säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada
põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Kohalik valitsemistasand on esmatähtis ning kogukonnal on endal õigus otsustada oma asjade ja avalike vahendite kasutamise üle. Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. 5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele.
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed
määrab võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi Vaatame riigikogu valimisi (1990-2003) õpik, lk 78 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77) Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised) - see tõi kaasa erakonnaprogrammi hägustumise - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine - rõhutatakse lihtinimeste soove
loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, kuid vahetult enne seda kuulutati Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis
Nõukogude Liidu koosseisus. 13) EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. 14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus.
2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa R...
· XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge
Saan hääletada endale sobiva erakonna või inimese poolt. Oma valiku teen selle järgi, milliseid lubadusi antakse ning kes tundub usutavam kui teised kandidaadid. Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi
Minu unistuste valitsus Milline on minu unistuste valitsus? Minu unistuste valitsus peaks olema mitmekesine, valitsus ei tohiks koosneda ainult ühepoolsetest erakondadest. Valitsuse opositsioonis võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond. Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus valitsus, sest see omakorda annaks jälle võimaluse arendada Eestis kõiki probleeme. Vahel tundub mulle, et riigikogu võiks koosneda 51 saadiku mandaadist ning ei oleks mitte erakondi vaid oleks ainult üksikisikud.
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremuse poole. Me teame seda, et tõstetakse
Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond
koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse · Praegu: · Praegu: Keskerakond Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse se...
ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töökohta. 5. TARKUS TOOB TÕUSU Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. EELISTA EESTIMAIST Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni. Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde. Osakonna juhatuse esimees on Annely Tikerpuu-Kattel.
arusaamatuks 3) loodud koalitsioonivalitsused lagunevad kiiremini kui majoritaarse süsteemi korral valitsuste tööperiood jääb lühikeseks. Majoritaarne valimissüsteem Ühendkuningriigid, USA, Kanada, India Valimisringkondi riigis hästi palju, nt Suurbritannias ca 650 saadikukohta Alamkojas, ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti vaid 1 saadik. Parlamenti pääsejaks ühest piirkonnas on isik / erakond, kes kogus enim hääli. Majoritaarse süsteemi tugevused 8 1) valitsused reeglina püsivamad kui proportsionaalses süsteemis, sest tihti domineerib valitsuses üks suur partei. 2) Majoritaarne valimissüsteem on selge ja lihtne ning seetõttu ka valijatele arusaadavam 3) Piirkonda esindaval saadikul on suur vastutus / konkreetne vastutus antud piirkonna valijate ees.
Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud (valitakse kandidaati), suletud (valitakse erakonda) nimekiri Isikumandaat: mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi (hääletajate arv jagatud 101-ga; kes saavad nii palju või rohkem hääli, on sees) või on sellega võrdne Ringkonnamandaat: jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis); erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi; mandaatide jagamisel reastuvad kandidaadid nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule Kompensatsioonimandaat: jaotatakse erakondade, kes ületasid valimiskünnise, üleriigiliste nimekirjade vahel; nimekirjale antud häält arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada); mandaadi saab see erakond, mille jagatis on parajasti suurem; mandaadi saab
Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Valimisringkond nr 2 12 mandaati
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget Esimees Eiki Nestor Koalitsioonis Opositsioonis: Eesti Reformierakond Eesti keskerakond Isamaa ja Res Publica Liit Eestimaa Rahvaliit Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erakond Eestimaa Rohelised 7.??????????????????? 8. Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige
3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26
Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev Maavalitsus K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi Vn Ajutise Valitsuse toetusel loodi Rakverre 1. Eesti Polk. Juht Aleksander Tõnisson. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. · Suuremad parteid 1917 1. Eesti Demokraatlik Erakond K.Konik 2. Eesti Maarahva Liit K.Päts 3. Eesti Tööerakond J.Vilms 1918 Päästekomitee (Konik,Päts,Vilms) õigus EV välja kuulutada. 23.veebr Pärnu. Eesti 1918 · EV tekkimise eeldused Majanduslik Poliitiline Kultuuriline · talude päriseks ostmine · autonoomia seadus · laulupidu (1869)
Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Phjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa hendamist.
ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalituse moodustamine · rahvusväeosade loomine · maapäeva valimiste väljakuulutamine · hakati looma poliitilisi erakondi(Eesti demokraatlik erakond,Eesti tööerakond,Eesti sotsiaaldemokraatlik ühendus jne) Sõjasündmused · Olukorda, kus Ajutine Valitus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, kasutasid ära sakslased, sundimaks Venemaad sõlmima separaatrahu. · Augustis vallutasid saksa väed riia, septembri lõpupäevil jõuti tallinna · Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv
HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele- 1988. a. veebruaris Tartu rahu (02.02) ja vabariigi aastapäeva (24.02) laiaulatuslik tähistamine. LOOMINGULISTE LIITUDE ÜHISPLEENUM 1988.a. aprill Loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale. LAULEV REVOLUTSIOON
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
valitsuse Üldiselt Roll Euroopas poliitikas on suur (tavaliselt üks tugevamatest parteidsest) Tuntumad parteid Euroopas: Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Briti Tööerakond Väljaspool Euroopat: Lõuna-Aafrika Rahvuskongress, Austraalia Tööerakond, Kanada Uus Demokraatlik Partei Eestis: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erinevaid sümboleid o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast!
esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekku...
fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine IME- isemajandav eesti 1987 Berliini müür ehitati 1961
Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai ll alla 17. oktoobri manifestile. Asutatakse esimesed poliitilised parteid – Balti Konstitutsioonipartei, Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond ja Rahvameelne Eduerakond. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi
vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni häälega teise kandidaadi poolt võidab see, kelle pool hääletas rohkem osariike d’Hondti jagajamise meetod: Erakond A Erakond B Erakond C Erakond D Erakond E 1. mandaat 100 000 75 000 60 000 37 490 85 000 2. mandaat 50 000 37 500 30 000 18 754 3. mandaat 33 333 25 000 20 000 12 496 2 mandaati 2 mandaati 1 mandaat 0 mandaati 1 mandaat
Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, ...
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse
Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Probleem Iirimaa ja India iseseisvuslased. Iirimaa sai alguses dominiooniks. 1937. kuulutati suurem osa Iirimaast vabariigiks. India saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. 3. Kuidas nimetatakse Briti Rahvaste Ühenduse 1. Põhiline sisseveo RISTSÕNA autonoomset liikmesriiki? artikkel. 4. Suurbritannia asumaa. 2. Erakond, mis saavutas 5. Põhiline väljaveo 2 korral võidu 1920 artikkel. aastate parlamendi 7. Mille asemel võeti valimistel. kasutusele vedelkütus? 6. Mille põhjustas 1 2 8.Kas Suurbritannia oli kaevantuste sulgemine? 3 kuningriik või vabariik? 4
Kirjuta lühike (umbes 300 sõna) arvamus, s.t selgita ja põhjenda oma mõtteid. Ära kirjuta küsimus - vastus, allaolevad küsimused on antud, et sul oleks lihtsam teemas püsida. Nende järgi saad lõigud vormistada. 1. Mis on üldse stereotüüp? Milliseid stereotüüpe oskad nimetada? 2. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse mehelikeks (see ongi mehelikkuse stereotüüp)? 3. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse naiselikeks (see ongi naiselikkuse stereotüüp)? 4. Kas inimesed Eestis mõtlevad stereotüüpselt, s.t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid ...
Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19
VALIMISPROGNOOS Merilin Aavik 12ü 1. Üleriigilised tulemused 1. Pakun et erakondadest saab riigikokku: Reformierakond (31 kohta) , Keskerakond (25 kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser
19921995 Riigikogu aseesimees 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja,
juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad väga suured alad reostuda ●võib rikkuda ökoloogilist tasakaalu Tuumaenergia kasutamine Eestis Eestis on tuumaenergia kiire kasutuselevõtu vastu Erakond Eestimaa Rohelised, kes on teinud vastavasisulise avaliku pöördumise. Roheliste arvates tähendaks praegu tootmis- ning müügivalmis tuumajaama loomine Eestisse lisanduvat julgeolekuriski. 2009. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti energiamajanduse arengukava, mis näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist. Kuigi selle otsusega on põhimõtteliselt avatud tee tuumaenergeetika arendamiseks, ei ole tuumajaama ehitamine Eestisse lähiaastate teema. Vajaliku baasi väljatöötamine,
TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga 1948
edukalt tegutseda? Keeluseadus - Alkohoolsete jookide valmistamise keelamine. Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9. Mille poolest sarnanes ja mille poolest erines Suurbritannia ja Prantsusmaa A) riiklik ülesehitus? > Suurbritannias oli monarhia ja Prantsusmaal oli vabariik. erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid,
Fosforiidikampaania 1987, rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. MRP AEG 1987, ühendus mis seadis oma eesmärgiks MRP salajase lisaprotokolli avalikustamise. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987 lõpus, massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamise ja rahva ajaloolise mälu taastamise. ERSP 1988, esimene poliitiline erakond kommunistliku partei kõrval, aitas kaasa rahva ajaloolise mälu taastamisele. Rahvarinne 1988 apr, massiühendus, mis loodi Edgar Savisaare eest vedamisel, ning mille eesmärgiks oli perestroikat toetada. Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise
mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju. Meedia suudab panna meid ennast jälgima kaasakutsuvad kirjad, pildid ning reklaamid. Kogu uus ja huvitav informatsioon jõuabki meieni meedia kaudu. Saame teada, kes on Anu Saagimi uus mantlipärija, top 10 ning mis hambapasta teeb hambad kõige valgemaks. Heaks näiteks pean, kui on Riigikogu valimised. Valimiste ajal käibki kõige suurem võistlus, milline erakond suudab meid kõige rohkem mõjutada, et me just neid valiksime. Tol perioodil on selliseid reklaame tõesti igal pool. Tihti langeme reklaami ohvriks. Näiteks siis kui on odav kampaania. Kes meist pole näinud superpuhastusvahendeid, mis kõik kohad läikivaks ja säravvalgeks muudavad? Inimene vaatab reklaami ning mõtleb, kui nii odavalt nii head asja pakutakse, peab ta selle endale muretsema. Mina isiklikult selliste
aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
