suhteliselt võimatu leida koolivormi, mis meeldiks kõigile õpilastele. Õpilastel on oma stiil ja maitse. Seda on näha juba sellest, kui erinevalt käivad lapsed praegu riides. Igaühel on oma enda maitse ja kõigile meeldivat vormi ei saaks kindlasti luua. Kui vorm õpilasele ei meeldi, siis käib ta selles vastumeelselt ja see omakorda muudab kooli vastumeelseks, mis kohe kindlasti ei ole eesmärk. Eesrindlikud koolid Audentese Erakool võttis vormi kasutusele esimesena ning ainult seal kannavad seda kõik õpilased 1.12. klassini. Peale igapäevase riietuse on olemas pidulik vorm. Tallinna Prantsuse Lütseumis on oma koolivorm 2000. aastast alates, aga seda vaid algklassidel. Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001
Eesti juuksurite ja kosmeetikute erakool Oü Diariss "Kuidas klienditeenindust iluteeninduse valdkonnas parendada?" Referaat Õpilane: Grupp: K-29 Õpetaja: 2010 Tallinn Sisukord: ............................................................................2 lk. 1. Mis on kallistus? ................................................................3 lk. 2. Näited................................................................................3 lk. 3. Kuidas käituda olles teinud vea.................................................5 lk. 4. Pisiasjad, mis maksavad vähe, kuid annavad suurt kasu.........................6 lk. 4.1 Teenindusruumid ja välimus..........................................................6 lk. ...
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse................................................................................................. 4 Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................ 4 Tagasitee...................................................................................................... .......................5 Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
keeles, õpilasi tuli kooli teistestki kihelkondadest. Simuna kihelkonnakool oli 19. sajandi keskel ainuke kihelkonnakool Põhja-Eestis ning jäi mitme aastakümne jooksul Põhja-Eesti tähtsaimaks õppeasutuseks. Simuna kihelkonnakool kujunes arvestatavaks koolmeistrite ettevalmistamise kohaks. 1863. aastaks oli kihelkonnakoolis õppinud 247 last, nende seas 12 tüdrukut. 1907. a asutati Simuna Noorsoo Kasvatamise Seltsi eestikeelne erakool, kooli oma maja valmis 1908. aastal. 1965. a sai hoone juurdeehituse, lisandus 8 klassiruumi. 1997. a valmisid koolimaja uued ruumid ja kool kolis 1908. a valminud majast välja. Pidevalt tegutsev lasteaed on Väike-Maarjas 1951. aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes
Karolinska Instituut- Stockholmis asuv meditsiiniülikool. See on Euroopa üks suuremaid ja prestiižsemaid meditsiiniülikoole.Ülikool asutati 1810. Chalmersi Tehnikaülikool- eraülikool Göteborgis Rootsis. Ülikool asutati 1829. aastal rahaga, mille pärandas William Chalmers vaestele lastele kooli loomiseks. 1937. aastal muudeti ülikool riiklikuks, kuid alates 1994. aastast on see taas erakool ning kuulub sihtasutusele. Ülikool keskendub loodusteaduste, tehnoloogia ja arhitektuuri õpetamisele. Lundi Ülikool- See on Rootsi vanuselt teine ülikool (asutatud 1666), mis on korduvalt valitud maailma 100 tippülikooli hulka. Ülikoolil on seitse teaduskonda ning seal õpib üle 40 000 tudengi. Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis ning kohalikud õppekeskused veel seitsmes linnas, lisaks laialdane internetipõhine kaugõpe. Ülikoolis on võimalik õppida
Juurak, R. (2003, 16. apr). Kunstiharidus 21. sajandil. Õpetajate leht.
http://www.cs.ioc.ee/opleht/Arhiiv/99Dets3/kutseharidus.html#2 (14.04.09).
Soovitusi õppekirjanduse koostamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/oppekirjandus/soovitusi-oppekirjanduse-
koostamiseks (09.05.2009).
