moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus. Komisjon saadikute rühm (erinevatest erakondadest), kes tegelevad mingis konkreetses valdkonnas nt. väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne. Seaduseelnõu seaduse n.ö. toorik, projekt, mida Riigikogus 3X arutatakse e. menetletakse. Seaduseelnõust saab seadus, kui Riigikogu on ta vastu võtnud, president oma allkirja andnud ja välja kuulutanud. NB
Seetõttu tuleb ka riigi ja ühiskonna suhetes esile tõsta erakondi, kelle peamine eesmärk on osaleda riigielu korraldamises ja rahva tahte väljendamises esindusdemokraatia eri vormides. Riigi ja õigussüsteemi ülesanne on luua võrdsed tingimused kõikidele fraktsioonidele, sest riik ei saa kedagi eelistada. Esindusdemokraatia mõte ei seisne selles, et parlamendis esindatud poliitilised jõud viivad ellu oma partei eesmärke, vaid selles, et saanud rahvalt esindusmandaadi, viib erakond ellu oma valijate tahet. Ükski erakond ei saa valitsuskoalitsioonis realiseerida ainult oma valimislubadusi. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Valitsuse elluviidavat poliitikat pead erakondliku demokraatia kaudu toetama parlamendi liikmete enamus. Avaliku võimu efektiivsuse tagab rahva enamuse mandaadile toetuv valitsus. Valitsuse teovõime ja toimekus sõltub koalitsiooni tugevusest. Mida ustavamalt koalitsioonierakondade
kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. 3) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Kõigil parteidel, üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal 1 hääl. ERAKONNAD Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. (MTÜ) Vasakparteid: *Astmeline tulumaks *Haridus peab olema kõigile kättesaadav *Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine *Nt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Paremparteid: *Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad *Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas *Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE PARLAMENTARISM *Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega.
parlamenti valijate toetusest. Suletud e kinnine nimekiri-rakendati nt 2009.a Euroopa Parlamendi valimistel. Uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, soltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud erakonna etteotsa. Valimiskünnis-seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. Rakendatakse mitme partei süsteemiga riikides, et vältida parlamendi liigset pol killunemist, mis teeb raskeks stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamise. Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari k...
vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus, sallivus ja koostöö ja kompromissi valmidus, demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus. valitsus koalitsioon liitumine ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitme erakonna ühinemine (reformi erakond, IRL)., valitsus opositsioon vastasrind, vastuseisjad või vastuolek, vastutöötamine, vastutegevus (keskerakond, sotsiaal demokraadid, rahvaliit)
teised tooted, kui see esimene toode on ostetud. Poliitikas on samamoodi. Inimestele lubatakse ühte, kuid hiljem asjad lähevad ikka teisiti. Mina isiklikult ei ole poliitikas huvitatud ja ma ei oska luua enda seisukohta kuulatud loengust. Muidugi ma ei arva poliitikutest hästi, sellepärast kuna aastast aastasse petetakse inimesi aina rohkem. Ma isegi ei teadnud ennem mida tähendavad vasak-ja parempoolsus poliitikas, kuid nüüd tean. Tean, mis suunas mingi erakond suundub. Mina küll ei ütleks, et poliitikud üritaksid teha rahva elu paremaks. Viimasel ajal on pigem muutunud see kõik üksteise üle trumpamiseks, et kes suudab lubada paremaid asju ja kes saab rohkem hääli. Üritan poliitikast hoida nii kaugele, kui võimalik. Kuid kindel on see, et minu, kui lihtinimese avamus neid, poliitikud, ei huvita.
❖ 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ❖ 1994 – 2000 Eestimaa Rahvaliit ❖ 21. septembril 2001 vailiti Eesti Vabariigi presidendiks ❖ 2007 taasliitus Eestimaa Rahvaliiduga Toomas Hendrik Ilves ❖ 26. detsembril 1953 Stockholmis ❖ 1984 – 1993 Raadio Vaba Euroopa välispoliitika analüütik ❖ 1996 – 1998 ja 1999 – 2002 Eesti Vabariigi välisminister ❖ 2004 – 2006 Euroopa Parlamendi liige ❖ Sotsiaaldemokraatlik Erakond ❖ 2006 – 2016 Eesti Vabariigi president ❖ Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitu kõrget kohta Kersti Kaljulaid ❖ 30. detsembril 1969 Tartus ❖ Bioloogi ja ärijuhtimise haridus ❖ 2001 – 2004 Isamaaliit ❖ 2004 – 2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige ❖ 2016 Eesti presidendivalimised, Riigikogu vanematekogu ❖ 10. oktoobril algas ametiaeg Täname kuulamast!
