Maavärin Pakistanis Liisbet Sarapuu XII b Maavärin Pakistanis 2013-09-24 11:29:47 2013-09-24 16:29:47 UTC+05:00 epitsentris 7.7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud. VIII Awaran <1k VI Panjgur <1k VI Bela 20k V Turbat 76k V Pasni 33k V Kharan 31k V Larkana 364k IV Nawabshah 230k IV Malir Cantonment300k IV Hyderabad 1,386k IV Karachi 11,624k (k = x1,000) Kasutatud kirjandus http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa ...
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsent...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessul...
Maavärinad 7. Klass Maria Johanna Keedus 13.12.2010 Skeem Seismogramm Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle on maapõues, kust algab kivimite rebestumine, ehk maavärina murrang. Maavärina kese, ehk epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilis...
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12
Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti Maavärina kese El Salvadori pealinnast 170 kilomeetrit kagus ning 70 kilomeetri sügavusel Hukkus 1 inimene ning kahjustada said mitmed majapidamised 17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti Tõugete epitsenter jäi USA-le kuuluva Guami pealinnast Hagåtñast 48 kilomeetrit loodesse Tsunamihoiatust ei antud, sest maavärina kese asus 133 kilomeetri sügavusel maa all 16.09.2014 Jaapan, Tokyo Maavärina tugevus 5,6 magnituuti Maavärina epitsenter asus Tokyost ida pool Ibaraki prefektuuri lõunaosas umbes 50 kilomeetri sügavusel maapinnast. Tsunamioht õnneks puudus, kuid maavärin raputas Tokyos hooneid 24.08.2014 Island, Bardarbunga
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis
ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6- magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres Tekkepõhjused Vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt arenenud) Kui haruldane oli Haiti maavärin?
Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga. Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides. Purustusi on raske võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Kindlaks tegemise koht. Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. Millest sõltub ohvrite ja purustuste hulk ? · maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. · rahvastiku tihedusest piirkonnas. · ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. · infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest.
58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance! Kahju Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta, mistõttu loetakse seda tsunamit kõige hävitavaimaks tsunamiks ajaloos. Rahaline
Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/ pub/louie/class/100/seismic- waves.html Maigi Astok Millest sõltub purustuste ja ohvrite hulk? Maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. Rahvastiku tihedusest piirkonnas. Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. Infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest. Maigi Astok Kuidas vähendada või vältida maavärinatega kaasnevaid
Maavärinad Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared o Mandriline ja mandriline Kurdmäestikud Maavärinad Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste (ka ohvrite) hulk. Mercally skaala Rihteriskaala Purustusi Maavärina võimsust, vabaneva energia hulka Pallid Magnituudid Kuni 12 palli Tagevaimad on olnud 9 magnituudi Visuaalselt Seismograafiga
o Moondekivimid, kivimid sulavad o Vulkaanilised (saare)kaared o Maavärinad o Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared · Mandriline ja mandriline o Kurdmäestikud o Maavärinad o Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 1. 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste (ka ohvrite) hulk. Mercally skaala Purustusi Pallid Kuni 12 palli Visuaalselt Annab edasi purustuste võimsust (+) Subjektiivne(-) Rihteriskaala Maavärina võimsust, vabaneva energia hulka Magnituudid Tagevaimad on olnud 9 magnituudi Seismograafiga Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine(+) Ei anna edasi purustuste ulatust(-) Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained.
Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami
maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab • kivimite rebestumine e murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus
9. Maavärinad, energia vabanemine, mille tulemusel liiguvad seismilised lained, tekkimise põhjused, laamade äkiline omavaheline liikumine, maavärinatega kaasnevad nähtused, maanihked, üleujutused, mudalaviinid,tsunaami, maavärinate mõõtmine Mercalli(pallid, max12, vaatlused, hinnatakse purustusi), ja Richteri(magnituud, max9 seissmograaf, maavärina tugevust) skaala kuidas leitakse maavärina epitsenter, epitsenter on on punkt otse fokuse kohal maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji)
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke.
Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle- punkt, kust murrangu tekkimisel saab maakooreplokkide omavaheline nihkumine alguse. Epitsenter- punkt, mis asub otse fookuse kohal maapinnal. Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained
Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine. Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks.
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), tähistatakse rooma numbritega. 12. Maavärina kolle e. fookus, epitsenter Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina kese (epitsenter) on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik. 13. Piki- ja ristilained (erinevus, kiirus). Millises järjekorras registreerib seismograaf eri tüüpi laineid? Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad nad kiirusega 6-7km/s
Indoneesiat tabas tugev maavärin. Indoneesiat raputas pühapäeva hommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärina epitsenter oli Molucca saarestikus 52,4 kilomeetri sügavusel. Molucca asub 2415 kilomeetri kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast. USA geoloogiateenistuse esialgsete teadete kohaselt puuduvad inimohvrid, vigastused ja tekkinud kahjustused. Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 9.57 (Eesti aja järgi varahommikul kell 5.57). Tugevat tõuget tundnud inimesed tekitasid tänavatel paanikat, kuigi rappumine polnud eluohtlik. Piirkonnas pole siiani välja kuulutatud tsunamiohtu.
.......................... 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite triiv Mandrite triivi skeem 135mi 200 lj.a. milj. tagasi ataga si
maakooretüüp. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis).
9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena. Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal.
9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena. Tektoonilised Maa sisepinged. Vulkaanilised vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad koobaste sisselangemine. Tehnigeensed inimeste põhjustatud. Kolle koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal.
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...
gif http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthquake_Early_Warning_%28Japan%29.jpg Maavärinad Eestis · Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. · Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid. · 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. · Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist, selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. · Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi.
16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus 1. Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2
gif http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthquake_Early_Warning_%28Japan%29.jpg Maavärinad Eestis • Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. • Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid. • 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. • Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist, selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. • Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi.
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus.
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vu...
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Haiti maavärin Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast
maavärinast endast) 2. rahvastiku hulgast ja rahvastiku tihedusest piirkonnas 3. ehituse materjalidest ja kvaliteedist 4. infosüsteemidest ja info levikust, päästeteenistusest Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida, kui ehitada vastava konstruktsiooniga ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae
Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa-alustes koobastes; Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad. Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter: e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4
tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad,
massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust E kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva. A D U S Maavärinad M A A T E A D U S M A epitsenter A T E A D U S M A A T E A D U S www.earthscienceworld.org
Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda. Järgnesid ka järeltõuked, kõige tugevamad olid umbes 10 minutit ja 30 minutit hiljem.
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii...
liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan.
Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Laamade liitumiskohtade lähedal olevad riigid (Jaapan, Tsiili) 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Seismograaf 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? Richteri skaala
Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv, Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http://powerofvolcanoes.blogspot.com/ 4.2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava k
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