Kodulehekülgi võib vaadelda kui kogumikke, millele viidatakse kas tervikuna või mingile
osale.
EHTE. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. http://ehte.ee (13.10.2006).
Õppekorralduse eeskiri. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool.
http://ehte.ee/images/stories/dokumendid/korralduseeskiri2005.pdf. (13.10.2006).
E-kirjad
Saatja, aeg, sõnum, vastuvõtja (ja väljatrükkimise kuupäev).
Mäkelä, Simo
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .......................................................................................
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves MÜRA Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: E. Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreet...
ka õppemaks. Erakoolides võib õppetöö toimuda ükskõik mis keeles ja kooli pidaja võib õppetöö seostada mõne teise rahvuskultuuri süvaõppega. Kõrg ja ülikoolide puhul kaetakse kulud riigieelarvest riildiku koolitustellimuse ulatuses. Kui eraomanduses olevate lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumite ja kutsekoolide õppekavad vastavad riiklikele õppekavadele, saavad nad riigieelarvest raha õpetajate palkadeks ja õppevahendite ostmiseks. Erakool võib saada ka sihtotstarbelist toetust riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Erakooli juhtorganid on direktor ja nõukogu. HARIDUS Huviharidus - Lisaks tavaharidusele on Eestis veel rida huvialakoole (nii munitsipaal kui erakoolid), mis loovad täiendavaid võimalusi isiksuse arenguks (näiteks spordi, muusika ja kunstikoolid). Kutseharidus - Kui nõukogude ajal oli valdav kitsas erialane koolitus, siis Eesti Vabariigis
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................
,,keisrilaulu" (st. Riigihümni) korduvale ülelaulmisele ja muule sellisele, teades, et ebapiisava innukuse korral võib mõni Kõrvi-taoline teele läkitada järjekordse salakaebuse. Selts käis alla, järk-järgult lahkusid selle ridadesr kõik kandavamad jõud, kuni selts 1893.a valitsuse korraldusel hoopis suleti. Hugo Treffner- mängis rolli langusperioodil EkmS-s. Oma järjekindlusetusega rahvajuhiks ei sobinud, kuid tema 1884.a tööd alustanud poeglaste erakool, hiljem gümnaasium on eesti kultuurilukku siiski oma jälje jätnud. Ado Grenzstein- tõusis mõneks ajaks venestusaegse eesti avaliku elu keskeimaks kujuks. Tema ajaleht ,,Olevik" oli hästi toimetatud ja leidis rohkelt lugejaid. Alustanud rahvusliku suuna esindajan, tegi Grenzstein 1890ndate aastate algul kannapöörde ja asus venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib
" ,,Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest." ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad" 2. Lühikokkuvõte: Holden, minategelane, on (vaimu)haiglas, kust ta jutustab kogu teose tegevust. Tegevus toimus 1949.aasta talvel. Algas sellega, et Holden tuli tagasi vehklemisvõistluselt, milles nad ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden
Väiksematest ettevõtetest võib välja tuua erinevad söögikohad, nagu näiteks pubi „Hull Lehm“, pubi „Vana Vaksal“ ning „Väikelinna“ baar, kus keskmiselt on viis kuni seitse töötajat. Muidugi leidub Põlva vallas veel pisemaid ettevõtteid ja hulgaliseld FIE-sid. 1.3. Haridussüsteem Põlva vallas on viis kooli, millest neli on munitsipaalkoolid – Mammaste Lasteaed ja Kool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Roosi Kool ja üks erakool: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Nagu teisteski omavalitsustes on Põlva vallas ka lasteaiad. Nendeks on neli munitsipaallasteaeda – Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Mesimumm, Mammaste Lasteaed ja Kool ja Roosi Kool ja üks eralasteaed: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Olemas on ka huvikoolid: Põlva Spordikool, Põlva Muusikakool, Põlva Kunstikool, kus lapsed saavad tegeleda huvitegevusega. 1.4. Elamufond
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname e...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40.
