2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja
aastaselt ning presidendi kohale 40 aastaselt. 1.2Valimistel on vaba konkurents · Valimistel kehtib vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda. Valijate hirmutamine või meelitamine. · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha
tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja hääletusel. 5. VALIMISED ON ÜHETAOLISED Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas
Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane” Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Karikatuurid Iga aasta korraldatakse Eestis ,,TEEME ÄRA" talguid. Eesti on olnud EL 10 aastat. Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsus...
Demokraatliku ühiskonna poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnad kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad
On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina). 15. Valimiste põhimõtted Üldised valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hääletajaid ei tohi sedelitäitmise ajal mõjutada; valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Ühetaolised kõik hääled on võrdsed, igal valijal ainult üks hääl, kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks.
võimalik näha mida kaasrahvas arvab, lisaks on sul ju võimalik edastada sinna ka oma kommentaar. Tihti küll minnakse kommentaaridega liiale, kuid enamjaolt on ned ikkagi loetavad. Meedia üheks kõige negatiivsemaks pooleks on propaganda. Seda probleemi esineb suhteliselt tihti. Rahvale ajatakse lihtsalt põhimõtteliselt jama pähe. Ajalehed on paksult sellist juttu täis, et meil on majanduskriis ning see erakond suudab kõik korda teha. Tegelikult see nii pole. Ükski erakond ega ka mingi riigiametnik ei ole võimeline riigi majandust korda teha. Majanduskriis on niikaua, kui see on ka meie naaberriikidel ning maakera suurematel valitsevatel riikidel. Meie sõltume neist. Nii kuidas neil majandusseis on, nii on ka meil. Pole mõtet lugeda juttu, kus otseselt süüdistatakse kedagi selles probleemis. Sellistel artiklitel puuduvad tavaliselt faktid, mille järgi saab ikka kontrollida kas tegelikult see on nii.
kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused Vasakpoolsed Parempoolsed
Kuidas see käib? 12. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 6 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal.
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal.
poliitikasse. · Ajalooliselt kujunesidki parteid e erakonnad välja kui valimisvõitluste agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogramm. · Programm on erakonna põhidokument, milles esitatakse oma nägemus ühiskonnavaldkondade ja poliitika arendamisest. · Valimised tänapäeval väga tätsal kohal, kuna erakond pääseb võimule ainult läbi valimistulemuste. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal
Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon. Omariikluse eeldused 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3
· Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine
Saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. parema äratundmise kohaselt. Praktikas pole õnnestunud rakendada saadikute Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei tagasikutsumise põhimõtet. valijad ega neid ülesseadnud erakond. 5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks? Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum'it (Suur Vabaduse Kiri) 6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu? Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks. 7)Millised on tänapäeva demokraatia põhimõtted ja tugisambad?
· Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond. · 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse. · Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine. · Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hitleri-Stalini sobingu täeline sisu
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu)
Demagoogiavõtted 1. Kordamine (argumentum ad nauseam) "Seda otsust, et paneme koostöölepingu hääletusele, ei julgetud hääletusele panna. Karjuti lihtsalt maha ja sellega saavutati olukord, et tegelikult ei teinud erakond selles osas mingit otsust. See, mis volikogus toimus, oli lihtsalt inetu. Inimesed nagu Enn Eesmaa või Toomas Vitsut soovivad koostöölepet hääletusele panna ja nad lihtsalt maha karjuda… See oli inetu," – Mailis Repsi kommentaar. 2. Läbi aegade … (argumentum ad antiquitatem) Ameerika Ühendriigid on näide ühiskonnast, kus relva omamine on enesestmõistetav. See on kultuuri osa juba ajast, mil läänes maad saanud vajasid relva kaitseks indiaanlaste eest
Eesti eduloo kandja Vaba ja võimalusterohke keskkond Üksikisiku vabadus, inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pooldavad parempoolset poliitikat Kõige suurem valitsusvastutuse kandja Koostööd tehakse mitmete erinevate parteidega Juhtivaim erakond riigikogus Liikmeid 13180 Liikmeid Rae Vallas 40 Liikmeid riigikogus 33 Võimuasetus valitsuses Ansip on valitsust juhtinud alates aastast 2005 7/13 ministri kohtadest kuulub Reformierakonnale A. Ansip, H. Pevkur, R. Lang, J. Ligi, T. Rõivas, U. Paet, K. Pentus- Rosimannus Reformierakond rae vallas Rae volikogust kuulub Reformierakonnale 7 kohta 21-st ehk enamik Juhtiv pool vallavalitsuses koosneb Reformierakonna liikmetest Rae vald Mart Võrklaev- vallavanem
poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms- sotsiaaldemokraat, K.Konik-Tõnissoni partei esindaja, ERE (Eesti Rahvameelne Edu erakond, demokr. Erakond), Päts- Maaliidu partei esindaja) · 23. Veebruar, 1918, loeti iseseisvuse manifest välja Pärnus (25. Veebruaril olid sakslased juba Tln) · 24.veebruaril hakkas Tln tööle EV Ajutine Valitsus Veebruari lõpust alates oli Eesti Saksamaa võimu all. Veebruarnovember Saksa okupatsioon, 3.märts, 1918, Bresti rahu 13.nov, 1918, tühistati Bresti rahu ,,käsen, keelan, poon ja lasen"
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi
Minule tundub see ainukese mõistliku lahenduseda ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas vist ka praegu eksisteerivat (või plaanitavat) võimalust rahvahääletustest või valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi. ISAMAALIIT Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi- mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi ülesehitamine ja arendamine demokraatliku rahvusriigina. Isamaaliit on moodustatud 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ühinemisel 2. detsembril 1995. aastal. Isamaaliit loodi 2. detsembril 1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ametliku ühinemise teel, aga tema lätted ulatuvad aega,
võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte. Katusstruktuurid · Sarnase maailmavaatega erakonnad ühinevad Euroopa Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi. · Liikmeserakondade juhid kogunevad 1-2 korda aastas üldkoosolekuteks ning kujundavad koostöö tugistruktuuri. · Euroerakond pole tavaline rahvusriiklik erakond, vaid erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm.
liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkond või probleemi valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud
tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu
Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a. Riigikogu ülesanded Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle
Puudus: Keerukas, erakondade suur diskrimineeritakse väiksemaid. mõju valimistulemustele. .Parlamenti Kaotajate hääled lähevad raisku võib pääseda isik, kes sai vaid 100 häält kuid oli suletud nimekirja eesotsas.. Erakonnad tänapäeva poliitikad Erakonnaseadus: Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING! Vasakparteid Astmeline tulumaks Haridus peab oleme kõigile kättesaadav Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid
pinnaveekogude ja rannikumere kaitse; 9. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; 10. tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Roheline ideoloogia Eestis Esimesed terviklikumad rohelise ideoloogia käsitlused pärinevad 1980ndate aastate algusest. Rohelisele ideoloogiale on toetunud Eesti Roheline Partei, Eesti Roheline Erakond ja Eesti Rohelised. Nende tegevus lõppes seoses 1998. aastal kehtestatud 1000 liikme künnisega. Praegu tegutseb Erakond Eestimaa Rohelised. Rohelise ideoloogia elemente on ka Rahvaliidu programmis (pooldatakse maa- ja looduslähedase elukorralduse hoidmist, piirkondade tasakaalustatud arengut ning loodusvarade mõõdukat kasutamist). Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on juurutada säästlikku eluviisi ja propageerida loodushoidu. ERLi liikmeskonda kuulub üle 900 inimese, kellest suurema osa moodustavad õpilased ja tudengid.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse
jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas.
Taotleti omavalitsuse, kiriku, ja maareformi Tekkisid Eesti esimesed erakonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti Rahvameelne Eduerakond (Peeter Speek) Aula koosolek Tartus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SAAVUTUSED Jaan Tõnissoni asutatud Eesti esimene erakond jäi püsima Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Click to edit Master text styles Second level
Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju
Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast Majandus
VANAVANEMATE PÄEV Vanavanemate päev on eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse septembri teisel pühapäeval. 21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse . Vanavanemate päeva tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval ja eelnõu algataja valis selle päeva põhjusel, et ka emade- ja isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval. Seadusemuudatus sai teoks kodanikualgatuse korras ja eelnõu Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmiseks esitas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioonile Kanal 2 reporter Heiki Valner . Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtp...
1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti. EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates . Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. IME- Isemajandav Eesti oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. Fosforiidikampaania-1987
POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD Erakonnad on ühenduslüliks ühiskonna ja avaliku võimu vahel, nende liikmetele usaldavad valijad ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil Erakonna seadus paragrahv 1- erakond on eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendu, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Erakond on mittetulundusühing Demokraatia toimib ka erakonna sees VÕIM ÜHISKONNAS *võim- inimese või grupi suutlikus mõjtada teiste tegevust ning saavutada selviisil oma huvide elluviimine *Võimusuhte eripära- inimgruppide ja ühiskonna ebavõrdne jaotus *võimusuhetele iseloomulik on domineerimine
riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest; esineb üsna harva Mitmeparteilised ehk koalitsioonivalitsused – lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad rulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel koku leppida ehk luua koalitsiooni. Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemini vastuolud ja see võib olla ebastabiilsem. Eesti koalitsioonivalitsus:
Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna ei ületa häälte künnist (5%). Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud
........................................................ . 3) ............................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ 2. Nimeta üks hetkel Eesti Vabariigi parlamenti kuuluv sotsiaaldemokraatlike vaadetega erakond. Nimeta kaks antud erakonnale iseloomulikku vaadete, mis tõendavad, et tegu on sotsiaaldemokraatliku erakonnaga? Erakond: ....................................................................................................................................... Erakonna sotsiaaldemokraatlikud vaated: 1) ............................................................................................................................................................................ ........................
posti teel kui valimisjaoskondades. Tähtis on hääletamas käinud inimeste osakaal. Erakonnad tänapäeva poliitikas. Miks on erakondi vaja? Algselt kujunesid erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud
· erakondade valmimislubadustes on palju lubadusi, mis olid ka eelmistel valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt, · kui 2007 aasta valimislubadustes oli palju lubadusi, millega kaasata isasid laste kasvatamisse, siis 2011.aasta valimislubadustes minnakse tagasi traditsiooniliste soorollide juurde, · suuremat paindlikkust vanemahüvitise kasutamisel lubavad Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), Erakond Eestimaa Rohelised edaspidi EER ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi SDE, · töö ja pereelu paindlikumat ühitamist läbi lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise lubavad IRL, RE, SDE, KE (Keskerakond), EER, 9 · lubatakse toetusi vaesusriskis peredele (SDE, KE, ERL) ja tahetakse suurendada universaalseid toetusi (SDE, KE, EER), aga puuduvad täiendavad toetused läbi maksusoodustuse,
valimisliitude valimisnimekirjas Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan: Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad e valimistel on vaba konkurents 2
sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
