• Riik sekkub majandusse • Astmeline maksustamine Kolmas tee ehk uusvasakpoolsus • Indiviide suurem panus „Poliitilised” värvid Must • Anarhistid • Fašistid • Islamistid Sinine • Konservatiivsed erakonnad (briti konservatiivide eeskujul) • USAs demokraatlik (vasaktsentristlik) partei Pruun • Natsionaalsotsialism (fašism üldiselt) Roheline • Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid • Islamistid (Hamas) • Agraarparteid
meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn
Jossif Stalin Koostas: Daire Toova TKoG 2008 Jossif Vissarionovits Stalin(Dzugasvili) Sündis Gori linnas, Gruusias Sündinud ametlikult 1879. aastal 21 detsember(vana kalendri järgi 9. detsembril) Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Ko...
seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla. Konservatism peale teist maailmasõda: Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega ning tekib olukord, kus nt. Erakonnad ei tugine niivõrd enam oma ideoloogiate vaadetel, vaid pigem ideedel , mis rahvale rohkem meeldiksid. Seetõttu on traditsioonilist konservatismi tänapäeval raske leida. Konservatism Eestis: Isamaaliitu võib pidada suurimaks konservatiivseks erakonnaks Eestis. Isamaaliidu poliitika ülesandeks on tagada inimestele vaba eneseteostus, kuid vabadusega ei kaasne üksnes õigused, vaid ka kohustused. Ta lähtub subsidiaarsusprinsiibist ühiskonnas- ühiskond ja riik
Aluspõhimõtteks on universalism 2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid
Senine valitsus sunniti nurka. Mitme valitsuskriisi järele tuli võimule valtsus, mis otsustas asutusele võtta mõned ebapolulaarsed meetmed: tõsteti makse, postitariife ja aktsiise, koondati riigiteenistujaid. Sellele anti toetus. Itaalia kahe maailmasõja vahel Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakuulutamine. Fasistid eesotsas Mussolingiga olid võimul olnud juba 1922. aastast. 1926. aatal keelustati kõik poliitilised erakonnad. Streigid keelustati. Endise poliitilise korra julges Mussolini hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistlikule parteiel võimu. Kriisi alguseks oli Itaalias diktatuur juba nii tugev, et ettevõtete juhid said streike kartmata poole võrra alandada töötasu ning vähendada nõnda tööpuudust.
Sellepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendielamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittetdemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et toetavad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja vehlisel perioodil järgnevatel põhjustel: valimisõigus laienes mitmetele inimestele, kel puudus kogemus poliitilisel maastikul orienteerumiseks; Esimese maaimasõja mõjul oldi harujutud karmikäelise juhtimisega; ebaõiglased maailmasõjajärgsed rahulepingud; majanduslikud
Käigus: · Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. · Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises · Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara. Tulemus · Lubati hakata tegema parteidel. · Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad. · Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele
Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste. - 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks - 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht - 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks - 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused - 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak
Peamised sündmused- Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil.Kultuur-1905 asutati kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti", 1907asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909 Tartus avati Eesti Rahva Muuseum,1914 valmis esimene eesti mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal". 1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus,laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.Vallakoolid,kreisikoolid,gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid.
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumis...
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ma ei ole kunagi olnud eriline poliitikaasjade jälgija, sest minumeelest tundub see kõik nii räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks
See kriis seisnes rahva rahulolematuses elujärje halvenemise tõttu, aga ka poliitikute suutmatusest lahendada riigi siseküsimusi, mille asemel tegeleti suuresti erakondi puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkeks. Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti . Autoritaarsel perioodil sunniti sisepoliitikas opositsiooni suu lõplikult sulgema, rahvale jagati vaid valitsusmeelset informatsiooni. Keelustati kõik poliitilised erakonnad, loodi valitsusemeelne ainupartei Isamaliit. Välispoliitikat juhiti samuti erinevate vaadetega. Demokraatlikul perioodil panustati välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 1939 halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine
märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused · Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt. Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna · kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Demokraatia säilitamine Rootsi: · Heaoluriik · Sotsiaaldemokraadid · Masinad ja tööriistad Demokraatia säilitamine Soome: · Taheti kuulutada kuningriik · 1919 vabariik · Põhiseadus · President · 1920 rahu Venemaaga · Lapua Autoritaarne riigikord · Eesti · Poola · Läti · Leedu Lapua liikumine · Kodusõda Soomes ei olnud kommunistide mõju täielikult kaotanud ja kommunistlikke põhimõtteid toetavad erakonnad said valimistel ligikaudu 15% häältest. (Lähiaajalugu gümnaasiumile I) · Kommunistlike ideede ja hiljem ka sotsiaaldemokraatide ja parlamentaarse demokraatia vastu tekkis 1920. aastatel rahvuslik- parempoolne Lapua liikumine. · Tegevus 1929-1932 · Liikumise juhid: Vihtori Kosola, Kurt Martti Wallenius. Lapua liikumine · Tegemist oli peamiselt põllumeeste liikumisega. · 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi 10000 inimest.