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4
Seda siiski ei tehtud enne 1924. a. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja Volmer Univer ja "Ehvata" seltsi direktoorium uue vabariigi haridusministeeriumile palve kool üle võtta oma alluvusse. Järgneski ametlik teade, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta alates 1.jaanuarist 1920. aastal Vändra kurttummade kooli riigikoolide nimekirja. Seega lõppes 31.detsembril 1919.aastal Vändra kurttummade kooli sõltuvus "Ehvata" seltsist ja ta lakkas olemast erakool (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,14). Vändra Kurtide Kool ei olnud ainuke kurtide õpetamise kool. Kurttummade koolid olid ka Saaremaal Pühal (1893 1932) ja lühikest aega Võrumaal Põlvas (1897 1916). Rahapuuduse tõttu suleti 1932. aastal Saaremaal asuv Püha Kurttummadekool. (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,16). Vändra kurttummade kool oli kõige tuntum kool kurtide õpetamiseks Eestis. 1924
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ERAKOOL Kosmeetiku eriala oktoober 2010 Kadri Künnapuu, Kerli Hüsson, Maarja Aigro KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B ........................................................................................
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga.
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse ...
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
Eredalt jäi talle meelde, kuidas isa luges külmal talveõhtul sooja kamina ees ette ,,Kalevipoega’’. Anna ei saanud aru kõigest, kuid üksikud värsid muutusid piltideks ning helideks. [3] Joosep Haavakivi kindlaks sooviks oli anda oma lastele hea haridus, kuid tütarlapsele õige kooli leidmine polnud lihtne. Saksa keele õppimisega tekkis vajadus ettevalmistavate õppekavatega erakoolide järele, nii tekkis ka Haavakivist umbes paarikümne kilomeetri kaugusele Pataste mõisa erakool. 1873. aastal viidigi Anna erakooli. Erakoolis õpetati peale saksa keele veel vene keelt, rehkendust, geograafiat, piiblilugu ja isegi veidi prantsuse keelt. Koolis ei tohtinud emakeelt kõneleda, vaid tuli kasutada õppetöös kui ka omavahel vestlemiseks saksa keelt. Ka Anna Haavakivi perekonnanimi muudeti Espensteiniks, mis näitab eesti rahvuse ja talupoegliku päritolu mahasalgamist. [4] Anna jõudis varsti paremate õpilaste hulka, tal lasti rohkem iseseisvalt raamatutega tööd teha.
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi ...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK 33 Heli Mäemat UUED SUUNAD JUHTIMISES 21. SAJANDIL Referaat Juhtimises Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. JUHTIMINE.................................................................................................................................5 2. TÄNA JA EILE............................................................................................................................7 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL.....................................................................................................11 4. UUED TRENDID................................................................
5 saadikut. Tegid koostööd Vm liberaalsete jõududega. Paljudes linnades läks omavalitsus linnatasandil eestlaste kätte. Nt Tln, Pärnu, Hpslu, Rkvr, Valga. · Majanduses toimub suurem tähelepanu pööramine ühisettevõtlusele- rajatakse masinatarvitajate ühisusi. Luuakse ühismeiereisid, tarvitajate ühisuse kauplused. · Kultuuris: 1905 oli võimalik rahvakooli kahes esimeses klassis eesti keeles õpetada. Oli lubatud avada eestikeelseid erakoole (gümn haridus eesti k). 1. Erakool Eesti Noorsoo Kavatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Omanikuks selts ise. Direktor Peeter Põld. Erakoolide omanikuks said haridusseltsid. U 3000 õpilast erakoolides. Oli vaja eesti k terminoloogia välja töötada. ERM-i avamine Tartus- vajalik, et säilitada Hurda rahvaluulekogusid. Valmisid Vanemuise Seltsi hoone 1906, 1911 Endla Seltsi hoone, 1913 Estonia Seltsi hoone. Pandi ka alus Eesti kutselisele teatrile.
