Artur Alliksaare luuletuse ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" põhiidee seisneb selles, et elu on igaühele antud omamoodi, ja et meie peame nägema vaeva selle elu paremaks muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23) Isikustamine - ,,Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks." (22) Vastandamine - ,,äraütlemine järelerut(t)amisega" (10) 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, kuid seda ei pruugita koheselt tajuda
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – poeetiline täiendsõna. “Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid“ – metafoor – varjatud võrdlus. 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. Mina mõistan autori tõekäsitust selliselt, et tõeni jõudmiseks on vaja oma elu elada koos sinna juurde kuuluvate vigade tegemiste ja tagasilöökidega. Elu saadab inimese teele pisikesi
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
Äratundmist toetab rütmiline korrapära (nt värsimõõt, riim, skandeeriv esitus). Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte. Luule ehk poeesia. 9 10 Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused.
Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas tema õde Lavinia kirjaniku luuletused kokku kolme raamatuna. Need tugevasti isikupärased, poeesia tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid kahekümnenda sajandi poeete, eriti imaziste. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988 Epiteet = Punane Isikustamine = Roheline Metafoor = Pruun Võrdluseid ei ole. ''Aeg ravib haavad'' öeldakse - ei see ei ole nii - Aeg kannatust vaid suurendab justnagu Jõudugi - Aeg on küll Ahastuse Mõõt - kuid mitte Ravikuur - ta tervendab vaid hädast mis
keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest
- on kurva lõpuga - tihti kasutatakse kahekõnet -Marie Under ,,Porkuni preili" · Poeem: -Debora Vaarandi ,,Saaremaa valss" · Valm: - Valm on mõistuluuletus või -jutt, mis naeruvääristab inimeste pahesid (ahnus, rumalus, kadedus jne.) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem)
31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel. 39. Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna 40. Homonüüm samakujuline, kuid erineva tähendusega sõna. 41. Antonüüm - Antonüümid ehk vastandsõnad on sõnad, mis ühe tähendusliku
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Mulle jääb mulje, et meeleolu on hea, rõõmus. Luuletus on ainult kahe sõnaline ja vastab pealkirjale eitavalt. Inimene kes end ära ei taha tappa, on rõõmus inimene, nii arvan mina. Kui ta oleks luuletuse pealkirjale vastanud jaatavalt, oleks meeleolu väga kurb, sest siis oleks aru saada, et Paul-Eerik Rummo pole oma eluga rahul. Veel üks väga hea luuletus. Luuletus "Ärkvel" tekitab tunde nagu istuksin ise ka sellises bussis. Võrdlus: raha ja kaduvaid pileteid nagu lendlehti. Epiteet: kaks sinendavat kasvuhoonet. Metafoor: varahommikul sõidan bussiga. Metafoor: lumi, mis langeb niisama, omandab valgusrindes suuna ja rullub vastu esiakent, sularusikas. Luuletus "Seisukord". Luuletus on täis metafoore. Metafoor: kes nüüd on peal see jääb peale. Metafoor: kes nüüd on all see jääb alla. Metafoor: mina jään vahele. Indrek Kadak
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk": "...Ainult juhuslik laine pritsis edevat vahtu..." 5. Sõnakeeld ehk tabu: Luuletus "Hingedepäeva poees": "...iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1
siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud.
Mees ei panegi tähele, kuis ta paadipäras viib koju kaasa Kuu. Luuletuses on juttu sõudjast, kes on pimeduse saabudes veel merel. Mees ei näe enam ümbrust, kuid siis tuleb talle appi Kuu, valgustades tema teed koju. Luuletus on ühestroofiline ning riim puudub. Metafoor: kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati- kuu valgustab vett ja mehe ümbrust. Epiteet: hilise sõudja. Võrdlus: kuu sala nagu ämblik. Personifikatsioon: kuu veereb ja hüppab.