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari kohvik “ ....
elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja tuua, on minu arvates väga riskantne, sest ei või kunagi teada, kuidas maailmas asjad kulgevad. Näiteks üleeelmistel valimistel lubati Eesti viia viie rikkaima riigi hulka. Hoopiski tuli paljudes riikides ja ka Eestis majanduskriis ning see lubadus jäi täitmata
loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24. veebruar kodanlike komiteede liikumine massiline kodanikualgatus eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht...
äl e Liikmeli k Nimi Pilt Liikmesriik Ametinimetus Erakond suse a algus al [ 2 2
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Presidendi aktide täitmist Kes juhib selle Riigikogu esimees Peaminister Riigikohtu esimees tööd Henn Põlluaas Jüri Ratas Vilu Kõve (ametinimetus+nimi) 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni Opositsioon- vastasseis. Valitsuses- erakond, mis vastandab end võimul olevale erakonnale. Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimeta need ja selgita, milles need piirangud seisnevad.
elu karmistamise vastu sotsialistlik realism – sotsialismi ülistav kunstistiil IME-projekt – Isemajandav Eesti, Nõukogude Liidu majandusest lahti haakimise kava MRP-AEG – Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mille eesmärgiks oli MRP lisaprotokollide avalikustamine ja tühistamine ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ehk EKP ainuvõimu vatu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust, esimene sõltumatu erakond NSVL-s selle loomisest alates, eesmärgiks EV taastamine Eesti Komitee – Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan interliikumine – eestivenelaste poolt loodud vastuliikumine Eesti iseseisvumisele üleminekuperiood – 1990-1992 aastatel EV Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina Sündmused autonoomiaseadus (30. märts 1917) – Eesti sai oma ajaloolised etnilised piirid Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15
valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis
*osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam)
Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus täie hooga. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi parlamentaarse võitluse kogemused. Arvan, et 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti ühiskonna arengule kaasa.
a) ühendamine ülaltpoolt. Siin konkureerisid omavahel Austria (Habsburgide dünastia) ja Preisimaa (Hohenzollernite dünastia) b) ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. 1815-1866 eksisteeris Saksa Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. !9. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. 1861 sai troonile teovõimeline Wilhelm I, kes vahetas välja oma mälunõrkuse all kannatanud venna Friedrich Wilhelm IV. 1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Saksamaa ühendamises hakkaski juhtivat rolli mängima Preisimaa ja Preisi kantsler Bismarck, kes oli kantsleriks nimetatud 1862. aastal. Ta otsustas Saksamaa "raua ja verega" ühendada. Kõigepealt oli nüüd vaja lahti saada konkurendist Austriast. 1866 puhkes Preisi-Austria sõda. Selle võitis Preisi. Saksa Liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa ühendamise plaanist.
Eesti Roheline Liikumine 1.Teke Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse. 2.Eesmärgid · Hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust · Toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime · Toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja keskkonnakaitsepõhimõtteid arvestava seadustiku loomet · Tõsta ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust
tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid: Istitutsionaalsed grupid(kirik) Assotsiatsioonid (talupidajate keskliit, Linnade liit) Edendamis- ja vetogrupid(Autojuhtide Liit) Majanduslikud grupid(Õliliit, piimaliit) sotsiaalsed edendamisgrupid( invaliit, Lastekaitse Liit) õiguskaitse organisatsioonid( tarbijate keskliit)
Eesti Taasiseseisvumine Karolina Levin 10T Tallinna Kunstigümnaasium 1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliik...
esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni. · 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus - Tööhõive (sotsid) - Toetused ja sotsiaalteenused (kesk) Paremparteid: · Reformierakond (liberalism) avatud turumajandus ja konkurents. · Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) · Rahvaliit (konservatiivne) küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.
põletamise vastu, tuule- ja päikeseenergia, tuumaenergia vastu, ametlikult on nad opositsioonis, aga faktiliselt toetavad võimuliitu P 6) IRL paremtsenter (Mart Laar, aja jooksul IRL on liikunud puhtparempoolsest erakonnast paremtsentristlikuks (venekeelse elanikkonna seas toetus 0%), võrdeline tulumaks, majanduspoliitika sarnane reformierakonnaga, poooldavad võimaluse korral madalaid makse, kõige rahvuslikum erakond (venemaa nimetab neid fasistideks, kõige rohkem religiooniga seotud, traditsiooniliste väärtuste hoidmine- kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid) 7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest
· Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond) · Riigid ja osariigid kirjutatakse nagu asutust või maad (Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit) Isikud, olendid · Isikute nimed suure tähega · Loomad suure tähega: Kräps, Sassu · müütilised olendid suure tähega: Vanapagan · personifikaadid suure tähega: Saatus, Surm
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised .
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik 1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P Vene
mitmeparteisüsteemile, kuna valitsuse moodustamise ja selle edasise stabiilsuse muudab keeruliseks. Samas Eesti puhul see ka oli pärast taasiseseisvumist, kuid pärast 15 aastat on Eesti poliitmaastik suuresti muutunud stabiilsemaks ja on väljakujunenud 4 tugevamat erakonda, kes ka hetkel Riigikogus. Vaadete poolest on Eestis siis vasak ja parem ääre erakonnad. See muudab valitsuse moodustamise ka lihtsamaks. Juhul kui erakond võidab valimised, siis ta võtab omale koalitsiooni partneriks maailmavaateliselt sarnase erakonna ja muudab valitsuse stabiilseks ja saab ka suuremata kompromissideta ka viia ellu maailmavaatelist poliitikat. Lisaks kui valijatele enam ei sobi selline maailmavaade, siis järgmistel valimistel on võimalik neil parem poolsete erakondade asemel hääl anda vasakpoolsetele ning see annab võimaluse vaadeterohkusele.
· eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett
Partei Juhid Keda esindab= Kohti maapäeval Eesti demokraatlik Jaan Tõnisson Lõuna-Eesti 7 erakond talupojad.linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%) · Täidesaatva organina valiti Maavaslitsus,mille eesotsas oli Jaan Raamot, hiljem Päts · 25.augusti Maapäeva koosolekul atsustati saata Lääne-euroopasse väisdelegatsi...
Erakonnad on erinevalt sotsiaalsetest liikumistest spetsiifilised organisatsioonid nad on loodud samuti vaba kodaniku algatuse põhimõttel, kuid erakondade mõte ja eesmärk on pääseda riigivõimu juurde ning kujundada poliitikat. Poliitilised ideoloogiad. Ühiskonna liikmetel on elu korraldusele ja ühiskonna eesmärkidele erinevad, tihti lausa vastukäivaid vaateid ning soovitakse eri asju. Seepärast moodustatakse erakonnad katma n.ö poliitilist spektrit - iga erakond peab teistest millegi poolest erinema, et leida endale toetajaid ja valijaid, laias laastus jagatakse erakondi PAREMPOOLSED - ühiskonna poolt toodetud rikkuste võrdsustava ümberjagamise suhtes kriitilised, tulud peavad kuuluma neile, kes on neid loonud. Seega nad on sotsiaalsetes küsimustes konservatiivsed. Majanduslikes põhimõtetes on nad liberaalsed, toetades ettevõtete ja toetajate suuremaid vabadusi, seal hulgas pooldavad nad väikesi makse ega toeta riigi vahele segamist.
see, et minister saab sedasi professionaalsemalt oma tööle keskenduda (pole kõrvalkohustust). Miinuseks see, et nende inimeste asemele tulevad asendusliikmed, keda tegelikult sinna sisse valinud o Lõpetatakse, kui saadik mõistetakse kohtulikult süüdi (2 korda juhtunud: Villu Reiljan ja Margus Hanson) või kui saadik ise soovib lahkuda. o Erandjuhul lõpetatakse saadiku õigused teovõimetuse ja surma puhul · (Iga erakond võib parlamenti kandideerijate nimekirja panna kuni 125 liiget) · Saadiku privileegid: o Kõrge palk 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65 o Kuluhüvitised o Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit 2 aastat riigikogus 40% RK palgast (ametis oleva RK) 6 a 60% RK palgast
mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
Kui tihti ikka ,,tasuta" asju jagatakse. Asjade saamine ongi praegusel hetkel minu jaoks valimiste puhul põhiline .Sel perioodil saan ma tavaliselt omale terve aasta varu pastakaid, ja selle pärast, et neid puudu tuleb, muretsema ei pea. Oma häält ma muidugi selle põhjal ei anna, pigem teen ma oma otsuse teiste asjade põhjal. Valimiste perioodil tuuakse ka välja erinevate erakondade luukered, mis on kappi kogunenud. Paljud neist on küll valed, aga näitavad ära milline see erakond tegelikult on. Vaadakem või Rahvaliidu allakäiku. Partei, mis enne oli üks suurtest, vajus peale maadevahetuse skandaali viimaste sekka. (Ei mäleta täpselt, kas maadevahetuse väljatulek ja valimised olid omavahel seotud, kuid tulemust mõjutasid siiski). Samuti tuuakse välja erinevate isikute saladused. Nt. Vladimir Belõi kuulus lause ,,Ei kommentaari", mis on käibel siiani (Samuti ei mäleta kas see oli otseselt valimistega seotud, kuid kaudselt kindlasti)
-Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine -Vägivalla kasutamine teatud olukordades -Teha seadusi RIIGI ÜLESANNE: -Koguda makse -Teha seadusi MUNITSIPAALOMAND on kohalikule omavalitsusele kuuluv asutus. INTELLEKTUAALOMAND- inimese poolt tehtud looming. PÕHISEADUSES on inimese õigused, põhiõigused, riigi valitsejad KOALITSIOON: - IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) - Sotsiaaldemokraatlik Erakond - Eesti Reformierakond KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a. • Kohalikku volikogusse kandideerija peab olema vähemalt 18. a. • Hääletada saab vähemalt 16. a. 16. aastase valimise: + Teismelistega arvestatakse rohkem. + Teismelised saavad arvamust avaldada.
emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond. Verevalamine ja mõisate rüüstamine põhjustas eestlastele vaid hirmu ja häda, mis vähendas vastupanu ja edasipüüdlemist. Revolutsioon ei takistanud Eesti elu edasiminekut, kuid jättis negatiivseid mälestusi.
sellest erinevalt aru, mis on täiseti mõistetav. Sest mitte keegi ei saa väita, et see usk on õige ja seda peavad kõik uskuma. Teine kategooria kust on hea tuua erinevaid väljavaateid välja on poliitika. Poliitika on üsna hell teema eriti tänapäeval ja eriti Eestis. Vahet ei ole kuhu seltskonda sa lähed, kui võtad ülesse teema poliitikas läheb lahti üks põrgu. Kes kuidas mingit probleemi näeb, kes mingit erakonda pooldab, mis erakond on halb ja midagi korda ei saada jne. Üks lõputu vaidlemine millel lõppu ei tule. Kindlasti on veel teemasid, mida arutada ja mõtiskleda, kuidas inimesed ,,maailma erinevalt näevad", kuid see läheks liiga pikaks. See on normaalne, et inimesed näevad maailma erinevalt ja nii see olema ka peabki. 5. Filosoofia ülesanne sageli raske ja vaevaline on eraldada ja päevavalgele tuua need kategooriad ja mudelid, mille abil inimolendid mõtlevad...
Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
Võim majanduses Vabad valimised · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine. · Kodanike tahte võimudele edastamine. · Rahva usalduse indikaator riigivõimule. · Hariv funktsoon Vabade valimiste põhimõtted · Vabad · Üldised võtavad osa kõik kodanikud, kes on täisealised. · Ühetaolised kõik hääled on ühe kaaluga · Otsesed Ei to · Salajased- Hääletamine on salaja Iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond Vabad või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Kõigile parteidele ja ühetaolised ükskikkandidaatidele on tagatud võdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed kõigil valitaet üldsied Salajased Otsesed Valimissüsteem · Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem
EMS e. Eesti Muisuskaitse Selts. 12 detsember 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestimaaga seotud muinsus ja ajalooobjektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Tegutseb ka tänapäeval ja taastab monumente. ERSP e. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Esmiene Kommunistlikust Parteist sõltumati erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 19881995 IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino
Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25. Fraktsioonid peavad osaistungjärgule eelneval nädalal ja osaistungjärgu toimumise nädalal regulaarselt koosolekuid ning seminare, et määrata kindlaks oma tegevuse peamised põhimõtted ühenduse raames. Mitmed poliitilised rühmitused on Euroopa tasandil asutanud erakonnad, näiteks Euroopa Rahvapartei, Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Euroopa Roheliste Erakond ning Euroopa Liberaaldemokraatlik ja Reformistlik Erakond. Parteid teevad tihedat koostööd parlamendi vastavate fraktsioonidega. 1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191. Parlament soovitab luua erakondade jätkuvaks arenguks soodsa keskkonna, muu hulgas võtta vastu raamõigusaktid
Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga
* kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP
tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+USA),Kolmikliit(Saksa,Austria,Ungari,Itaalia(vahetab poolt).võitis Antant.sõja mõju-töötus-ei saanud venemaalt tooraineid ja ingl.sütt.paljud spetsialistid saadeti rindele,ettevõtted purustati või evakueeriti.põllumajandus-rekvireeriti hobuseid,põllusaaki,kariloomi.töömehed rindele,tootmismahud vähenesid,nõudmised suurenesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
