tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Eesti Keskerakond. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar.Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse.
I. Töö allikaga. Erakonnad Eestis. Eesti Erakonnaseadus Vastake erakonnaseaduse põhjal. 1. Mis on erakond? Eesmärk? Erakond ehk partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on ka mittetulundusühing. 2. Erakonna võimalused oma programmiliste eesmärkide realiseerimiseks (osalemine poliitilises elus). 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) Erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses,
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema Valitsemine – erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki 2) Erakonna organisatsioon ja rahastamine. Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti: Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi.
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10
Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Reformierakonna taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. EESTIMAA RAHVALIIT ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm. ERL on parempoolne. Kuna Rahvaliidul on
madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha on ainus väärtus, peame meie tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone. Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust. Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL
erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Vask- ja Parempoolsus Kokkuvõte Oluline on vaielda tähtsate asjade üle. Mitte näiteks asja üle: Üks erakond on nelja rattaga auto poolt ja kes tahab viiendat panna on vasaks poolne ja vaskapoolne ütleb, et nemad on rooliga auto poolt ning kes tahab rooli ära võtta on parempoolne aga üldkokkuvõttes sõidavad mõlemad pooled autoga millel on neli ratas, harva ka kolm ning neil mõlemal on rool või selle aseaine! Ning ei tohi valikut teha asjade üle mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla! Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks
partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon on selgesti eristatav ja ülejäänud erakonnad püsivad künnisepiiri lähedal. Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistest. Rootsi parlamendis domineerib aga selgelt üks erakond, kes on võitnud aastate jooksul keskeltläbi 40% parlamendikohtadest. Teise erakonna positsioon on samuti üpris selgesti määratav- see on püsinud 20% juures, vahel natuke kõrgemal või madalamal. Kolmas erakond püsib 15% juures ning sageli läheneb talle neljas erakond. Lätis on nelja erakonna vahed üsna kokku surutud. Kuid erinevalt teistest
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende
IRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts
8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak). Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida
be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJALUGU ERAKONNA LOOMINE 1991a Rahvarinde baasil 204 liiget asutasid Esimees Edgar savisaar 1991-1993 Eesti Rahva-Keskerakond LIITUNUD ERAKONNAD 1994- EEE ehk Eesti Ettevõtjate Erakond 1996- eraldub osa liikmeid- Arengupartei 1997- Õigusliku Tasakaalu Erakond 1998- Rohelised ja osa Eesti Rojalistliku Erakonna liikmeid 2004- Eesti Pensionäride Erakond PÕHIKIRI TEGEVUSE ALUSED Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Teeb koostööd demokraatlike organistasioonidega Tegutseb oma põhikirja alusel Järgib EV seadust STRUKTUUR JA JUHTIMINE Struktuurüksused OSAKOND Omavalitsus või linnaosa
vabaturumajandus, Riik sekkub majandusse vähe, Ühiskond toetub traditsioonidele. · Parempoolsed Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor, Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8.Survegruppide liigid (näited) · Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tarbijate, riigiteenistujate) huve
Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865
Reformierakond Kool: Tartu Kommertsgümnaasium Klass: 9.B Tartu 2008 Reformierakonna logo Reformierakonna põhiseisukohad Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja
Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.aastal.
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus
kus on enamus ja võrdelised ühendatud. 13. Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab rahvas, valides konkreetse kandidaadi poolt, nimekiri järjestatakse kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Suletud nimekiri: Hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas estitatud kandidaadile, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja eesotsa. 14. Mis on erakond? Kes võivad EV-s kuuluda erakonda? – Erakond või partei on poliitilise organisatsiooni nimetus/sünonüüm. Erakond on kui ühendussild ühiskonna ja avaliku võimu vahel, kellele kodanikud usaldavad valimistel ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku
Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja 1) Valimisliit Meie Vald, kus oli siis 80 kandideerijat. 2) Valimisliit Uus Aeg, kus oli 31 kandideerijat. 3) Sotsiaaldemokraatlik Erakanod, kus kandideeris 16 inimest. 4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest. Üksikkandidaadid 0%. Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati, Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 3 mandaati. Kualitsiooni moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Valimisliit Meie Vald, opostitsiooni moodustas Valimisliit Uus Aeg. Kose valla kontekstis ei muutnud
erakonnad üritavad kuulata valijaid ning jälgida, millised erinevad ideed ja mõtted ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad nad programmi, millega esinevad valimised. Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga- erakonnad loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest ja esindab neid, mis toetab usku demokraatia toimimisse. Kodanikud saavad astuda erakondade liikmeks ja ka ise poliitikas kaasa lüüa. Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava- erakondade kaudu tõusevad esile võimekad poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema. Valitsemine- erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki. Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon
Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas
traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub
27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumendid heaks kiitnud Vene Erakond Eestis, Konstitustioonierakond aga lükkas otsustamise detsembris toimuvale kongressile. 01.12.2007 kiitis erakonna volikogu heaks liitumise Vene Erakonnaga ja Eesti Vasakparteiga Eestis, samas viimasega pole käimas veel ametlikke liitumiskõnelusi. Samuti otsustati lükata erakonna kongress päeva võrra edasi, 9. detembriks. Kongressil otsustati alustada liitumisläbirääkimisi nii Vene Erakonnaga Eestis kui ka Eesti Vasakparteiga.