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) ...
meetri. Boa tegelik saba on äärmiselt lühike ning ei ületa 50 cm. Paljudel madudel moodustab saba poole nende kehapikkusest. Hädaohtu aimates sisiseb kuningboa nii valjult, et tema häält on kuulda isegi kuni 30 meetri kaugusele. Kuke-korallpuust. Argentina rahvuslill kuke-korallpuu, millel on omapärase väljanägemisega kaunid õied. Tegemist on 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga, mis on levnud Lõuna-Ameerika lõunaosas, Argentiinas ja Peruus. Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat. Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid. Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahe...
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
sina III Varjud VI Rahvuslik laulupidu Varjud VII Raha Eile öösel Mälu Hingede tramm Kujundid Epiteet: Sellest sipelgapihaga aneemilisest naisest. 5 Mida valvavad umbkeelsed masinad. Küllastuse tunnil, lärmakas kohvikus. Personifitseerimine: Kass ulub kuu poole. Koer kriibib ust ja näub. Elavate luude peale, mis alles kisendavad, küünitades välja kraavist. Metafoor: Mida sa tahad must, teine, kes sa mõõdad mu tahtmise jõudu, mis silma võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk. Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid.
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis...
Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis nin...
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet. Epiteeti kohtab luuletuses "Miski jääb lõpuni puudu". kuskil kellade kõlade murdudes läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju miski puudu jääb puudu jääb alati vaateakendel portselanpoosid
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lause...
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokk...
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
NEID HÄSTI MÄLLU JÄTTA, TAGADA MÕISTETAVUS Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne. Pilt püüab küsida, tekst aitab vastata (paraku on vastupidi! Mittemidagiütlevat fotot saadab problemaatiline tekst, nt Kolmega võitjate sekka!) Levinuim kujund on epiteet 1. Parim! Algeline kinnitus Parem, parim primitiivne kiidusõna ei kirjelda õieti midagi - sisutu, toimetu, pleekinud. Algeline ülivõrdelisus taasergastatakse ,,Parim mootorile, parem loodusele" ; oma absoluutsuses võib peita valetki ,,... saksa veinimeistrid pakuvad alati parimat" 2. Kvaliteet! Ähmaselt kõikelubav üldsõna, kvaliteet (ladina k ´omadus, mingisugusus`) Firmade loomine kiiresti ja kvaliteetselt! ,,Kvaliteetne, mugav, vastupidav! (Opel). Epiteedi
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära.
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng.
(17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem. Liikide binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris harilik mänd) Taksonid: (domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed, eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas) RIIK (loomariik, taimeriik, protistid, seeneriik, bakterid) HÕIMKOND (Loomariigis: keelikloomad ehk selgroogsed, selgrootud; Taimeriigis: paljasseemne-, katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed) KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad JA
Tema luulekeel on väga mitmekesine ja vaidlematult ilus. Kuid vahel esineb liigne ilustatus, mis häirib veidikene luuletuste mõtte jälgimisel. Minu arvates kuuluvad Ehini luuletused proosapoeemi luulevormi hulka ja on kirjutatud värsivormis. Erilist võlu tema loomingule annab väga rikkalik kõnekujundite kasutamine. Sealhulgas võrdlus, nt „õlad paigal nagu kaljud“ või „auke täis nagu juust“ ja „hall nagu Siber“, samuti väga tihti ka epiteet, nt „lõputud lahingud sinuga“ või „kirikutes all võlvitud kaarte“ ja ka metafoor, nt „Taevas tõmbus koomale...“. Teoses esines ka korduvaid kujundeid, nt eeltoodud luuletuses „Kas mind jätkub...“. See sama värss kordus luuletuse jooksul mitu korda. Minule isiklikult meeldis väga kujund „mu lapsepõlve rahulik heleroheline jõgi“, see assotsieerus minus muretu ja rahuliku ning lootusterohke lapsepõlvega, kus veel ei nähta elu koledusi ja masendusi
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudus...
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika pe...
(puul: tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint: kink). Luule kujundeid Luuletaja mõtete ja tunnete esitamisel on oluline koht kujunditel. Kunstiline kujund on kindlas vormis üldistus, mida iseloomustab piltlikus, isikupära ja vahetu mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
