised. Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki seeneriiki. Seeneriik on väga rikkalik, seni on kirjeldatud umbes 70 000 seeneliiki, kuid arvatakse, et kokku võiks neid olla poolteist miljonit (Alexopoulos, Mims, Blackwell 1996: 3). Kuigi paljud seened on kasulikud, näiteks seened on asendamatud mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse, seened millest saab valmistada alkohoolseid jooke ning seened mis
kolvile üle ei lähe. Niisiis, soojendatakse kirjeldatud viisil vett kolvis, ei saa me anda talle seda soojuse kogust, mis on vaja tema aurustumiseks (iga 100 Cni soojendatud veegramm vajab auruks muutumiseks veel üle 500 cal soojust). Just seepärast vesi kolvis küll soojeneb, aga keema ei hakka. Võib tekkida küsimus, mille poolest vesi kolvis erineb kastrulis olevast veest. On ju kolvis seesama vesi, ainult ülejäänud veest eraldavad teda klaasseinad. Miks temaga ei juhtu sama mis kastrulis oleva veega? Sellepärast et klaas takistab kolvi veel osalemast neis vooludes, mille tagajärjel seguneb kastruli vesi. Iga kastrulivee osake võib vahetult kokku puutuda anuma kuuma põhjaga, kolvivesi aga puutub kokku ainult keeva veega. Järelikult ei saa puhta keeva veega ajada vett keema. Tarvitseb aga lisada kastrulisse peotäis soola, kui asi muutub otsekohe. Soolane vesi ei kee mitte temperatuuril 100 C, vaid veidi
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks
Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha
Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ning positiivsete ja negatiivsete laengute summa peab olema null. 1) HAPETE DISSOTSATSIOON Happed dissotseeruvad positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks (happejääkioonideks). Seetõttu võib hapeteks nimetada ka aineid, mis eraldavad prootoneid. Hapete dissotsatsioonil tekkiv vesinikioon ühineb vee molekuliga, moodustades + + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt
NADH2-ga. Toodetakse 2 ATP molekuli(vabaneva energia arvelt). Peab olema hapnik(aeroobne glükolüüs). Kui O2 ei jätku(käärimine), tuuakse H tagasi ja püroviinamarjahappe asemel moodustub 2 piimhappemolekuli võo 2 etanooli molekuli. Inimesel tekib O2 puudusel glükoosi lagundamisel piimhape(põletik ja valu). Piimhape viiakse verega maksa, kus ta lagundatakse aeroobselt. Etanool tekib pärmseente tegevuse tulemusena anaeroobsetes tingimustes. Pärmseened toituvad glükolüüsist ja eraldavad CO2 ja etanooli. 2)tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses(maatriksis). CO2 eraldub väljahingamise käigus atmosfääri. Vabanevad süsinikud seotakse vesinikukandjaga. 20 H aatomit ja moodustub 10 NADH2. Selles tsükliosas ATP-d ei toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone. O2 viiakse ühele poole harjakese membraani(miinus) ja H+ jääb teisele poole. Teatud gradienti juures harjakeste membraanide kanalid
Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Elu omadused: 1
sintoism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud. 6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti süme etriataotluse st (omane Hiinale), tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed (neile maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive), maaliti ka otsest puupulkadega varustatud paberirullidele: vertikaalselt rippuv(kakemono); põikrull(makimono). Põrandal õlgmatid (tatamid) ja maalide kaunist sirmid(lk 22). 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Valge Haigru linnus Himejis(16.saj. Lõpp): täiuslikeim Jaapani vanadest linnustest, Jaapani stiilis katus ja ohtrate
Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Süsinikuringe esimene osa on fotosüntees - taimed võtavad õhust süsihappegaasi ja muudavad selle päikeseenergia toimel süsivesikuteks. Süsinikuringe produktid on seega orgaanilised molekulid ja hapnik. Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO 2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis fotosünteesil muundub CO 2 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku O 2 . Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana o Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.
Püha Markuse kirik o Veneetsias o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus
Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga kriidipulbrit või lubjakivi, võime sealt avastada kunagiste organismide jäänused. Lubjakivi põhiühend , kaltsiumkarbonaat,allub vee ,õhu süsihappegaasi ja teiste tegurite mõjule ja muutub aeglaselt vees lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks [CaCO + CO + H O - Ca(HCO ) ],mis kandub jõgede kaudu merre või ookeani.Mere- veest eraldavad lahustunud kaltsiumiühendeid mikroorganismid ja kõrgemad organismid (limused,korallid,okasnahksed). Need muudavad kaltsiumiühendid kaltsiidiks või ara- goniidiks ja ehitavad neist oma skeleti,koja või isegi pärli. Pärl sisaldab üle 92% kaltsiumkarbonaati,5% aminohapetest koosnevat konhiini ja värvust põhjustavaid lisandeid ja vett.Konhiin koosneb 18 aminohappest.Elementide erinev sisaldus põhjustab pärlite erinevaid värvusi.Suurepäraselt sätendab ka pärlmutter,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