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...
1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda
Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb Iseseisvumine tehti ametlikuks Tallinnas 25.veb 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) (Pole kindel kas tajun õigesti) Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Pmts naq võib aga samas on see arvamuse küsimus, kuna Narvas püstipandud mingi Rahvameeste kommuun vms, seda juhtisid kommunistid. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise vene impeeriumi alad. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale.
kõrgema õigusaktiga, eeskätt põhiseadusega. Inimesed oma igapäevaelus peavad pidama kinni seadustest ning oma elu selle järgi planeerima, et nad seadusega vastuolus ei oleks. Selleks tuleb kindlasti jälgida ka uusi seadusi, mis vastu võetakse ja nendest alati teadlik olla. Samuti ei tohi inimesed ära unustada oma õigusi. 4. Riigikogu töö: a) Riigikogus esindatud erakondadel on osal kohti ka valituses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Riigikogu ülesanded on: esindab poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutab ja tasakaalustab erinevaid vaateid, võtab vastu seadusi, valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle, võtab vastu riigieelarve. Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks
a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus
Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. Majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse suhteliselt kiire vahetumine, tekitasid rahva hulgas rahuolematust. Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. See nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. Uue põhiseaduse võimalusi kasutas ära-sealhulgas vapside endi vastu-Päts, kes sundis 1934.aastal Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli teiste diktatuuridega võrreldes leebe, pealegi majanduslikult edukas. Läti ja Leedu Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt
et temal pole sellega mingit seost. Samas ka peaminister ei teinud sellega tegemist ja teeskles , et pole mingit probleemi. Reformierakonna suurim skandaal sel aastal on olnud rahastamisskandaal Silvergate. See on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Meikar annetas erakonna toetuseks võõrast raha. Teised erakonnad ei võtnud selle kohta sõna, kuna see puudutab ka nende erakondade rahastamist, mis on salastatud. Tänapäeva demokraatia on väga hästi korraldatud, kuid siiski sellel on omad vead ja probleemid. Igal kodanikul on oma õigused ja vabadused, millega kaasnevad kohustused. Eesti kodanikul on õigus valida oma esindaja, õigus kandideerida ja õigus oma arvamusele. Martin Lapin
tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi,
Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika. Eluasemepoliitika. Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust
Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918
salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele. - Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus
kuulutati impeeriumiks. Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud rahul aga teised Vene poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Võitlusest selle vastu algas kodusõda, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. 1918. a. kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jt. oma väed Venemaale. See pani aluse interventsioonile e
Prantslaste kaotused Esimeses ms olid suuremad kui inglastel ja ameeriklastel, sest sõja ajal toimus põhiline sõjategevus just Prantsusmaa territooriumil. Pärast sõda oli Prantsuse poliitikute arvamus rahvusvahelisel areenil tihti otsustavaks, sest Prantsusmaal oli Euroopa tugevaim sõjavägi. 1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus
Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud
· Käsumajandus. EESTI 1917-1920 Iseseisvumise eeldused: Poliitilised Majanduslikud Kultuurilised · Venemaal kodusõda ja rahutused. · Talupoeg sai maad osta. · Haritlased, eestvedajad. · Venemaa osaline I maailmasõjas. · Linnade kasv. · Eestikeelsed raamatud. · Loodi erakonnad. · Raudteevõrk. · Rahvuslikud üritused. · Vallad ja vallaseadused. · Ühistegevus. · Seltsid. · Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska.