Kompentsatsioonimandaat: Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Järgnevalt arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris. Kompentsatsioonimandaadis on suletud nimekiri, kus ei loe mitu häält te saite vaid mis kohal te nimekirjas olete. Erakond kapsad ja Erakond kartulid.
11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid. 13. Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis Koalitsioon( valitsus)-erakonnad, kes moodustavad valitsuse Opositsioon- erakonnad, kes parlamenti pääsesid, kuid valitsusse mitte Radikaalne- käremeelne, kiireid ja põhjalikke muutusi sooviv Konservatiivne- alalhoidlik, kinni traditsioonides, pooldab muutusi, aga aeglaseid Korruptsioon- äraostmine, kui ametiisik raha või muu eest kellelegi mingi teene teeb Onupojapoliitika (nepotism)- huvide konflikti vorm, riigiametnik kasutab ära oma
järgima seadust. (PS § 19 lg 2) • Rahva vabadus • Õigluse idee • Õiguse idee Demokraatia printsiip • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) • Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1) • Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2) • Arvamuste paljusus Erakonnad • Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS § 1) • Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on: erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad
1. Mida tähendab kodanikuühiskond? Kodanikuühiskond - osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. 2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga
sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi
iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtused nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma
Majandus peaks olema Eestis võimalikult vaba ja piirangud võimalikult väikesed. Meie erakond toetab võimalikult väikest riigi sekkumist majandusse. Riik peaks tagama avatud turu ning vaba konkurentsi. Liigume selle poole, et ka kogu Euroopa Liidus oleks vabaturumajandus. Pooldame võimalikult väikseid tollimakse ja üldiseid kaubanduspiiranguid. Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor.
korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) ja arvutatakse ülejääk (näites: 10,9- 10=0,9); niimoodi ülejäänud kohad jaoks järjestatakse ringkonnad suurima ülejäägi põhjal. Ja ringkond saab täiendva koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. Ringkondade piirid on tõmmatud üsna suvaliselt. Iga erakond, mis võtab valimistel osa, koostab oma kanditaatidest kaks nimekirja: üleriigiilise ja nimekirja iga ringkonna jaoks eraldi, kus erakond võtab Riigikogu valimistel osa nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kanditaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. Üksikkanditaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas, kus ta kandideerib. Struktuur Riigikogu tööd korraldab juhatus, mis on Riigikogu liikmete hulgast valitud organ. See koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Riigikogu juhatus
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
· 19.02.1918 otsustas Maapäeva vanematekogu kasutada soodsat rahvusvahelist olukorda (Saksamaa alustas läänest pealetungi Eestile) ja kuulutada Eesti iseseisvaks. · Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid kolme suurema rahvuslikel positsioonidel oleva erakonna juhid. o Konstantin Päts Maaliit o Jüri Vilms Tööerakond o Konstantin Konik Demokraatlik erakond · Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks kasutati taganevate enamlaste ja pealetungivate sakslaste vahele jäävat üürikest võimuvaakumit. · 24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Demokraatlik Vabariik ning teatati selle erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga · Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud. 4. Saksa okupatsioon · Saksa väejuhatus Eesti Vabariigist midagi teada ei tahtnud. 25.02
· Erakondadel tuleb koostada ringkondade nimekirjad (avatud) · Riigikogu kohtade jaotus selgub 3 voorus: 1) Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot - > 15-17 kohta (sedelite arv jagatakse mandaatide arvuga) 2) Osalevad valmiskümnise ületanud erakonnad (5% häältest) Iga erakonna hääled jagatakse ringkonna kvoodiga - > 1/3 kohtadest (mitu mandaati omandab erakond ringkonnas) 3) Mandaatide jaotus saadakse modifitseeritud d'Honti'i jadaga jagamisel (mandaadi saab erakond, kelle jagatis on suurim) Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve
8. Too tegelikkusest näiteid huvirühma ja erakonna suhetest Suhetemudel Näide Täielik mittesõltuvus Kirik Vahelduv toetus Peale Proksööd hakkasid IRL toetajad toetama Reformierakonda Eelissuhted Roheline liikumine- Eestimaa Rohelised Huvirühm loob erakonna Keskonna kaitsjad loovad Eestimaa Rohelised Erakond domineerib Nõukogude okupatsiooni ajal üks erakond juhtis kõike: majandust, kultuuri jne. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 3
Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. Mina pooldan parem poolseid parteid.
Lindikandaaliga, lindistatud ca 1 aasta. President Meri avaldus ja kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl sundisid Savisaart tagasi astuma. Tagasi astus terve valitsus. Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine. 1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi). 1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman. Koalitsioonipartnerid Maaliit ja Pensionäride ning- perekondade Erakond. 1997 EL-i kandidaadiks, 1998 läbirääkimised EL-iga. 1999-kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel. 2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond
Aasta hilissügisest saadik. 1919. Aasta jüripäeval kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees"
3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