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
TäÜ Täisühing US usaldusühing +EÄ, Euroopa Äriühing + EÕ Euroopa EÜ ja euroopa Ühistu (EMH) majandushuvijuhing 4 JURIIDILINE ISIK jaguneb kaheks Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem) Äriühingud KOV üksused Erakool Tartu Ülikool Pangad Ministeerium Mittetulundusühingud NEED KANTAKSE NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL. REGISTRISSE I ISIK- õigus nõuda II ISIK juriidiline kohustus I ISIK pöördub kohtusse Aluseks leping mille seda täita aga ei täida aluseks on seadus ehk õigusnorm Kohus teeb otsuse
Audentese Erakool Frederick Douglas Author: Kristin Liiv Supervisor: Martin Sillaots Tallinn 2007 Frederick Douglas................................................................................................................3 Life as a slave...................................................................................................................3 Early education................................................................................................................ 3 Abolitionist activities.......................................................................................................4 Autobiography................................................................................................................. 5 Travels to Europe.............................................................................................................
tavapäraseid ainetunde vaid on üldõpe - mingi ajaperioodi jooksul vaadeldakse mingeid teemasid jne. 11 Waldorfkoolid Eestis Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus link Tartu Waldorfgümnaasium Johannese Kool Rosmal Aruküla Vaba Waldorfkool Viljandi Vaba Waldorfkool Tallinna Vaba Waldorfkool Erakool Läte Rakvere Vanalinna Kool Ravipedagoogilised koolid Tartu Maarja Kool link Hilariuse Kool link Antroposoofilised kõrgkoolid Freie Hochschule Mannheim Freie Hochschule Stuttgart Goetheanum ehk Freie Hochschule für Geisteswissenschaft 12 5 Waldorflasteaiad Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates
halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid; kool jättis ka Charlotte'i tervisele püsivad jäljed. Elu Charlotte'i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum ning kuhu ta hiljem õpetajana tagasi pöördus. Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos Emilyga Haworthi väike erakool. Õed asuvad õppima Hégeri pansionaati, kus vanim neist armub lootusetult direktori abikaasasse, kellele ta veel ka pärast ima tädi surma ja hetkelist koju tagasi pöördumist (Emily jäigi koju) kirglikke kirjade saatmist jätkab. Just nagu õdede kooliprojekt läbi põleb, jäävad ka Charlotte'i kirjad härra Hégerile alatiseks vastamata. 1845. aastal veenab Charlotte Emilyt ja noorimat õde Anne'i nende luuletusi pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all avaldama
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enam...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT22 Cätlin Juursalu KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü................................................................................................................
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:................. Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hu...
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juh...
VORMISTAMISE ÜLESANNE 1 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlu...
õppega.Kõige toredam oli päeva lõpp, kus noored esitasid meile oma näidenti ning esitasid mõistatusi. Kahjuks ühelegi mõistatusele me vastust ei leidnud. Samas oli näha, et kliendid olid meelitatud meie kohal olekust. Mõni julgem klient tuli kohe alguses kätlema ning hiljem lahkudes juba kallistama. Sõltumata sellest, et tegemist oli intellektipuudega noortega, ei hirmutanud see mind. Pigem jättis väga positiivse kogemuse. Rakvere Lille Kool Lille Kool on erakool, kuid kuulub üldhariduse alla. Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Õppekava lihtsustatud. Kooliga samas majas asub ka arendusrühm Pääsusilm, mis on mõeldud 2 -7 aastastele
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte................................................
Fail an exam Eksamil läbi kukkuma Compulsory Kohustuslik Elective Valikaine After school Klassivälised üritused Sports facilities Spordirajatised activities Basic school Põhikool Gymnasium Gümnaasium Private school Erakool Schooling Koolitus Science Loodusteadus Social studies Ühiskonnateadused Do research Uurimustööd tegema Attend the classes Tundides käima Effect of teaching Õpetamise mõju Nursery school Lasteaed Primary school Algkool Vocational school Kutsekool Subject Õppeaine Break Vahetund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