Eesti vanasõnade üks läbivatest joontest ongi just inimese tasakaalukusele kutsumine ning kiiretest otsustest hoidumine. Tuletame meelde näiteks vanasõnu: ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad!", Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!", ,,Kaua tehtud kaunikene!" Üks mõte, mis mul seoses selle ütlusega veel tekib on tingitud ilmselt meie meediakanalitel suurt ekraani ja leheruumi täitvast poliitilisest võimuvõitlusest. Erakonnad reklaamivad vahendeid valimata iseennast ning ühtlasi arvustavad teisi erakondi. Osavaid poliitikuid, kes teavad kuidas rahva poolehoidu võita on igas erakonnas ning tihtipeale tundub kord ühe siis jälle teise targa mehe jutt õige. Kuni lõpuks väsid enda peal tehtavatest inimkatsetest ja vahetad kanalit või ajaleheveergu. Kellel on siis õigus ehk kelle jutt on siis puhas kuld ja kelle jutt lihtsalt hiilgab nagu kuld. Tänasel
1866-Uus vallaseadus 1869-Esimene üldlaulupidu 1870-Üliõpilasseltsi loomine 1872-Eesti Kirjmeeste Seltsi loomine 1878- Sakala ilmumine 17)Kuidas toimus venestamine Eestis? Kõik ametiasutused muudeti vene keelseks, talurahva õigust kaasa rääkida vähendati 18)Miks raudteede ehitamine oli tähtis? See andis tõuke vabrikute ja tehaste avamiseks, Väikelinnade elu paranes, kiiremini saadi Tartust- Tallinnasse. 19)Miks sai võimalikuks erakondade kujunemine? Millised erakonnad tekivad (juhid, väljaantav ajaleht, nõudmised)? Sellepärast, et ajalehtede juurde tekkisid omad pooldajad, kes olid samadel arvamustel ja nii tulidki erakondade alged. Ühel poole Jaan Tõnisson Postimehega ja teisel poole Konstantin Päts Teatajaga. Tõnisson nõudis emakeelset kooliharidust aga Päts paremat majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)?
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse
õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti *paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis *riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool
koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus. Inglismaa: majandus:majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.Sisepoliitika: majoritaalne valitsussüsteem, 2-3 parteid. Prantsusmaa: majandus: majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.
asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustus...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
vähikäiku. Paika on pandud arengustrateegia „Teadmistepõhine Eesti“, mis loodetakse aastal 2020 ka täita. Kuid praegune strateegiast kinnipidamine näitab, et see jääb täitmata. Näiteks üheks punktiks oli viia teadusinvesteeringud 1% SKT-st aastaks 2015, mida ei suudetud täita. Me peame ka mõistma, et Eestit ei juhi mitte teadlased, vaid poliitikud, kes on lühivaatelised, nad vaatavad tulevikku nelja aasta kaupa. Rohkem pole lihtsalt vaja. Kõik erakonnad on lubanud teaduse arengut toetada, kuid tegelikult loodetakse ära elada Euroopa Liidu rahadest. Jürgen Ligi avaldas konverentsil „Teadus kui Eesti arengu mootor“ arvamust, et Eesti teadus on arenguvõimeline isegi ilma baastoetuseta. Selle vastu räägib aga pidev projektitamine, et kuidagigi oma tegevust rahastada. Kui tahta, et mootor töötaks ja ka kasu tooks, peab sellesse ka pidevalt investeerima.
· Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed
Charles I jaoks : kukutati troonilt, hukati kui süüdlane kodusõjas Inglismaa jaoks : Kuulutati vabariigiks, taastati parlamendi ülemkoda. 14) Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni, taastati kuningavõim ning troonile sai Charles I poeg Charles II, hakkasid toimuma vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. 15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul. Sätestas kohtumenetluse nõuded 17) Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill").
· Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed
erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule.
Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides. Konservatism- poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei. Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega. USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika- Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920
Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei Liberaalid kaotasid valijaid sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve Sotsialistlikud erakonnad tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas 19.sajandi lõpul, Suurbritannias aga 20.sajandi algul Tööpartei ehk Leiboristliku Partei näol Vasakpoolsed erakonnad: Toetasid riigi sekkumist majandusellu Toetasid kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdust Soovisid oma eesmärke saavutada järkjärguliste seadusmuudatustega
Lõppkokkuvõttes aitas autoritaarse diktatuuri kehtestamine kergemini kehtestada nõukogude võimu ning Eesti inkoreerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Kokkuvõttes saab öelda, et Eestis oli alates 1930ndatest aastatest ebastabiilne sisepoliitiline olukord, mida kasutavad ära sotsialistid. Viies 1934. aastal läbi vägivaldse riigipöörde, mis toimub vaid sotsialistide huvides, sest nemad haaravad võimu ning keelustavad ülejäänud poliitilised erakonnad ja rahval puudub võimalus rääkida kaasa riigi sisepoliitilistes asjades. Samuti ei saa lugeda 1934. aasta riigipööret kasulikuks riigi huvidele, sest see andis suure eelise NSVL haarata Eesti enda kosseisu, sest kui võimule oleksid seaduslikul teel tulnud vapsid, poleks võim kuulunud ühele isikule, ja Eestit ei oleks võimalik olnud nii kergelt mõjutada ja innokteerida.
LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine
pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine) Poliitilised olud : Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilsed meeleavaldused olid keelatud, enamik revolutsioonipäeval tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. Enamlased haarasid põrandaaluse juhtimise enda kätte. Peale revolutsiooni ei olnud Vene impeerium enam endine kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
